2-25-127735/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-127735

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

100, 69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post: xxx)

Kostja: X (ik XXX, aadress xxx, registrijärgne aadress

xxx, e-post: xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista X’ilt AS Ühisteenused kasuks 28 eurot.

3. Välja mõista X’ilt AS Ühisteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis

perioodi 17.01.2023 - 03.02.2026 eest 9,73 eurot ja alates 04.02.2026 viivis

põhinõudelt (28 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulud

4. Jätta hageja menetluskulud osaliselt Xi kanda ja poolte ülejäänud

menetluskulud poolte enda kanda.

5. Välja mõista X’ilt AS Ühisteenused kasuks menetluskulud 100 eurot.

6. Välja mõista X’ilt AS Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kostja parkis 02.01.2023 sõiduautot reg.märgiga XXX Ühisteenused

ASi poolt parkimist opereeritavas L. Puusepa 8, Tartu, parklas parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes, mistõttu kostja nõudis leppetrahvi 28 eurot. Parkla kuulub parkimistsooni YT76, kus

on lubatud parkida 15 minutit parkimiskellaga tasuta või parkimistasu makstes. Kostja

parkimiskell näitas parkimise algusaega 11:00, kuigi parkimistrahv vormistati kell 10:51, st

pakkimise algusajast oli möödunud üle 15 minuti. Samuti oli tasumata parkimistasu. Parklas

oli nähtav parkimistahvel parkimistingimustega. Parkija kohustus on tagada, et parkimise

algusaeg oleks üheselt mõistetav ja kontrollitav. Kui parkimiskella näit ei võimalda tasuta

parkimisaja järgimist kontrollida, lasub sellise parkimiskella kasutamisest tulenev risk

parkimiskella kasutajal. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 28

eurot, viivised perioodi 17.01.2023 - 03.02.2026 eest 9,73 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot

ning viivised tasumata põhivõlalt alates 04.02.2026 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

II KOSTJA VASTUS

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei rikkunud Ühisteenused AS parkimiskorralduse nõudeid.

Ühisteenused AS parkimistingimuste punkt 4 on tühine, kuna parkimistingimuste rikkumise

eest peaks vastutama isik, kes kasutas autot ehk tüüptingimuste kasutaja. Hageja ei esitanud

ühtegi tõendit, mis kinnitaksid meeldetuletuse saatmist ja kättesaamist kostja poolt. Hageja on

jätnud tõendamata, et ta on leppetrahvi nõude esitanud. Kostja sõidukis kasutati elektroonilist

parkimiskella PARK LITE, mille tööpõhimõte on tootja kasutusjuhendis selgelt kirjeldatud.

näita PARK LITE parkimise tegelikku algusaega, vaid ümardab selle alati järgmise täis- või

pooltunni peale. Tegemist on seadme konstruktsioonilise ja nõuetele vastava omadusega,

mitte kasutaja eksimusega. Leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahv

28 eurot on ebamõistlikult suur.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3. Arvestades hagi hinda 100, 69 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on

selgitanud, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et

parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-

1-75-10 p 14). Parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva

osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab

üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise

parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest

parkimisala (RKTKo 3-2-1-77-16 p 18).

4. Vaidlust ei ole selles, et hagis toodud sõiduk reg.märgiga XXX oli 02.01.2023 pargitud

Ühisteenused ASi poolt opereeritavas L. Puusepa 8, Tartu parklas. Kohus ei nõustu kostja

väitega, et parkimistingimuste p 4 on tühine VÕS § 42 lg 3 p 7 alusel, kuna

parkimistingimuste rikkumise eest peaks vastutama isik, kes kasutas autot ehk tüüptingimuste

kasutaja. Riigikohus on selgitanud, et parkimiskoha üürilepingu (parkimisleping) p 1 järgi

sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel.

Parkimistingimuste p 4 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või

vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Parkimistingimuste p 4 ei ole

tühine tüüptingimus. Viidatud lepingupunkt ei pane parkimistingimuste rikkumise korral

vastutust kolmandale isikule, vaid sätestab parkimise korraldajale õiguse eeldada, et sõiduki

juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja (RKTKo

3-2-1-3-16 p 11).

5. Kostja vastuväite kohaselt on möödunud mõistlik aeg leppetrahvi esitamiseks. VÕS § 159

lg 2 sätestatud leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja

nõude aegumise vahele (RKTKo 3-2-1-142-11 p 16). Üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu

teisedki tehingulised nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1

alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja rikkumised toimusid

2023 aastal ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 20.11.2025. Kohtu hinnangul ei

ole leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg möödunud. Kostja leiab, et leppetrahv on

ebamõistlikult suur ning palub seda vähendada. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Kohtu hinnangul ei ületa leppetrahvinõue

keskmiselt nõutavat leppetrahvide suurust ning pigem jääb sellele alla ja see ei ole

ebamõistlikult suur ning selle vähendamiseks alust ei ole.

6. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud kokku 5 eurot. Kohus leiab,

et sissenõudmiskulu ei ole põhjendatud. Asjaolu, et VÕS § 113² lg 1 p 1 anna õiguse nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist, ei tähenda seda, et kulud ei peaks olema põhjendatud ja

tõendatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on võlateatised kostjale üldse edastanud ja

kostja on need kätte saanud, ehkki sellise lepinguga seotud teate eesmärk on võlgnikule

meelde tuletada tema kohustust ja anda aega võlgnevuse tasumiseks. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, mi9s puudutab kostja elektroonilist parkimiskella PARK LITE. Kostja

sellekohased väited on põhjendamatud. Kostjal pole mingit takistust kasutada harilikku

parkimiskella, mis fikseerib parkimise alustamise aja korrektselt, ümardamata.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

(TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja

menetluskulud osaliselt kostja kanda (tasutud riigilõiv 100 eurot) ja ülejäänud poolte

menetluskulud poolte enda kanda.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/