2-25-12231/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-12231

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi T E vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9153,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Holm Bank AS, registrikood: 14080830, asukoht:

Posti tn 30, Haapsalu, Lääne-Viru maakond

Hageja volitatud esindaja: Helina Sild, e-posti aadress:

helina.sild@holmbank.ee

Kostja: T E, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista T Elt Holm Bank AS kasuks poolte vahel 08.06.2021 laenulepingu nr xxxx

alusel tekkinud põhivõlgnevus 1684,46 eurot, intressivõlgnevus 507,76 eurot, sissenõudmiskulu

10 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

1684,46 eurolt alates 11.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Välja mõista T Elt Holm Bank AS kasuks poolte vahel 05.04.2023 laenulepingu nr xxxx

alusel tekkinud põhivõlgnevus 2004,97 eurot, intressivõlgnevus 331,64 eurot, sissenõudmiskulu

10 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

2004,97 eurolt alates 11.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 54% ulatuses T E kanda ning 46% ulatuses Holm Bank AS kanda.

5. T Ele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Välja mõista T Elt Holm Bank AS kasuks menetluskulud 415,80 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Viru Maakohtu menetluses on Holm Bank AS hagi T E vastu võlgnevuse nõudes.

Lepingust nr xxxx tulenev nõue

Hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2021 laenulepingu nr xxxx (leping nr 1), mille kohaselt väljastas

hageja kostjale laenu 7000 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2029,

vastavalt lepingu p 2 on intressimäär 7,90% aastas. Lepingu sõlmimise tasu on 140 eurot, mille pank

peab kinni laenusaajale ülekandmisele kuuluvast laenusummast tasaarvelduse teel. Lepingu

koostamise päeval on krediidi kulukuse esialgne määr 14,87% aastas.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud

maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 10.01.2025. 10.02.2025 ja 10.03.2025 osamaksed on tasutud

osaliselt. Alates 10.04.2025 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja on edastanud

kostjale lepingu eest järgnevad teated: 12.04.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0

eurot; 23.04.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 12.05.2025 saadetud teate

eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 21.05.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu

5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.

Kostjal oli täielikult või osaliselt tasumata 10.02.2025, 10.03.2025, 10.04.2025, 10.05.2025 ja

10.06.2025 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 13.06.2025 saatnud kostja e-postile lepingu

ülesütlemise avalduse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse

kostja poolt märgitud elukoha aadressile, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa

tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või

kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 28.06.2025 olulise rikkumise tõttu üles

öelduks. Kuna hageja poolt 13.06.2025 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes leping

28.06.2025 hageja-poolse ülesütlemisega.

Kostja tagastamata põhivõla jääk 30.07.2025 seisuga on 4613,90 eurot, mille hageja palub kostjalt

välja mõista. Kostjal on laenulepingu maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasutud kuni

10.03.2025. Alates 10.04.2025 on maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub

kostjalt välja mõista intressi, suurusega 7,90% aastas, perioodi eest 11.01.2025 kuni 28.06.2025 ehk

viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise tähtajani,

suurusega 276,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, perioodi 11.04.2025 kuni

30.06.2025 eest, suurusega 11,15% aastas ehk 0,030548% päevas, perioodi 01.07.2025 kuni

30.07.2025 eest, suurusega 10,15% aastas ehk 0,027808% päevas, kokku summas suurusega 44,35

eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 30.07.2025. Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest. Lepingu

menetluskulud on kogusummas 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses

viivisemääras (10,15% ehk 0,027808% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o

alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt summas 4613,90 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Ühe aasta

eest arvestatuna on jooksev viivis 468,31 eurot.

Lepingust nr xxxx tulenev nõue

Hageja ja kostja sõlmisid 05.04.2023 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale

laenu 4525 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2028. Vastavalt lepingu

punktile 2 on intressimäär 8,89% aastas. Lepingu koostamise päeval on lepingu punkti 3 alusel

krediidi kulukuse määr 16,62% aastas. Vastavalt lepingu punktile 2 on lepingu sõlmimise päeval

viivisemäär 10,50% aastas (0,03% päevas).

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on

maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 10.02.2025. 10.03.2025 osamakse on tasutud

osaliselt. Alates 10.04.2025 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja on edastanud

kostjale lepingu eest järgnevad teated: 12.04.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0

eurot; 23.04.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 12.05.2025 saadetud teate

eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 21.05.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu

5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.

