2-25-12839/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-25-12839

Tsiviilasi

C.D kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 29. juuli 2025

otsuse peale täiteasjas nr 170/2025/515

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.D määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): C.D (ik XXX),

lepinguline esindaja Andrei Petrov

Vastustajad (puudutatud isikud):

Kohtutäitur Aive Kolsar

Sissenõudja D.S (ik XXX), seaduslik esindaja G.W

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2025 määrus osaliselt ning teha uus

määrus, millega rahuldada C.D kaebus osaliselt ning tühistada kohtutäitur Aive

Kolsari 29. juuli 2025 otsus ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr

170/2025/515 ning kohustada kohtutäitur Aive Kolsari vaatama sisuliselt läbi C.D 10.

juuli 2025 kaebuse täiteasjas nr 170/2025/515.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Jätta C.D menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80% ulatuses kohtutäitur Aive

Kolsari kanda ning kohtutäitur Aive Kolsari ja D.S-i menetluskulud täies ulatuses

kohtutäitur Aive Kolsari kanda. Maakohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks

mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. C.D (avaldaja/võlgnik) esitas 7. augustil 2025 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada

täiteasjas nr 170/2025/515 kohtutäitur Aive Kolsari 29. juuli 2025 otsuse ning 26. juuni 2025

täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning lõpetada täiteasja.

Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 10. juulil 2025 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada

26. juuni 2025 täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning lõpetada täiteasi.

Kohtutäitur tagastas 29. juuli 2025 e-kirjaga kaebuse, jättes selle läbi vaatamata. Kohtutäituri

otsus ei vasta seaduse nõuetele. Alaealine D.S ei saa olla sissenõudjaks, täitedokumendi

kohaselt oli hagejaks ja sissenõudjaks G.W V. (G.W). Ühe täitedokumendi alusel on

täitemenetlust alustatud mitu korda. Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 192/2010/353, kus

nõutakse avaldajalt elatist 4. novembri 2008 kuni 1. märtsi 2010 eest ja igakuist elatist.

Käesolevas menetluses nõutakse avaldajalt elatist 292 eurot ja elatisevõlga 1. mai 2010 kuni

30. juuni 2025 eest. Kohtutäitur nõuab avaldajalt täitemenetluse alustamise tasu 540,46 eurot

ja põhitasu 2562 eurot. Alustamise tasu saab nõuda ainult üks kord ja see määrati juba

täiteasjas nr 192/2010/353. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 p 1 kohaselt saab alustamise tasu

olla 15 eurot + käibemaks.

2. Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri vastuse kohaselt alustati

täiteasjas nr 170/2025/515 menetlus 2. juulil 2025 sissenõudja D.S-i seadusliku esindaja

G.W täitmisavalduse alusel. Täidetakse 1. mai 2010 kuni 30. juuni 2025 elatisevõlgnevust

summas 41 822 eurot ning alates 1. juulist 2025 igakuise elatise ja täitemenetlusaegse

elatisabi nõuet. Täiteasjas nr 192/2010/353 alustati täitemenetlus G.W 23. märtsi 2010

täitmisavalduse alusel 30. aprill 2010 seisuga elatisevõla 2502,14 eurot nõudes. 2010. a-l

kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsioon ei võimaldanud menetlusse võtta tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid nõudeid.

Avaldaja leidis 10. juulil 2025 kohtutäiturile esitatud kaebuses, et kuna sissenõudja D.S V.

perekonnanimi on muutunud, lapsendati ta G.W perekonnanime kandva meesterahva poolt.

Lapsendajal on kohustus last üleval pidada ja avaldajal puudub kohustus elatist tasuda.

Kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle, selgitades, et antud vastuväite

puhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Kohtutäitur taotles tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655 liitmist ühte menetlusse.

Avaldaja vaidlustas samas täitemenetluses vara kontol arestimise akti. Kohtutäitur jättis 8.

augusti 2025 otsusega kaebuse rahuldamata ja avaldaja kaebus on menetluses tsiviilasjas nr 2-

25-13655.

3. Sissenõudja leidis, et kohtutäituri otsus on õige ja piisavalt põhjendatud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 23. septembri 2025 määrusega kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikute kasuks jäeti menetluskulud välja

mõistmata.

Rahuldamata jäeti ka kohtutäituri taotlus tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655 liitmiseks.

