3-26-302/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLugeda E.U kaebus mittetähtaegseks. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus Kaebaja peab kinnitama määruse kättesaamist viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega
Legislator headnote
AI generated3-26-302/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus Kaebaja peab kinnitama määruse kättesaamist viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Mait Laaring
Määruse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-302
Haldusasi
E.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2025
ettekirjutuse nr 1052292901 Eestist lahkumiseks osalise
tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – E.U , esindaja vandeadvokaat Siiri Pajupuu
Eeldatav vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Menetlustoiming
Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Lugeda E.U kaebus mittetähtaegseks. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus
rahuldamata.
2. Lõpetada haldusasja menetlus.
3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.
4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, §
155 lg 5, § 204 lg 1).
Kaebaja peab kinnitama määruse kättesaamist viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega
tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (HKMS §
28 lg 2). Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist (sh
menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult takistavat või kirjalikus
avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult
väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida.
Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued
kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).
3-26-302
ASJAOLUD
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 10.12.2025 E.U ’le (kaebaja) ettekirjutuse nr
1052292901 Eestist lahkumiseks hiljemalt 24.12.2025, pärast mida muutus ettekirjutus
sundtäidetavaks väljasaatmisega Albaania Vabariiki, ja kohaldas Schengeni alale
sissesõidukeeldu kaheks aastaks. Kaebaja allkirjastas ettekirjutuse kättesaamise 10.12.2025.
2. Kaebaja esitas 04.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 10.12.2025
ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks, s.o sissesõidukeelu kohaldamise osas. Samuti esitas
kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebetähtaja ennistamise põhjendused:
2.1. Kaebaja lahkus vabatahtlikult Schengeni alalt 21.12.2025. Ettekirjutuse vaidlustamise
tähtpäev saabus 22.12.2025. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel
koostatud ettekirjutuste kaebetähtaeg on tunduvalt lühem, kui tavapärane haldusaktide
vaidlustamise aeg HKMS § 46 lg 1 kohaselt. HKMS § 80 lg 1 alusel toimub kohtumenetlus
eesti keeles. Järelikult peab isik tema suhtes tehtud ettekirjutuse vaidlustamiseks esitama
kaebuse eesti keeles. Kaebaja saatis õigusabiteenuse päringu 21.01.2026 ja kliendileping
õigusteenuse osutamiseks koostati 29.01.2026. See tähendab, et takistus eestikeelse kaebuse
esitamiseks ja kaebeõiguse teostamise võimalusest aru saamiseks langes ära 21.01.2026.
2.2. Kaebaja suhtles PPA ametnikega 10.12.2025 suuliselt inglise keeles. Kaebajale ei
esitatud ühtegi temale arusaadavas keeles kirjalikku dokumenti, mis selgitanuks temale
menetlusosalise õigusi. Asjaajamine oli stressirohke, kuna PPA ametnikud võtsid tema
reisidokumendi hoiule. Kaebaja ei olnud tuttav Eestis viisa taotlemise menetlusega või PPA
algatatud lahkumisettekirjutuse koostamise menetlusega. Kaebajale koostati 10.12.2025 PPA
teenindusbüroos kohapeal lahkumisettekirjutus ja selle tagajärjed (kohustus 14 päeva jooksul
lahkuda ja mitte naasta Eestisse ega Schengeni alale) olid kaebajale ehmatavad. Õiguslikult
kogenematu isikuna ei olnud kaebajale üksnes suuliselt edastatud info põhjal piisavalt
arusaadav see, kas ja millistel tingimustel on võimalik PPA ettekirjutust vaidlustada.
2.3. Kaebaja avaldas PPA-le, et on eelnevalt taotlenud õigusabiteenust kasutades Poolas
elamisõigust ja oli arvamusel, et see annab talle õiguse kuni asja lahendamiseni viibida
Schengeni alal. Seetõttu pidi PPA saama aru, et isik on õiguslikult kogenematu ja ei pruugi
olla suuteline iseseisvalt aru saama migratsioonivaldkonna küsimustest. Vaidlustatud
ettekirjutuses on kaebeõigust puudutav osa märgitud raskesti mõistetaval viisil ja võib
tekitada ebaselgust. Kaebetähtaeg kümme päeva ei ole märgitud numbritega, vaid sõnaliselt.
Keelt mitteoskav isik ei ole suuteline ka tavapärase funktsionaalse lugemisoskusega
tuvastama võõrkeelsest dokumendist tähtaegasid või tema õiguseid puudutavat osa.
2.4. Samuti hõlmab kaebeõigust selgitav osa õigust taotleda riigi õigusabi ettekirjutuse
vaidlustamiseks, mis loob petliku arusaama, nagu omaks õigusabi taotlemine mõju PPA
ettekirjutuse vaidlustamiseks ja seega ka tähtaegade järgimiseks. Vaidlustamisviites on
kaebuse esitamine ja õigusabi kasutamine eristamatult seotud, kuid ei ole märgitud, et
õigusabi taotlemine või selle otsimine ei saa põhjendada kaebetähtaja möödalaskmist. 10
päeva ei ole võõrkeelt kõnelevale isikule piisav oma õigustest arusaamiseks ega ka vajadusel
õigusteenuse tellimiseks ja kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja sai eksitusest teada alles
pärast 21.01.2026 pöördumist Advokaadibüroo HansaLaw poole.