Kostjal oli täielikult või osaliselt tasumata 10.03.2025, 10.04.2025, 10.05.2025 ja 10.06.2025

maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 13.06.2025 saatnud kostja e-postile lepingu

ülesütlemise avalduse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse

kostja poolt märgitud elukoha aadressile, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa

tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või

kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 28.06.2025 olulise rikkumise tõttu üles

öelduks. Kuna hageja poolt 13.06.2025 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes leping

28.06.2025 hageja-poolse ülesütlemisega.

Kostja tagastamata põhivõla jääk 30.07.2025 seisuga on 3187,63 eurot, mille hageja palub kostjalt

välja mõista. Kostjal on laenulepingu maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasutud kuni

10.03.2025. Alates 10.04.2025 on maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub

kostjalt välja mõista intressi, suurusega 8,89% aastas, perioodi eest 11.02.2025 kuni 28.06.2025 ehk

viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise tähtajani,

suurusega 186,44 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, perioodi 11.04.2025 kuni

30.06.2025 eest, suurusega 11,15% aastas ehk 0,030548% päevas, perioodi 01.07.2025 kuni

30.07.2025 eest, suurusega 10,15% aastas ehk 0,027808% päevas, kokku summas suurusega 31,57

eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 30.07.2025. Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest. Lepingu

menetluskulud on kogusummas 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses

määras (10,15% ehk 0,027808% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates

31.07.2025 tasumata põhivõlalt summas 3187,63 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Ühe aasta eest

arvestatuna on jooksev viivis 323,54 eurot.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 08.06.2021 sõlmitud lepingu

nr 1 põhivõlgnevus summas 4613,90 eurot, intress 276,73 eurot, viivis 44,35 eurot ja menetluskulu

meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ning hageja ja kostja vahel 05.04.2023 sõlmitud

lepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 3187,63 eurot, intress 186,44 eurot, viivis 31,57 eurot ja

menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ning mõista välja lepingu nr 1

jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisele

järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt (4613,90 eurot) kuni põhivõla

tasumiseni ja lepingu nr 2 jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses

viivisemääras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025 tasumata

põhivõlalt (3187,63 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

01.08.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja

esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli kõigi kahe krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja

tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas. 13.08.2025 esitatud

vastuses kohtunõudele selgitas hageja, et jääb hagiavalduses esitatud põhinõude juurde, kuid kohtu

nõudel esitab alternatiivse nõudena laenunõude ümberarvestuse VÕS § 403⁴ lg 7 alusel. Hageja

rõhutas, et ümberarvestus on tingimuslik ning ei tähenda mööndust rikkumise osas - see esitatakse

üksnes juhuks, kui kohus leiab, et laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 01.10.2025 KÄPO

vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 22.10.2025, ega käesolevaks ajaks

hagile vastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

5. Viru Maakohtu menetluses on Holm Bank AS hagi T E vastu võlgnevuse nõudes. Hagi esemes

palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja ja kostja vahel 08.06.2021 sõlmitud

laenulepingu nr 1 põhivõlgnevus summas 4613,90 eurot, intress 276,73 eurot, viivis 44, 35 eurot ja

menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ning hageja ja kostja vahel

05.04.2023 sõlmitud laenulepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 3187,63 eurot, intress 186,44 eurot,

viivis 31,57 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ning mõista

välja lepingu nr 1 jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras

alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt (4613,90

eurot) kuni põhivõla tasumiseni ja lepingu nr 2 jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025

tasumata põhivõlalt (3187,63 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

6. Hageja nõuded tulenevad kostja ja hageja (krediidiandja) vahel laenulepingust. Kuna krediidiandja

sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul

puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu

kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra,

laenusumma väljamaksmist, viivisemäära, lepingu ülesütlemise põhjendatust ning vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel).

7. Kohus kontrollis hagis märgitud krediidilepingute andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse

määrasid (14,87% ja 16.62%), mis ei ületa seaduses sätestatud piirmäärasid (18,68*3=56,04% ja

15,31*3=45,93). Hagile on lisatud maksete väljavõte, millest nähtub, et laenusummad kanti kostja

pangakontole. Tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär laenulepingu järgne intressimäär või

seadusjärgne viivisemäär (s.o lepingu sõlmimise ajal 8% ja 10% aastas) ei ületa enam kui kolm

korda seadusjärgset VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära. Hageja on esitatud tõenditega piisavalt

tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega

ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles

ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada

läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Seega on hageja järginud VÕS § 416 lõigetes 1 ja 2

sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud.