Määruse kohaselt on maakohtu menetluses avaldaja kaebus kohtutäituri 29. juuli 2025 otsuse

peale täiteasjas nr 170/2025/515 (käesolev tsiviilasi) ja avaldaja kaebus kohtutäituri 8. augusti

2025 otsuse peale samas täiteasjas (tsiviilasi nr 2-25-13655). Kohus leidis, et kuivõrd kohtul

tuleb kontrollida mõlemat kohtutäituri otsust eraldi, ei ole põhjust tsiviilasju liita. Otsused ei

ole õiguslikult omavahel seotud ja liitmine ei lihtsusta tsiviilasjade lahendamist.

Kohtutäitur ei lahendanud võlgniku 10. juuli 2025 kaebuseid, vaid tagastas need 29. juuli

2025 e-kirjaga läbi vaatamata. Kohus luges, et avaldaja on kohtueelse korra läbinud.

Kohtutäitur oleks pidanud otsusega lahendama vähemalt kaebuse kohtutäituri tasu

väljamõistmisele. Kohtutäituri 29. juuli 2025 e-kirja ei saa lugeda kohtutäituri otsuseks, mida

avaldajal oleks võimalik vaidlustada. Kuna kohtutäituri 29. juuli 2025 otsust ei ole olemas,

jättis kohus rahuldamata avaldaja nõude seda kuupäeva kandva otsuse tühistamiseks.

Täitemenetluse registri kohaselt on täiteasjas nr 170/2025/515 täitmisel Tartu Maakohtu 27.

novembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-73079. Võlgnikuks on märgitud avaldaja ja

sissenõudjaks D.S . Nõude sisuks on elatisraha võlg 01.05.2010–30.06.2025 eest 41 822

eurot, perioodiline elatise nõue 292 eurot kuus ja elatisabi nõue 200 eurot kuus.

Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsusega mõisteti avaldajalt J. V. kasuks välja igakuine

elatusraha tütre M. V. (G.W) ülalpidamiseks. Elatise maksmiseks kohustava kohtuotsuse

puhul on täitedokument välja antud lapse kasuks. Seega on õigesti märgitud sissenõudjaks

D.S . Täitemenetlus on alustatud täitedokumendi alusel.

Avaldaja on vaidlustanud uue täitemenetluse algatamise olukorras, kus elatisenõuet juba

täidetakse. Täiteasjas nr 192/2010/353 on täitmisel samuti Tartu Maakohtu 27. novembri

2009 otsus nr 2-08-73079, nõude sisuks on elatise võlg 2502,14 eurot seisuga 30. aprill 2010.

Seega on kahes täitemenetluses täitmisel sama kohtulahend, aga erinevate perioodide osas.

Tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste nõudmise võimalus tekkis seadusesse 1.

jaanuaril 2017 (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 45). Esialgse täitemenetluse

algatamisel 2010. a-l ei saanud esitada nõuet tekkivate elatisemaksete kohta ja uue

täitemenetluse algatamine ei olnud välistatud. Kuna täitemenetlus ei ole algatatud ebaõigesti,

tuleb kaebus osas, milles avaldaja palus tühistada 26. juuni 2025 täitmisteate ja lõpetada

täiteasja, jätta rahuldamata.

Kohus leidis, et 26. juuni 2025 kohtutäituri tasu otsus vastab samuti seadusele. Otsuse

kohaselt tuleb võlgnikul tasuda täitemenetluse alustamise tasu 540,46 eurot (sh käibemaks) ja

kohtutäituri põhitasu 1281 eurot või 2562 eurot. Riigikohus on välja toonud, et kindlas

summas elatise nõudmisel tuleb menetluse alustamise tasu arvutada KTS § 34 järgi.

Perioodilise elatise puhul tuleb lähtuda KTS § 37 lg-st 1 (RKTKm 31.03.2011, 3-2-1-14-11, p

11). Kuna täitmisel on ka perioodilise elatise nõue, oli õigus nõuda menetluse alustamise tasu

KTS § 37 lg 1 alusel, st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 443

eurot + käibemaks. KTS § 37 lg 2 ja § 35 lg 1 järgi on võlgnevuselt 41 822 eurot põhitasu

2100 eurot + käibemaks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue

määruse tegemist, millega tühistada täiteasjas nr 170/2025/515 kohtutäituri 29. juuli 2025

otsus ning 26. juuni 2025 täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning lõpetada

täiteasi.

Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jääb arusaamatuks, miks oli vajalik küsida enne kaebuse

menetlusse võtmist kohtutäiturilt seisukohta, lisaks ei ole kohus teinud vastavat kirjavahetust

avaldajale nähtavaks. Digitoimikus puudub kohtutäituri vastus kaebusele.

Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga seonduvalt kohtutäituri taotlusega tsiviilasjade liitmiseks.

Tsiviilasjad on õiguslikult seotud: kui kohus tühistab täitmisteate ja lõpetab täitemenetluse,

tuleb tühistada ka kohtutäituri otsus ja konto arestimise akt tsiviilasjas nr 2-25-13655.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud kohtutäituri 29. juuli 2025 e-kirja. Tegemist on kohtutäituri

otsusega avaldaja 10. juuli 2025 kaebuse osas, mis on tehtud olulisi vorminõudeid rikkudes.

Kohus ei arvestanud kohtutäituri kõrgendatud hoolsuskohustust ja tõendamiskoormust.

Kohus ei ole selgitanud, millistele dokumentidele tuginedes jäeti avaldaja nõuded

rahuldamata, ega ole hinnanud ühtegi avaldaja esitatud tõendit.

Kohus leidis vääralt, et varasemas täiteasjas oli nõudeks vaid elatisevõlg 30. aprilli 2010

seisuga 2502,14 eurot. 23. märtsi 2010 täitmisavalduses palus sissenõudja nõuda avaldajalt

sisse elatis perioodi 4. november 2008 kuni 1. märts 2010 eest 34 800 krooni (2224,13 eurot)

ja igakuine elatis. 23. märtsi 2010 täitmisteate kohaselt on nõude sisu igakuine elatis ja võlg

28. veebruari 2010 seisuga 34 800 krooni. Seega on kohtutäitur võtnud menetlusse nii

elatisevõla kui ka igakuise elatise nõude. Täiteasi on siiani menetluses. Kohtutäitur tegeles

igakuise elatise sissenõudmisega vähemalt kahe kuu jooksul, 2010. a märtsis ja aprillis.

Kohtutäitur väidab, et 30. aprilli 2010 seisuga on elatisevõlg 2502,14 eurot ehk

täitmisavalduses märgitud kuni 1. märtsi 2010 võlgnevusele 34 800 krooni (2224,13 eurot) on

lisandunud igakuine elatis kahe kuu eest 278,01 eurot (2 × 139,01 eurot).

Kohtutäitur peaks sissenõudjale selgitama, et sissenõudjal on õigus esitada avaldus nõuete

suurendamiseks, mitte ei ole vaja esitada täitmisavaldust uue täitemenetluse alustamiseks.

Kohtu väide, et 2010. a-l kehtinud TMS redaktsioon ei võimaldanud menetlusse võtta

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid, ei ole õige. Igakuine elatis nõuti sisse koos

elatisevõlaga. 2010. a-l kehtinud KTS § 37 lg 1 redaktsioon nägi ette kohtutäituri tasu

igakuise elatise sissenõudmise eest.

Kohtutäituri tasu otsus on õigusvastane. Täitmisteatest ja kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsusest ei tulene, et tegemist oleks igakuise elatise sissenõudmisega, tegemist on üksnes

elatisevõla sissenõudmisega, mille puhul tuleks menetluse alustamise tasu määrata KTS § 34

p 1 alusel. Arvestades, et täiteasi on alustatud alusetult ning täiteasjas nr 192/2010/353 juba

nõutakse sisse igakuist elatist ja elatisevõlga ning on juba määratud alustamise tasu ja

põhitasu, on käesolevas täiteasjas nii alustamise tasu kui ka põhitasu nõue alusetu.

Kohtutäituri tasu KTS § 37 alusel kohaldatakse üksnes igakuise elatise sissenõudmisel ja

üksnes üks kord.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

6. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt on väide, et täiteasjas nr 192/2010/353 on nõutud igakuist elatist kahe

kuu, s.o 2010. a märtsi ja aprilli eest, vale. Nimetatud täitemenetlus alustati 23. märtsil 2010.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega oli täitemenetluse alustamisel

sissenõutavaks muutunud lisaks täitmisavalduses toodud elatisevõlale ka 2010. a märtsi ja

aprilli elatis.

7. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides, et kohtutäitur on viinud

täitetoimingud läbi vastavalt seadusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning maakohtu

määrus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osaliselt

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659; § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb asjas

uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäituri 29. juuli

2025 otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 170/2025/515 ning

kohustab kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja 10. juuli 2025 kaebuse. Avaldaja

kaebus ja määruskaebus jäävad rahuldamata osas, milles avaldaja palub kohtul lõpetada

täiteasi nr 170/2025/515.

9. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele kõigepealt, et kohtul on TsMS

§ 372 lg 3 ja § 477 lg 1 alusel õigus vajaduse korral küsida vastaspoole seisukohta avalduse

menetlusse võtmise lahendamiseks. Samas on õige avaldaja väide, et talle ei ole digitoimikus

nähtavaks tehtud kohtu kirjavahetust kohtutäituriga. Ringkonnakohus parandab selle vea ning

teeb maakohtu 22. augusti 2025 kirja ja kohtutäituri 29. augusti 2025 vastuse koos lisadega

avaldajale nähtavaks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe menetlusosalisele ette võimalust vaidlustada kohtu

tsiviilasjade liitmist puudutavaid otsustusi. Seega ei võta ringkonnakohus seisukohta selles,

kas maakohtu otsus jätta kohtutäituri taotlus tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655

liitmiseks rahuldamata oli põhjendatud või mitte.

10. Kuigi täitemenetluse seadustikus puudub norm, mille alusel võib kohtutäitur jätta kaebuse

läbivaatamata, on ringkonnakohus erinevalt maakohtust seisukohal, et kohtutäituri 29. juuli

2025 e-kirja on võimalik lugeda TMS § 217 lg 5 kohaseks otsuseks, ehkki kohtutäitur ei ole

selle tegemisel järginud TMS § 217 lg-tes 3 ja 4 sätestatud menetluskorda. E-kiri on saadetud

vastuseks avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebusele ning kohtutäitur on avaldaja

kaebuses esitatud väidete kohta seisukoha võtnud ja seda ka põhjendanud (s.o et avaldaja

väited saavad olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile sissenõudja vastu,

mitte aga kohtutäituri tegevusele esitatud kaebusele). TMS § 217 lg 5 ei näe ette otsuse

motiveerimise (põhjendamise) ulatust. Ka avaldaja on kohtutäituri e-kirjast saanud aru

selliselt, et tegemist on TMS § 217 lg 5 järgse, ehkki oluliste rikkumistega tehtud otsusega.

11. Vaidlus puudub selles, et nii täiteasja nr 170/2025/515 kui ka nr 192/2010/353 aluseks on

sama täitedokument, s.o Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-73079,

millega on mõistetud avaldajalt välja seaduses sätestatud miinimummääras elatis sissenõudja

ülalpidamiseks alates 4. novembrist 2008 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni 9. mail

2026.

Avaldaja peamine etteheide kohtutäiturile seisneb selles, et kohtutäitur on alustanud sama

täitedokumendi alusel veel teise täitemenetluse, mis on ühtlasi toonud kaasa suurema

kohtutäituri tasu, kui see olnuks sissenõudja nõuete täitmisel ühes täitemenetluses. Avaldaja

arvates peab Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsusega avaldajalt sissenõudja

ülalpidamiseks välja mõistetud elatise sissenõudmine toimuma ühes täitemenetluses.

Maakohus asus seisukohale, et täitemenetlust ei ole algatatud ebaõigesti, kuivõrd kahes

täitemenetluses on täitmisel küll sama kohtulahend, kuid erinevate perioodide osas, s.o

täiteasjas nr 192/2010/353 on täitmisel elatise võlg 2502,14 eurot seisuga 30. aprill 2010 ning

täiteasjas nr 170/2025/515 elatise võlg 01.05.2010–30.06.2025 eest 41 822 eurot, perioodiline

elatise nõue 292 eurot kuus ja elatisabi nõue 200 eurot kuus. Seejuures on maakohus leidnud

sarnaselt kohtutäituriga, et 2010. a-l kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsioon ei

võimaldanud menetlusse võtta tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tulevikus sissenõutavaks muutuvate

kohustuste nõudmise võimalus tekkis seadusesse 1. jaanuaril 2017 seaduse täiendamisega

TMS § 23 lg-ga 45 ja et esialgse täitemenetluse algatamisel 2010. a-l ei saanud esitada nõuet

tulevikus sissenõutavaks muutuvate igakuiste elatisemaksete osas.

Seadusemuudatuse seletuskirjas on märgitud, et TMS § 23 lõikega 45 täiendamine on vajalik,

et ühtlustada elatise täitmise praktikat. Kohtutäituri seadus sätestas ka 2010. a-l kehtinud

redaktsioonis §-s 37 kohtutäituri tasu igakuise elatise sissenõudmise eest ning Riigikohtu

tsiviilkolleegium on KTS § 37 kohaldamist selgitanud 31. märtsi 2011 määruses tsiviilasjas nr

3-2-1-14-11 (p 11).

