3-26-359/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-359

Haldusasi

C.A esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – C.A

Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud haldusorgan –

Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine,

menetlusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta C.A esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta C.A menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata.

3. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.A (edaspidi taotleja) esitas 09.02.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse, mille eesmärgiks on kohustada Tallinna Vanglat peatada ravimite jagamine kuni asjas

tehtava lahendi jõustumiseni. Samuti soovib taotleja esialgse õiguskaitse korras, et kohus

kohustaks taotlejale ravimeid jagama meditsiinitöötajat ning et tervishoiuteenuse osutaja

kontrolliks temale jagatavaid ravimeid ja lahendaks valede ravimite jagamisest tekkinud

probleemid. Kohtule esitatud taotluse ajendiks on 09.02.2026 hommikune ravimite jagamine,

kui taotleja märkas enda ravimipinalis ebaõiget tabletti. Kuigi taotleja teavitas sellest valvurit,

siis kästi tal tablett võtta. Pärast ebaõige tableti manustamist muutus taotleja tervislik seisund

pooleks päevaks kehvaks. Taotleja teatas ebaõigest tabletist meditsiinitöötajat, kes pidi uurima

olukorda. Taotlejale ei teatatud, milliseid tablette talle väljastatakse ning valvur ei peatanud

taotlejat vale tableti manustamisel. Taotluse kohaselt esitas taotleja kirjeldatud sündmusetega

seonduvalt vanglale vaide 09.02.2026.

2. Tallinna Vangla esitas 11.02.2026 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles leiab, et

taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla põhjendused on kokkuvõetult järgmised:



ravimipinali koostab/komplekteerib tervishoiuteenuse osutaja, need on hoiul

valvemeeskonna juures ning selle sisu ei muudeta ega manipuleerita muud moodi.

Vanglaametnik ei tea ravimipinali sisu;



ravimid tehakse kinnipeetavale kättesaadavaks vangla kodukorras märgitud ajal, v.a kui

tervishoiutöötaja on määranud teisiti. Vanglaametnik on kohustatud tagama, et

kinnipeetav ravimipinalist võetud ravimi võtaks;



ravimite pinalist võtmine ei ole vangla vaatest kinnipeetavale (patsiendile) kohustuslik.

Kohustuslik on ainult võetud ravimi manustamine;



vangiregistris ei ole märkeid 09.02.2026 ravimite jagamisel võimalike ekstsesside kohta

ning vanglale ei ole teada, et taotleja oleks vangla poole pöördunud erakorralise abi

vajadusega.

3. Tallinna Vangla teavitas 12.02.2026 menetlusdokumendis, et kontrollis salvestiselt

09.02.2026 hommikust ravimi jagamist ning sellelt ei nähtu, et valvur oleks kasutanud pinalist

võetud tableti manustamiseks taotleja suhtes sundi. Pärast tablettide manustamist tegi taotleja

kommentaari tema arvates ebaõigest tabletist. Valvur soovitas selles küsimuses pöörduda

tervishoiutöötaja poole.

4. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi tervishoiuteenuse osutaja) esitas 12.02.2026

vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on taotleja tervislik seisund rahuldabv. Isikule

väljastatakse ravimeid kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Ravimipinal komplekteerib

kord nädalas meditsiinitöötaja vastavalt kinnipeetava raviskeemile. Pinalisse paigutatakse

korraga 7 päeva kogus ja komplekteerimise järgselt viiakse need vanglaametnike ruumi, kes

korraldavad igapäevaselt ravimite jagamist. Meditsiinitöötaja ei puutu igapäevaselt kokku

pinalisse paigutatud ravimite jagamisega. Taotleja ravimipinalis on vastavalt arsti määratud

raviskeemile vitamiinid ja tugevatoimeline valuvaigisti. Taotleja ravimipinalit kontrolliti

10.02.2026 ning valesid ravimeid ei tuvastatud. Taotleja viibis 09.02.2026 õe vastuvõtul, kuid

ei edastanud infot valeravimi võtmise kohta ega ole pöördunud meditsiini osakonna poole

seoses ebaõige ravimiga pinalis. Isikul on õigus/kohustus keelduda ebaõige ravimi

manustamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus

võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (lg 1). Taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (lg 2). Seega on

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ning selle lahendamise eelduseks kas kohtu- või

vaidemenetluse olemasolu.

6. Taotleja toob kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses välja, et ta esitas 09.02.2026

Tallinna Vanglale kaebuse esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt.