8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.

Laenulepingu nr xxxx kohta

Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja

poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse

andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale 19.05.2021 krediiditaotluse, milles on hageja

küsinud ja kostja on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1530 eurot ja kohustusteks 600 eurot. Hageja

on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas

kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päring maksehäireregistrisse AS

Creditinfo Eesti - päringu andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt

öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Kostja märkis

enda sissetulekuks 1530 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et kostja aritmeetiline

keskmine sissetulek on 1537,01 eurot. Hageja on küsinud kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte

esitamiseks on andnud kostja nõusoleku ja hageja kasutanud Accountscoringut. Accountscoring on

OÜ Krediidiregister teenus, mille kaudu tegeletakse läbi pankadega seotud liidestuste klientide

taustainfo kogumise ja analüüsimisega krediidiotsuste tegemisel. Accountscoringu vahendusel on

võetud kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt hageja vajadusele.

Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1537 eurot ning

igakuiseks kohustuseks 974 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks 1537 eurot ning kohustuseks kostja finantskohustused konto väljavõttelt

974 eurot, millele liitis kohustuse hageja ees summas 80 eurot, kokku 1054 eurot. Hageja hinnangul

oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav.

Lepingu nr xxxx kohta

Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja

poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse

andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale 05.04.2023 krediiditaotluse, milles on hageja on

küsinud ja kostja on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1690 eurot, kohustusteks 60 eurot ja

ülalpeetavate arvuks 2. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud

andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud

päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja

töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Kostja märkis enda sissetulekuks 1690 eurot,

Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 1692,48

eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1690 eurot

ning kohustuseks kohustused taotluselt summas 60 eurot, millele liitis kostja kohustuse hageja ees

summas 119,07 eurot ja arvutatud elatusmiinimumi summas 461,50 eurot, kokku 640,57 eurot.

Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse asjaolu, et kostja näol oli tegemist hageja varasemalt hea

maksekäitumisega kliendiga, kellel on olnud eelneval perioodil mitu laenulepingut, mis on

nõuetekohaselt ja tähtaegselt tasutud.

01.08.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja

esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli kõigi kahe krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Lepingu I osas on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tuginenud kostja krediiditaotlusele,

maksehäireregistri, MTA- ja kostja kontoväljavõtetele. Krediidianalüüsi tulemusena on hagis

märgitud, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks oli 1537 eurot ja kohustuste suurus oli 974

eurot, millele hageja liitis hageja ees oleva kohustuse 80 eurot, so kokku 1054 eurot. Lepingu II osas

on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas esitatud hagis selgitused ja hagi lisad 15-17

(kostja laenutaotlus, maksehäireregistri- ja MTA väljavõtted). Kohus selgitas hagejale, et kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks ei ole eeltoodu piisav, kuivõrd märgitust ei nähtu, kuidas on

krediidiandja enne lepingu II sõlmimist kostja igakuiseid kohustusi kontrollinud ja analüüsinud ning

jõudnud veendumusele, et kostja oli lepingut II sõlmides krediidivõimeline. Hagejal tuleb esitada

lepinguga II seonduvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tõendid (kostja

pangakontoväljavõte ja krediidianalüüs). Mõlema lepinguga seonduvalt tuleb hagejal esitada hagis

krediidianalüüs, milles tuleb näidata, kas ja millises ulatuses enne lepingute I ja II sõlmimist arvestati

kostja ülalpidamiskohustust (kostjal on kaks ülalpeetavat, sündinud 26.03.2018), milliseid kostja

igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi krediidianalüüsis arvestati ning sellest lähtuvalt selgitada

krediidivõimelisusega seonduvalt krediidianalüüside tulemit. 13.08.2025 esitatud vastuses

kohtunõudele ei toonud hageja esile asjaolusid ega esitanud kohtu poolt nõutud tõendeid ja selgitusi.

Hageja jäi hagiavalduses esitatud põhinõude juurde, kuid esitas kohtu nõudel alternatiivse nõudena

laenunõude ümberarvestuse.