Seega ei olnud 2010. a-l takistusi esitada täitmisavalduses koos elatisevõlaga sissenõudmiseks

ka igakuine elatis. Avaldaja on õigesti välja toonud, et sissenõudja täitmisavalduses (dtl 19)

ongi nõude sisuks märgitud võlg kuni 1. märtsini 2010 34 800 krooni ja igakuine elatis. Ka

23. märtsi 2010 täitmisteates on nõude sisuna toodud igakuine elatis ja võlg 34 800 krooni

seisuga 28. veebruar .2010 (dtl 20).

Seadust kohaldab kohus tuvastatud asjaolude põhjal ise ning ei ole seejuures seotud poolte

õiguslike väidetega. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendamisel asjakohane säte TMS §

33 lg 4, mille kohaselt, kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas

üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku

avamist.

Riigikohus on selgitanud (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 13), et TMS § 33 lg 4

eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine. Täitemenetluse osalisel (sh

võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut, seejuures on seda

õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel.

Asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks oma elatisenõude täitmiseks taotlenud mitme

täitetoimiku avamist.

Eeltoodut arvestades ei ole kohtutäitur täitemenetlust nr 170/2025/515 alustades TMS § 33

lg--s 4 sätestatut järginud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kahe eraldi täiteasja

alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, millest tulenevad

rahalised nõuded on sisult samad (elatisenõue) ja mille täitmine toimub samal viisil sama

võlgniku suhtes ning mille osas sissenõudja mitme täitetoimiku avamist ei ole taotlenud.

Selline lahendus ei teeni ei võlgniku ega sissenõudja huve. Võlgniku jaoks toob see kaasa

menetluse alustamise tasu kahekordse maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu

suurenemise võrreldes olukorraga, kui nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded

summeeritakse. Kui võlgnik peab tasuma suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub

sissenõudjale vähem raha elatisevõlgnevuse katteks. Kohtutäituri väide, et käesolevas

täitemenetluses täidetakse ka täitemenetlusaegse elatisabi nõuet, ei ole asjakohane. Täiteasjas

on sissenõudjaks laps, samas kui elatisabi võla osas on sissenõudjaks riik. Tegemist on

eraldiseisvate nõuetega, mistõttu ei saa käesolevas menetluses lugeda täidetavaks ka riigi

nõuet.

12. Praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud 29. juuli 2025 otsuse ja kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse tähtaegselt. Seega tuleb kohtutäituri 29. juuli 2025 otsus ja kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 170/2025/515 tühistada ning kohustada kohtutäiturit

vaatama sisuliselt läbi avaldaja 10. juuli 2025 kaebus, arvestades käesolevas määruses antud

selgitusi. Ringkonnakohus märgib, et kuna TMS § 33 lg 4 kohaldamisel on oluline

sissenõudja seisukoht, tuleb kohtutäituril kaebuse läbivaatamisel küsida ka sissenõudja

seisukoht nõuete summeerimise osas.

Avaldaja kaebus ja määruskaebus jäävad rahuldamata osas, milles avaldaja palus kohtul

täiteasi nr 170/2025/515 lõpetada. Täitemenetluse lõpetamine on TMS § 48 kohaselt

kohtutäituri pädevuses ning toimub seaduses sätestatud alustel. Kohus kontrollib

täitemenetluses kohtutäituri tegevuse või otsuse õiguspärasust üksnes esitatud kaebuse piires

(TMS § 217). Kaebemenetluses ei lahenda kohus täiteasja sisuliselt ega asenda kohtutäiturit

täitemenetluse läbiviimisel. Kui kohus leiab, et kohtutäituri otsus või toiming on

õigusvastane, on kohtul õigus see tühistada või kohustada kohtutäiturit uut otsust tegema.

Seega kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

13. Kuivõrd määruskaebus kuulub suures osas rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude

jaotust. Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldus ja määruskaebus jäävad rahuldamata väikeses

osas, tuleb jätta avaldaja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel 80% ulatuses kohtutäituri kanda ning kohtutäituri ja sissenõudja

menetluskulud täies ulatuses kohtutäituri kanda. Kuna ringkonnakohus tühistas osaliselt

maakohtu määruse ja muutis menetluskulude jaotust, siis määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)