2-25-17639/31 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

WW tegemise aeg ja koht

13.02.2026, Paide

Tsiviilasja number

2-25-17639

Tsiviilasi

XX hagi WW vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja ZZ,

lepinguline esindaja MM

Kostja WW (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagi põlvnemise tuvastamiseks.

2. Tuvastada, et XX (isikukood XXX) põlvneb WW-st (isikukood XXX).

3. Jätta menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes poolte endi kanda.

4. Kohtuotsus saata menetlusosalistele ning pärast selle jõustumist vajaliku kande tegemiseks

registripidajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi

taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik

1. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 20.10.2025 hagiavalduse WW (kostja) vastu isaduse

tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Hageja täpsustas hagi 05.11.2025.

2. 05.11.2025 võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja esitada kohtule

kirjalik vastus koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse ja

hagimaterjalide kättesaamisest.

3. 20.11.2025 esitas kostja hagile vastuse.

4. 01.12.2025 kohtumäärusega määras kohus viia läbi molekulaargeneetiline (DNA) ekspertiis

hageja põlvnemise tuvastamiseks kostjast.

5. 19.01.2026 saabus kohtule ekspertiisiakt nr x.

6. 13.02.2026 esitas pooled kohtule allkirjastatud kompromissi elatise nõude osas.

Hageja nõue ja asjaolud

7. Hageja palub enda esitatud hagiavalduses:

7.1.

tuvastada, et hageja põlvneb kostjast;

7.2.

märkida hageja sünnitunnistusele isaks kostja;

7.3.

välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis seadusega kehtestatud miinimummääras so

264,24 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutopalga muutusest vastavalt perekonnaseadusele ning lapsetoetuse suuruse muutumisest,

hagi esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni (so kuni xx.xx.xxxx).

8. Hageja ema ja kostja tutvusest sündis xx.xx.xxxx hageja. Kostja isadust ei tunnistanud ja ei

soovinud lapsega mingit tegemist teha, vaatamata hageja ema püüdlustele kaasata isa lapse ellu.

Isa ei ole ka osalenud lapse ülalpidamiskulude kandmises.

Kostja vastus

9. Kostja märgib, et hageja ema ei ole kostja poole pöördunud DNA ekspertiisi tegemiseks, aga

kostja on nõus ekspertiisi minema.

Kohtuotsuse põhjendus

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

11. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on

perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja

kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1

kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on

eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse,

kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana

kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on

tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast

tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

12. Rahvastikuregistrist on tuvastatav, et hageja suhtes isakanne puudub.

13. Kohtumääruse alusel tehtud ekspertiisiaktist nr x nähtub, et tõenäosus, et WW on XX

bioloogiline isa, on 99,999999999%. Kohtul puudub alus kahelda eelpooltoodud ekspertiisiaktis

toodus ning kostjat mitte hageja isaks pidada, vaatamata kostja seisukohtadele. Selle nõude osas

tuleb hagi seega rahuldada.

14. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast

põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees

kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks

sugulaseks, alates lapse sünnist (RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 12).

15. Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt perekonnaseisuasutus registreerib

sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse

perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab

rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri

väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab lahendi pärast selle jõustumist

vajalike kannete tegemiseks registripidajale.

Menetluskulud

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1¹ kohaselt jäävad menetluskulud

põlvnemise tuvastamise nõudes poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik