3-26-302/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-302

Haldusasi

E.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2025

ettekirjutuse nr 1052292901 Eestist lahkumiseks osalise

tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – E.U , esindaja vandeadvokaat Siiri Pajupuu

Eeldatav vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda E.U kaebus mittetähtaegseks. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, §

155 lg 5, § 204 lg 1).

Kaebaja peab kinnitama määruse kättesaamist viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega

tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (HKMS §

28 lg 2). Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist (sh

menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult takistavat või kirjalikus

avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult

väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida.

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

3-26-302

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 10.12.2025 E.U ’le (kaebaja) ettekirjutuse nr

1052292901 Eestist lahkumiseks hiljemalt 24.12.2025, pärast mida muutus ettekirjutus

sundtäidetavaks väljasaatmisega Albaania Vabariiki, ja kohaldas Schengeni alale

sissesõidukeeldu kaheks aastaks. Kaebaja allkirjastas ettekirjutuse kättesaamise 10.12.2025.

2. Kaebaja esitas 04.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 10.12.2025

ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks, s.o sissesõidukeelu kohaldamise osas. Samuti esitas

kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebetähtaja ennistamise põhjendused:

2.1. Kaebaja lahkus vabatahtlikult Schengeni alalt 21.12.2025. Ettekirjutuse vaidlustamise

tähtpäev saabus 22.12.2025. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel

koostatud ettekirjutuste kaebetähtaeg on tunduvalt lühem, kui tavapärane haldusaktide

vaidlustamise aeg HKMS § 46 lg 1 kohaselt. HKMS § 80 lg 1 alusel toimub kohtumenetlus

eesti keeles. Järelikult peab isik tema suhtes tehtud ettekirjutuse vaidlustamiseks esitama

kaebuse eesti keeles. Kaebaja saatis õigusabiteenuse päringu 21.01.2026 ja kliendileping

õigusteenuse osutamiseks koostati 29.01.2026. See tähendab, et takistus eestikeelse kaebuse

esitamiseks ja kaebeõiguse teostamise võimalusest aru saamiseks langes ära 21.01.2026.

2.2. Kaebaja suhtles PPA ametnikega 10.12.2025 suuliselt inglise keeles. Kaebajale ei

esitatud ühtegi temale arusaadavas keeles kirjalikku dokumenti, mis selgitanuks temale

menetlusosalise õigusi. Asjaajamine oli stressirohke, kuna PPA ametnikud võtsid tema

reisidokumendi hoiule. Kaebaja ei olnud tuttav Eestis viisa taotlemise menetlusega või PPA

algatatud lahkumisettekirjutuse koostamise menetlusega. Kaebajale koostati 10.12.2025 PPA

teenindusbüroos kohapeal lahkumisettekirjutus ja selle tagajärjed (kohustus 14 päeva jooksul

lahkuda ja mitte naasta Eestisse ega Schengeni alale) olid kaebajale ehmatavad. Õiguslikult

kogenematu isikuna ei olnud kaebajale üksnes suuliselt edastatud info põhjal piisavalt

arusaadav see, kas ja millistel tingimustel on võimalik PPA ettekirjutust vaidlustada.

2.3. Kaebaja avaldas PPA-le, et on eelnevalt taotlenud õigusabiteenust kasutades Poolas

elamisõigust ja oli arvamusel, et see annab talle õiguse kuni asja lahendamiseni viibida

Schengeni alal. Seetõttu pidi PPA saama aru, et isik on õiguslikult kogenematu ja ei pruugi

olla suuteline iseseisvalt aru saama migratsioonivaldkonna küsimustest. Vaidlustatud

ettekirjutuses on kaebeõigust puudutav osa märgitud raskesti mõistetaval viisil ja võib

tekitada ebaselgust. Kaebetähtaeg kümme päeva ei ole märgitud numbritega, vaid sõnaliselt.

Keelt mitteoskav isik ei ole suuteline ka tavapärase funktsionaalse lugemisoskusega

tuvastama võõrkeelsest dokumendist tähtaegasid või tema õiguseid puudutavat osa.

2.4. Samuti hõlmab kaebeõigust selgitav osa õigust taotleda riigi õigusabi ettekirjutuse

vaidlustamiseks, mis loob petliku arusaama, nagu omaks õigusabi taotlemine mõju PPA

ettekirjutuse vaidlustamiseks ja seega ka tähtaegade järgimiseks. Vaidlustamisviites on

kaebuse esitamine ja õigusabi kasutamine eristamatult seotud, kuid ei ole märgitud, et

õigusabi taotlemine või selle otsimine ei saa põhjendada kaebetähtaja möödalaskmist. 10

päeva ei ole võõrkeelt kõnelevale isikule piisav oma õigustest arusaamiseks ega ka vajadusel

õigusteenuse tellimiseks ja kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja sai eksitusest teada alles

pärast 21.01.2026 pöördumist Advokaadibüroo HansaLaw poole.

