3-26-352/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-26-352

Määruse kuupäev

13.02.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i (X) kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi

õigusabi taotlused läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 08.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

mille kohaselt jagas prokurör kriminaalasjas nr 1-24-1715 infot, mis oli varem kohtus

kinniseks kuulutatud. Kaebaja taotleb kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja

soovib menetlusabi ja riigi õigusabi saamist.

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus (SKHS). Selles seaduses on sätestatud terviklik süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi

hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele (Riigikohtu

08.10.2018. a määrus asjas 3-18-400, punktid 10–13).

4. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja vahistati Tartu Maakohtu 05.10.2023. a määruse

alusel kriminaalasjas 1-24-1715. Tõkendi tähtaega pikendati 01.12.2023. a määrusega ja

01.02.2024. a määrusega kuni 04.04.2024. Tartu Maakohus tegi selles kriminaalasjas

süüdimõistva kohtuotsuse 19.11.2024. Kaebaja leiab, et prokuröri tegevus kriminaalasja

istungil oli seadusega vastuolus.

5. SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamist. Sõltumata süüasja lõpptulemusest on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist,

kui kahju põhjustas süüline menetlusõiguse rikkumine (SKHS § 7 lg 1).

3-26-352

Kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Kriminaalasja nr 1-

24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud, kuna kaebajat süüdimõistev kohtuotsus on

jõustunud Riigikohtu 02.01.2026. a otsusega. SKHS § 21 lg-st 4 tulenevalt, kui isik jättis

mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse

olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse

Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale.

Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest

arvates. Seega, kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud

kahju, siis tuleb tal, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja § 21 lg-st 4 esitada taotlus kahju

hüvitamiseks prokuratuurile kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates.

Eeltoodu tähendab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

6. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist,

kuna tal puudub vara ja sissetulek. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada

sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle

taotluse läbi vaatamata.

7. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi

saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena

(nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja

elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele

ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuurile kahjunõude esitamise saab

otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust

RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)