3. Kohus palus 05.02.2026 kohtunõudega PPA-l esitada seisukoht kaebuse tähtaja
ennistamise taotlusele.
4. PPA palus 11.02.2026 jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada
menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel. Põhjendused:
2(5)
3-26-302
4.1 Kaebaja kinnitas ettekirjutuse kättesaamisel 10.12.2025, et selle sisu ja tagajärgi on talle
arusaadavas keeles selgitatud. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte eesti keeles, kuid tal oli
võimalus tagada selle kohene tõlkimine. PPA ei ole kohustatud tõlkima ettekirjutust kirjalikult
välismaalasele arusaadavasse keelde.
4.2 Kaebajal oli võimalus pöörduda Eestis koheselt oma õiguste ja võimaluste
väljaselgitamiseks ning esindaja leidmiseks õigusbüroode või juristide poole. Mingeid
takistusi kaebajal esindaja leidmiseks enne Eestist lahkumist ei olnud. Asjaolu, et kaebaja
lahkus Eestist enne ettekirjutuse vaidlustamise tähtaega, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja
ennistamiseks.
4.3 Kaebajal on Eesti e-residendi digitaalne tunnistus, mis kehtib kuni 29.08.2030. Kaebajal
on olnud e-residendi tunnistus juba varasemalt 2019. aastast ja kaebaja on tegelenud
varasemalt ettevõtlusega Eestis e-residendi tunnistuse kaudu. Ettekirjutuses kohaldatud
sissesõidukeeld ei piira ega takista kaebajal tegelemast ettevõtlusega ka väljaspool Eestit.
4.4 Kaebajal ei ole kunagi olnud Eestis viibimiseks viisat ega elamisluba. Vaidlustatud
ettekirjutus ei riiva kaebaja pereelu, sest kaebaja abikaasa ja laps ei viibi Eestis.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud
tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt
lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg
ei kuulu ennistamisele.
6. VSS § 13 lg 3 järgi võib välismaalane esitada HKMS-is sätestatud korras ettekirjutuse
tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud
sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale halduskohtule kaebuse kümne
päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
7. Kaebaja sai PPA 10.12.2025 ettekirjutuse kätte samal päeval. Kaebaja osundab, et VSS-is
on sätestatud HKMS-is sätestatud kaebetähtajast (30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest)
tunduvalt lühem kaebetähtaeg. Kohus märgib, et isegi kui vaidlustatud haldusakti
kaebetähtaeg olnuks pikem, ehk 30 päeva, siis ikkagi ei oleks praegune kaebus esitatud
kohtule tähtaegselt. Seetõttu jääb kaebaja viide lühemale tähtajale sisutuks.
8. Kuna kaebajale tehti PPA 10.12.2025 ettekirjutus teatavaks 10.12.2025, pidi kaebaja selle
vaidlustamise sooviga pöörduma halduskohtusse hiljemalt 22.12.2025, arvestades, et
vaidlustamiseks antud tähtpäev (20.12.2025) langes puhkepäevale (HKMS § 67 lg 4).
Kaebaja esitas kaebuse PPA 10.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtusse alles
04.02.2026, s.o pea poolteist kuud hiljem.
9. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline
ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt õigustavad
menetlustähtaja ennistamist reeglina kaebajast sõltumatud objektiivsed asjaolud. Kaebaja ei
ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud ühelegi sellisele objektiivsele asjaolule, mis
takistas tal tühistamiskaebust tähtaegselt esitada.
10. VSS § 71 lg 2 järgi tagab PPA välismaalase taotlusel lahkumisettekirjutuse tõlke keelde,
millest välismaalane aru saab või kõigi eelduste kohaselt on võimeline aru saama. Kaebajale
tõlgiti PPA 10.12.2025 ettekirjutus inglise keelde. Kaebaja ei väitnud, et ta ei ole temale
3(5)
3-26-302
inglise keelde tõlgitud ettekirjutust mõistnud, vaid et ta ei saanud ettekirjutuse kirjalikku
dokumenti temale arusaadavas keeles. Kohus selgitab, et isikule loetakse haldusakt
kättetoimetatuks kogu ulatuses (sh ka kaebeõigust ja riigi õigusabi puudutavad selgitused),
kui eestikeelne kirjalik haldusakt on tõlgitud suuliselt isikule arusaadavasse keelde.
11. VSS § 332 lg 3 alusel tehakse sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele kirjalikult
teatavaks välismaalase algatusel. Kaebaja sai kirjaliku eestikeelse ettekirjutuse kätte
10.12.2025. Seega on kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine kirjalikult teatavaks tehtud.
Kaebaja eksimust kaebetähtaja kulgemise osas ei saa õigustada haldusakti kirjalikus vormis
mittesaamine kaebajale arusaadavas keeles, kuna VSS-is ei ole PPA-le sellist kohustust
sätestatud.