3. Kohus palus 05.02.2026 kohtunõudega PPA-l esitada seisukoht kaebuse tähtaja

ennistamise taotlusele.

4. PPA palus 11.02.2026 jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada

menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel. Põhjendused:

2(5)

3-26-302

4.1 Kaebaja kinnitas ettekirjutuse kättesaamisel 10.12.2025, et selle sisu ja tagajärgi on talle

arusaadavas keeles selgitatud. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte eesti keeles, kuid tal oli

võimalus tagada selle kohene tõlkimine. PPA ei ole kohustatud tõlkima ettekirjutust kirjalikult

välismaalasele arusaadavasse keelde.

4.2 Kaebajal oli võimalus pöörduda Eestis koheselt oma õiguste ja võimaluste

väljaselgitamiseks ning esindaja leidmiseks õigusbüroode või juristide poole. Mingeid

takistusi kaebajal esindaja leidmiseks enne Eestist lahkumist ei olnud. Asjaolu, et kaebaja

lahkus Eestist enne ettekirjutuse vaidlustamise tähtaega, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks.

4.3 Kaebajal on Eesti e-residendi digitaalne tunnistus, mis kehtib kuni 29.08.2030. Kaebajal

on olnud e-residendi tunnistus juba varasemalt 2019. aastast ja kaebaja on tegelenud

varasemalt ettevõtlusega Eestis e-residendi tunnistuse kaudu. Ettekirjutuses kohaldatud

sissesõidukeeld ei piira ega takista kaebajal tegelemast ettevõtlusega ka väljaspool Eestit.

4.4 Kaebajal ei ole kunagi olnud Eestis viibimiseks viisat ega elamisluba. Vaidlustatud

ettekirjutus ei riiva kaebaja pereelu, sest kaebaja abikaasa ja laps ei viibi Eestis.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg

ei kuulu ennistamisele.

6. VSS § 13 lg 3 järgi võib välismaalane esitada HKMS-is sätestatud korras ettekirjutuse

tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud

sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale halduskohtule kaebuse kümne

päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.

7. Kaebaja sai PPA 10.12.2025 ettekirjutuse kätte samal päeval. Kaebaja osundab, et VSS-is

on sätestatud HKMS-is sätestatud kaebetähtajast (30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest)

tunduvalt lühem kaebetähtaeg. Kohus märgib, et isegi kui vaidlustatud haldusakti

kaebetähtaeg olnuks pikem, ehk 30 päeva, siis ikkagi ei oleks praegune kaebus esitatud

kohtule tähtaegselt. Seetõttu jääb kaebaja viide lühemale tähtajale sisutuks.

8. Kuna kaebajale tehti PPA 10.12.2025 ettekirjutus teatavaks 10.12.2025, pidi kaebaja selle

vaidlustamise sooviga pöörduma halduskohtusse hiljemalt 22.12.2025, arvestades, et

vaidlustamiseks antud tähtpäev (20.12.2025) langes puhkepäevale (HKMS § 67 lg 4).

Kaebaja esitas kaebuse PPA 10.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtusse alles

04.02.2026, s.o pea poolteist kuud hiljem.

9. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt õigustavad

menetlustähtaja ennistamist reeglina kaebajast sõltumatud objektiivsed asjaolud. Kaebaja ei

ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud ühelegi sellisele objektiivsele asjaolule, mis

takistas tal tühistamiskaebust tähtaegselt esitada.

10. VSS § 71 lg 2 järgi tagab PPA välismaalase taotlusel lahkumisettekirjutuse tõlke keelde,

millest välismaalane aru saab või kõigi eelduste kohaselt on võimeline aru saama. Kaebajale

tõlgiti PPA 10.12.2025 ettekirjutus inglise keelde. Kaebaja ei väitnud, et ta ei ole temale

3(5)

3-26-302

inglise keelde tõlgitud ettekirjutust mõistnud, vaid et ta ei saanud ettekirjutuse kirjalikku

dokumenti temale arusaadavas keeles. Kohus selgitab, et isikule loetakse haldusakt

kättetoimetatuks kogu ulatuses (sh ka kaebeõigust ja riigi õigusabi puudutavad selgitused),

kui eestikeelne kirjalik haldusakt on tõlgitud suuliselt isikule arusaadavasse keelde.

11. VSS § 332 lg 3 alusel tehakse sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele kirjalikult

teatavaks välismaalase algatusel. Kaebaja sai kirjaliku eestikeelse ettekirjutuse kätte

10.12.2025. Seega on kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine kirjalikult teatavaks tehtud.

Kaebaja eksimust kaebetähtaja kulgemise osas ei saa õigustada haldusakti kirjalikus vormis

mittesaamine kaebajale arusaadavas keeles, kuna VSS-is ei ole PPA-le sellist kohustust

sätestatud.