10. Kohus leiab, et hagis ja hagi lisades (krediidimenetlused ja krediidiotsused) puudub hageja

esitatud detailne arvestus ja põhjalik krediidianalüüs kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, millele

tuginedes krediidiandja jõudis järeldusele kostja maksevõimelisuse kohta.

Hageja võttis laenu I andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1537 eurot ning

kohustuseks kostja finantskohustused konto väljavõttelt 974 eurot, millele liitis kohustuse hageja ees

summas 80 eurot, kokku 1054 eurot. Hageja võttis laenu II andmisel arvesse kostja igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks 1690 eurot ning kohustuseks kohustused taotluselt summas 60 eurot,

millele liitis kostja kohustuse hageja ees summas 119,07 eurot ja arvutatud elatusmiinimumi summas

461,50 eurot, kokku 640,57 eurot.

Kohus selgitab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju (VÕS § 403⁴ lg 2). Krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja lähtuma ka

KAVS § 49 lõike 1 punktides 1-7, lõike 2 punktides 1-3, lõike 3 punktides 1-3 ja lõikes 7 sätestatust

(VÕS § 403⁴ lg 2). KAVS § 49 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes arvesse vähemalt

järgmised näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; teised varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju; krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla

oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist; sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. Krediidiandja peab tõendama, et ta on nõuetekohase hoolsusega arvesse võtnud

kõik VÕS § 403⁴ lõikes 2 ja KAVS § 49 lõikes 1 nimetatud asjaolud ning jõudnud analüüsi

tulemusena veendumusele tarbija krediidivõimelisuses.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamisel järginud seadusest

tulenevat kontrollimise metoodikat ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega. Kohtule esitatud

materjalides puudub läbipaistev, kontrollitav ja põhjalik krediidianalüüs kostja sissetulekute,

kohustuste ja varalise olukorra kohta tavapärases ja usaldusväärses vormis.

KAVS § 49 lg 1 p 4 kohustab krediidiandjat kehtestama vastutustundliku laenamise nõude

järgimiseks tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodika, mis muuhulgas võtab arvesse muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena.

Kostjal oli krediidilepingute sõlmimise ajal kaks alaealist last, kuid hagiavaldusest ei nähtu, kuidas

krediidiandja on enne krediidilepingute sõlmimist hinnanud ja arvestanud kostja

ülalpidamiskohustust. Krediidiandja peab küsima tarbijalt tema ülalpeetavate arvu, kuna

ülalpeetavate suurem arv toob kaasa ka kõrgemad majapidamiskulud (elamiskulud). Krediidiandja

peab olema suuteline tõendama, et on ülalpidamiskohustusi ja laste arvu krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud. Juhul kui kostja märkis, et tal ei ole lapsi, oli hagejal

juurdepääs rahvastikuregistri andmetele ning kahtluse korral oli tal võimalus kostjalt andmeid

täpsustada ja nõuda vastavaid tõendeid. Kohtu hinnangul ei ole kostja krediidivõime hindamine

korrektne, kuna hindamisest ei nähtu, kuidas krediidiandja arvestas enne krediidilepingute sõlmimist

kostja ülalpidamiskohustust, arvestades, et kostjal on kaks ülalpeetavat.

Hageja ei esitanud kohtule laenulepingu 2 taotlemisega seoses kostja pangakonto väljavõtet.

Hagimaterjalidest puuduvad viited ja tõendid selle kohta, et hageja nõudis laenutaotlejalt laenu 2

taotlemisel tema pangakonto väljavõtte esitamist.

Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on minimaalselt vajalik nõuda

laenutaotlejalt pangakonto väljavõtet piisavalt pika perioodi kohta, et oleks võimalik adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Ei saa nõustuda hageja selgitusega, et kostja näol oli tegemist hageja

varasemalt hea maksekäitumisega kliendiga, kellel on olnud eelneval perioodil mitu laenulepingut,

mis on nõuetekohaselt ja tähtaegselt tasutud. Kohus on seisukohal, et hagis toodud selgitused ei ole

piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda,

et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline.