12. Vastuseks kaebaja väitele, et tal oli võimalik halduskohtusse pöörduda üksnes eestikeelse
kaebusega, selgitab kohus, et kaebajal olnuks võimalus esitada esialgne kaebus mistahes
keeles, sest kohtul on võimalus jätta kaebus HKMS § 55 lg 1 ja § 120 lg 3 alusel käiguta ning
paluda kõrvaldada kaebuse puudused ja esitada eestikeelne kaebus.
13. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale anti vaidlustatud eestikeelne ettekirjutus. On ilmselge,
et kui kaebaja reisib Euroopa Liitu, peab ta arvestama, et tal tuleb suhelda asjaajamiste tõttu
mõnes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Kaebaja ongi saanud suhelda PPA-ga inglise keeles.
Kohtule ei ole usutav, et kaebajal ei olnud võimalik vaidlustatud otsusest aru saada enne
21.01.2026, vaid ta pidi seda mõistma juba otsuse kättesaamisel. Isegi kui kaebaja ei
pruukinud koheselt mõista ja aduda kogu vaidlustatud ettekirjutuse teksti, oli tal võimalus
vaidlustada otsus 10 päeva jooksul. Tänapäevaste interneti lahenduste kasutamine (nt Google
Translate) võimaldab tekstide tõlkimist heal tasemel. Arvestades tänapäevaseid tasuta ja
automatiseeritud tõlke võimalusi, pidi kaebajal ettekirjutuse kätte saanuna olema võimalik
kasutada interneti tööriistu ja tõlkida vaidlustatud otsus endale arusaadavasse keelde isegi siis,
kui tal ei olnud võimalik piisavalt kiiresti muud tõlketeenust kasutada. Kaebaja ei ole väitnud
ega tõendanud, et tal oli interneti kasutamine võimatu.
14. Kaebaja saatis õigusabiteenuse päringu 21.01.2026 ja kliendileping õigusteenuse
osutamiseks koostati 29.01.2026. Kaebetähtaeg ei hakka kulgema hetkest, kui kaebaja saatis
õigusabiteenuse päringu, s.o 21.01.2026, vaid ettekirjutuse saamisest 10.12.2025. Kaebaja
pidanuks mõistma kohe temale ettekirjutuse tutvustamisel, et tal on õigus selle
vaidlustamiseks 10 päeva jooksul. Sel ajal viibis kaebaja Eestis, ehk täpsemalt: kaebaja viibis
Eestis ettekirjutuse kättesaamise ajal 10.12.2025 kuni Eestist lahkumiseni 21.12.2025.
Tallinna Ringkonnakohus leidis 24.04.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-2320/10, p 19, et
ettekirjutuse tagajärgede mõistmiseks ei ole isikul vaja juriidilisi teadmisi. Kaebetähtaja
regulatsiooni ei saa pidada keerukaks või raskesti mõistetavaks ja vaidlustamise kord oli
kohtu hinnangul selgelt välja toodud. Kaebetähtaja väljaselgitamisel ja tähtajast
kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja
ennistamiseks. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebajal puudusid mõistlikud võimalused õigusabi
saamiseks. Kaebaja on juba Eestist ära sõitnuna suutnud kontakteeruda siinse õigusteenuse
osutajaga.
15. Kohus selgitab, et kaebajal oli aega 10 päeva aru saada kaebeõiguse teostamise
võimalusest. Kaebaja ei ole esile toonud mitte ühtegi objektiivset takistust kaebuse
esitamiseks alates temale selle kättesaadavaks tegemisest. Advokaadibüroo poole pöördumine
21.01.2026 ei ole kaebetähtaja kulgemise algusajaks. Kaebetähtajad on sätestatud seaduses nii
võimaldamaks puudutatud isikutel nende õigusi riivavaid haldusakte vaidlustada, kui ka
tagamaks õiguskindluse, et haldusakti tähtaegselt vaidlustamata jätmisel on saabunud selle
osas õigusrahu. Erandiks on juhused, kus kaebajal oli objektiivselt takistatud kaebeõiguse
4(5)
3-26-302
teostamine. Kohtupraktikas on selleks loetud mitte kaebajal tekkivat arusaamist tema soovist
haldusakti vaidlustada, vaid kaebeõiguse teostamist takistanud kaebajast sõltumatuid
põhjuseid.
16. Asjaolu, et kaebajale olid ettekirjutuse tagajärjed ehmatavad, tähendab, et kaebaja mõistis
temale ettekirjutuse tutvustamisel selle sisu ja tagajärgi. Seega ei saa kaebaja väiteid, et ta ei
mõistnud ettekirjutuse vaidlustamise korda, pidada usutavaks.
17. Kokkuvõttes ei ole kaebaja kohtule esitanud kaebetähtaja järgimata jätmist põhjustanud
objektiivsete takistuste kirjeldusi. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis
takistasid tal seadusest tulenevat kaebetähtaega järgida ja õigustaksid kaebetähtaja
ennistamist.
18. Kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada
(HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral
puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole
(HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
19. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse
HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2
alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Laaring
kohtunik
5(5)