12. Vastuseks kaebaja väitele, et tal oli võimalik halduskohtusse pöörduda üksnes eestikeelse

kaebusega, selgitab kohus, et kaebajal olnuks võimalus esitada esialgne kaebus mistahes

keeles, sest kohtul on võimalus jätta kaebus HKMS § 55 lg 1 ja § 120 lg 3 alusel käiguta ning

paluda kõrvaldada kaebuse puudused ja esitada eestikeelne kaebus.

13. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale anti vaidlustatud eestikeelne ettekirjutus. On ilmselge,

et kui kaebaja reisib Euroopa Liitu, peab ta arvestama, et tal tuleb suhelda asjaajamiste tõttu

mõnes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Kaebaja ongi saanud suhelda PPA-ga inglise keeles.

Kohtule ei ole usutav, et kaebajal ei olnud võimalik vaidlustatud otsusest aru saada enne

21.01.2026, vaid ta pidi seda mõistma juba otsuse kättesaamisel. Isegi kui kaebaja ei

pruukinud koheselt mõista ja aduda kogu vaidlustatud ettekirjutuse teksti, oli tal võimalus

vaidlustada otsus 10 päeva jooksul. Tänapäevaste interneti lahenduste kasutamine (nt Google

Translate) võimaldab tekstide tõlkimist heal tasemel. Arvestades tänapäevaseid tasuta ja

automatiseeritud tõlke võimalusi, pidi kaebajal ettekirjutuse kätte saanuna olema võimalik

kasutada interneti tööriistu ja tõlkida vaidlustatud otsus endale arusaadavasse keelde isegi siis,

kui tal ei olnud võimalik piisavalt kiiresti muud tõlketeenust kasutada. Kaebaja ei ole väitnud

ega tõendanud, et tal oli interneti kasutamine võimatu.

14. Kaebaja saatis õigusabiteenuse päringu 21.01.2026 ja kliendileping õigusteenuse

osutamiseks koostati 29.01.2026. Kaebetähtaeg ei hakka kulgema hetkest, kui kaebaja saatis

õigusabiteenuse päringu, s.o 21.01.2026, vaid ettekirjutuse saamisest 10.12.2025. Kaebaja

pidanuks mõistma kohe temale ettekirjutuse tutvustamisel, et tal on õigus selle

vaidlustamiseks 10 päeva jooksul. Sel ajal viibis kaebaja Eestis, ehk täpsemalt: kaebaja viibis

Eestis ettekirjutuse kättesaamise ajal 10.12.2025 kuni Eestist lahkumiseni 21.12.2025.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 24.04.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-2320/10, p 19, et

ettekirjutuse tagajärgede mõistmiseks ei ole isikul vaja juriidilisi teadmisi. Kaebetähtaja

regulatsiooni ei saa pidada keerukaks või raskesti mõistetavaks ja vaidlustamise kord oli

kohtu hinnangul selgelt välja toodud. Kaebetähtaja väljaselgitamisel ja tähtajast

kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja

ennistamiseks. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebajal puudusid mõistlikud võimalused õigusabi

saamiseks. Kaebaja on juba Eestist ära sõitnuna suutnud kontakteeruda siinse õigusteenuse

osutajaga.

15. Kohus selgitab, et kaebajal oli aega 10 päeva aru saada kaebeõiguse teostamise

võimalusest. Kaebaja ei ole esile toonud mitte ühtegi objektiivset takistust kaebuse

esitamiseks alates temale selle kättesaadavaks tegemisest. Advokaadibüroo poole pöördumine

21.01.2026 ei ole kaebetähtaja kulgemise algusajaks. Kaebetähtajad on sätestatud seaduses nii

võimaldamaks puudutatud isikutel nende õigusi riivavaid haldusakte vaidlustada, kui ka

tagamaks õiguskindluse, et haldusakti tähtaegselt vaidlustamata jätmisel on saabunud selle

osas õigusrahu. Erandiks on juhused, kus kaebajal oli objektiivselt takistatud kaebeõiguse

4(5)

3-26-302

teostamine. Kohtupraktikas on selleks loetud mitte kaebajal tekkivat arusaamist tema soovist

haldusakti vaidlustada, vaid kaebeõiguse teostamist takistanud kaebajast sõltumatuid

põhjuseid.

16. Asjaolu, et kaebajale olid ettekirjutuse tagajärjed ehmatavad, tähendab, et kaebaja mõistis

temale ettekirjutuse tutvustamisel selle sisu ja tagajärgi. Seega ei saa kaebaja väiteid, et ta ei

mõistnud ettekirjutuse vaidlustamise korda, pidada usutavaks.

17. Kokkuvõttes ei ole kaebaja kohtule esitanud kaebetähtaja järgimata jätmist põhjustanud

objektiivsete takistuste kirjeldusi. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis

takistasid tal seadusest tulenevat kaebetähtaega järgida ja õigustaksid kaebetähtaja

ennistamist.

18. Kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada

(HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral

puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole

(HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

19. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2

alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

5(5)