Asjaolu, et pangakonto väljavõte oli esitatud esimese laenu taotlemisel, ei vabasta laenuandjat

kohustusest nõuda ja hinnata pangakonto väljavõtet iga uue laenu väljastamisel. Laenuandjal lasub

kohustus kontrollida kostja maksevõimet ning nõuda enne iga laenu väljastamist kostjalt pangakonto

väljavõtet, eriti arvestades, et järgmine laen väljastati ligikaudu kaks aastat pärast esimese laenu

väljastamist ning pangakonto väljavõtte nõudmist. Seega ei ole krediidiandja kostja igakuiseid

sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja

pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

hageja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud

täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034

lg 13 järgi

tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist. Hageja seda teinud ei ole.

Eeltoodust järeldab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja ei ole mõlema krediidilepingu sõlmimisel koostanud läbipaistvat, kontrollitavat ja

piisavalt detailset krediidianalüüsi kostja sissetulekute, kohustuste ja varalise olukorra kohta, mille

alusel oleks võimalik veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses (1). Samuti ei ole krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohaselt arvestanud kostja ülalpidamiskohustust kahe alaealise

lapse ees, kuigi tegemist on vältimatu püsikuluga, mis mõjutab otseselt tarbija maksevõimet (2).

Lisaks ei ole krediidiandja teise krediidilepingu sõlmimisel küsinud ega hinnanud kostja pangakonto

väljavõtet, piirdudes üksnes kostja esitatud andmete ja avalike registrite kontrollimisega, mis ei vasta

seadusest tulenevale hoolsuskohustusele (3).

Seega ei ole krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnanud VÕS § 403⁴ ja KAVS § 49 nõuete

kohaselt ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega, mistõttu loeb kohus, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 6). Sellest tulenevalt on põhjendatud

kohaldada seaduses ette nähtud tagajärgi krediidiandja rikkumisele (VÕS § 403⁴ lg 7).

11. VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub VÕS § 403⁴ lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on

selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata

jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks

arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise

kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud,

mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt

Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-

133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus

sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne

intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude

katteks. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja

sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega,

vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

12. Hageja on hagiavalduse täienduses välja toonud nõude ümberarvestuse alternatiivse nõudena.

Kohus selgitab, et tegemist ei ole ega saa olla alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses, vaid

hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega

vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3.c).

Lepingu nr xxxx (leping nr 1) ümberarvestus

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on teostanud tasumisi

lepingu eest 5315,54 eurot. Kostja sai laenu summas 7000 eurot. Hageja arvestas intressi ümber

seadusjärgses määras, saades intressinõudeks 507,76 eurot. Hageja liidab laenusummale seadusjärgse

intressi ning lahutab summast kostja poolt tasutud summa: 7000,00 + 507,76 – 5315,54 = 2192,22

eurot. Seega on lepingu põhiosa nõude suuruseks peale ümberarvestamist 2192,22 eurot. Intressi

ümberarvestamine: Kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0% aastas, seega hageja toob välja

intressi summad arvestatud laenujäägilt summalt määraga 2,5% aastas, 4% aastas, 4,5% aastas,

4,25% aastas. 3,15% aastas ja 2,15% aastas, kokku 507,76 eurot. Hageja luges peale intressi

ümberarvestamist intressinõude tasutuks. Hageja palub võlgnikult välja mõsta lepingu põhinõue

summas 2192,22 eurot.

Hageja palub välja mõista lepingute jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Lepingu nr xxxx (leping nr 2) ümberarvestus

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on teostanud tasumisi

lepingu eest 2520,03 eurot. Kostja sai laenu summas 4525 eurot. Hageja arvestas intressi ümber

seadusjärgses määras, saades intressinõudeks 331,64 eurot. Hageja liidab laenusummale seadusjärgse

intressi ning lahutab summast kostja poolt tasutud summa: 4525,00 + 331,64 – 2520,03 = 2336,61

eurot. Seega on lepingu põhiosa nõude suuruseks peale ümberarvestamist 2336,61 eurot. Intressi

ümberarvestamine: Hageja toob välja intressi summad arvestatud laenujäägilt määraga 2,50% aastas,

4,00% aastas, 4,50% aastas, 4,25% aastas. 3,15% aastas ja 2,15% aastas, kokku 331,34 eurot. Hageja

luges peale intressi ümberarvestamist intressinõude tasutuks. Hageja palub võlgnikult välja mõsta

lepingu põhinõue summas 2336,61 eurot. Hageja palub välja mõista lepingute jooksev viivis VÕS §

113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja ütles krediidilepingud üles 28.06.2025. Kohtu hinnangul oli kostja tagasimaksetega viivituses

ka nõude ümberarvestuste korral. Kostja on krediidilepingu 1 alusel tasunud kokku 5315,54 eurot.