Ehkki tõsi ta on, et taotleja esitas vanglale 09.02.2026 kaebuse (dtl 13), siis ei ole tegemist

vaidega. Tegemist on kahju hüvitamise nõudega, mis on vaidemenetlusest eraldiseisev

menetlus. Ka vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 1¹ lg-d 5 ja 8 eristavad selgelt

vaidemenetlust ja kahju hüvitamise taotluse menetlust.

2(4)

7. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja esitas 09.02.2026 vanglale kaebuse,

milles palub kontrollida talle väljastatavaid tablette ning nõuab 150 euro suurust kahju

hüvitamist ravimipinalis olnud vale tableti manustamisest tingitud poolepäevase enesetunde

halvenemise eest. Samasisuline taotlus sisaldub ka kohtule esitatud menetlusdokumendis koos

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Seega on taotleja esitanud kohtueelses menetluses

vanglale kahju hüvitamise nõude, mitte vaide. Kuna taotluse asjaoludega seoses ei ole

pooleliolevat vaidemenetlust, vaid vanglas lahendatakse kahju hüvitamise nõuet, ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotlus lubatav. Esialgne õiguskaitse oleks võimalik juhul, kui taotleja

nõuaks kohtus samu toiminguid, mida kohtueelses menetluses, vangla keeldunuks nende

tegemisest ning taotleja esitanuks keeldumise peale vaide. Vaidemenetluse puudumise tõttu

tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

8. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et taotleja esialgse õiguskaitse taotlus ei oleks

lubatav ka juhul, kui kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlust pidada koos kaebusega

esitatud esialgse õiguskaitse taotluseks. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatav meede peab

olema seotud kaebuse põhinõudega. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotlusega ei ole

reeglina lubatav tagada kaebajale enamat, kui tal oleks võimalik saavutada põhivaidluse

lahendamisega. Arvestades, et taotleja soovib vanglale esitatud kaebuses talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist, saab taotleja kaebusega esitada üksnes kahju hüvitamise nõude.

Hüvitamiskaebuse rahuldamise korral oleks tulemuseks hüvitise väljamõistmine, mistõttu

esialgse õiguskaitse taotluses esitatud abinõude kohaldamine ei ole kaebuse piiridest väljumise

tõttu lubatavad.

9. Lisaks ei ole esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamine põhjendatud esialgse õiguskaitse

vajaduse puudumise tõttu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse

hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju taotleja

olukorrale. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel tuleb taotlus jätta rahuldamata. Kohtu

hinnangul ei esine taotluse asjaolude kohaselt taotlejale pöördumatuid tagajärgi, mistõttu

puudub taotlejal õiguskaitsevajadus.

10. Tervishoiuteenuse osutaja selgitas kohtule, et taotluses kirjeldatud sündmusega seonduvalt

kontrolliti taotleja ravimipinalit 10.02.2026. Selles olnud ravimid vastasid arsti määratud

raviskeemile ning ebaõigeid ravimeid ei tuvastatud. Samuti tõi tervishoiuteenuse osutaja välja,

et taotleja ei ole teavitanud ravimipinalis ebaõige ravimi leidmisest ega ebaõige ravimi

tarvitamisest tekkinud vaevustest, kuigi taotleja viibis tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul

ebaõige ravimi manustamise päeval, s.o 09.02.2026. Nii vangla kui ka tervishoiuteenuse

osutaja kinnitasid, et kui taotlejal on kahtlus tema ravimipinalis sisalduvate ravimite õigsuses,

on tal õigus ravimite manustamisest keelduda. Kohtul ei ole alust kahelda vangla ja

tervishoiuteenuse osutajate väidete õigsuses taotleja ravimipinalis sisalduvate ravimite ega ka

taotleja ravimite manustamisest keeldumise võimaluse kohta. Olukorras, kus taotleja

ravimipinal on üle kontrollitud ning selles sisalduvad ravimid vastavad raviskeemile, ei ole

kohtul alust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid taotlejale

pöördumatult rasked tagajärjed.

11. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et esialgse

õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Seega jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata.

Menetlusabi taotluse lahendamine

3(4)

12. Taotleja on taotluses märkinud, et ta soovib kasutada kohtumenetluses tõlki. Kohus

tõlgendab avaldust selliselt, et taotleja soovib menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest

vabastamiseks. Taotlusest nähtuvalt on taotleja võimeline ennast eesti keeles arusaadavalt

väljendama ja valdab eesti keelt kohtumenetluses osalemiseks vajalikul määral. Seetõttu

puudub vajadus anda taotlejale menetlusabi käesoleva määruse tõlkimiseks muusse taotlejale

arusaadavasse keelde. Kohus jätab taotleja menetlusabi taotluse dokumentide tõlkimiseks

rahuldamata.

13. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)