Arvestades maksegraafikus ette nähtud kuumakse suurust 119,07 eurot, vastab see ligikaudu 44

kuumaksele ajavahemikus 08.06.2021 kuni 08.02.2025. Kostja on krediidilepingu II alusel tasunud

kokku 2520,03 eurot. Arvestades maksegraafikus ette nähtud kuumakse suurust 109,07 eurot, vastab

see ligikaudu 23 kuumaksele ajavahemikus 10.05.2023 kuni 10.03.2025. Hageja saatis eelnevalt

kostjale ülesütlemise hoiatuse. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral (VÕS § 416 lg 1) ning hagejal oli õigus

laenulepingud 28.06.2025 üles öelda.

Ümberarvestuse järgi on hageja liitnud põhisummale intressid ja seejärel lahutanud tasutud summad,

lugedes peale intressi ümberarvestamist intressinõude tasutuks ning nõudes ainult põhinõude

väljamõistmist. Kohus ei ole sellega nõus. Hageja kasutatud meetod (liita intress põhiosale ja seejärel

lahutada maksed) ei ole korrektne, kuna eraldi nõudeid, s.o põhinõuet ja kõrvalnõuet (intressi), tuleb

esitada selgelt eristatult. Kuigi hageja on teinud aritmeetilise tehte (näiteks lepingu 1 puhul 7000+

507,76-5315,54), ei asenda see nõude korrektset eristamist põhisumma ja intressi vahel. Seetõttu

lahendab kohus haginõuded eraldi, tehes eraldi otsuse põhinõude ja intressinõude kohta.

Lepingust nr xxxx on põhjendatud nõuded järgnevad:

- põhivõlgnevus 1684,46 eurot (kostja sai laenu summas 7000 eurot ja tegi tagasimakseid summas

5315,54 eurot; 7000-5315,54=1684,46);

- intressivõlgnevus 507,76 eurot (laenu põhiosa kasutamise eest seadusjärgses intressimääras

perioodi eest 08.06.2021 - 10.08.2025; kuujärgne arvestus vastavalt maksegraafikule);

- edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2025 põhinõudelt

1684,46 eurolt kuni põhinõude täitmiseni;

-sissenõudmiskulud 10 eurot (VÕS § 1132

lg 1 alusel on põhjendatud ja tõendatud

meeldetuletuskirjad: 23.04.2025 - 5 eurot ja 21.05.2025 - 5 eurot).

Lepingust nr xxxx on põhjendatud nõuded järgnevad:

- põhivõlgnevus 2004,97 eurot (kostja sai laenu summas 4525 eurot ja tegi tagasimakseid summas

2520,03 eurot; 4525-2520,03=2004,97);

- intressivõlgnevus 331,64 eurot (laenu põhiosa kasutamise eest seadusjärgses intressimääras

perioodi eest 10.05.2023 - 10.08.2025; kuujärgne arvestus vastavalt maksegraafikule);

- edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2025 põhinõudelt

2004,97 eurolt kuni põhinõude täitmiseni;

-sissenõudmiskulud 10 eurot (VÕS § 1132

lg 1 alusel on põhjendatud ja tõendatud

meeldetuletuskirjad: 23.04.2025 - 5 eurot ja 21.05.2025 - 5 eurot).

Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks poolte

vahel 08.06.2021 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1684,46 eurot,

intressivõlgnevus 507,76 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1684,46 eurolt alates 11.08.2025 kuni põhinõude

täitmiseni ning poolte vahel 05.04.2023 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 2004,97

eurot, intressivõlgnevus 331,64 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-

s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2004,97 eurolt alates 11.08.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulud

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel

jätta 46% ulatuses hageja ja 54% ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

palub kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 770 eurot. Hagejal puuduvad

lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus leiab, et hageja

menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, s.o riigilõiv 770 eurot. Kohus jätab

menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja

mõista 54% hageja menetluskuludelt s.o summalt 770 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks 415,80 eurot.

Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks

teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik