2-25-124523/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMenetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel Kinnitada Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu (avaldaja) ja N Š (võlgnik)
Legislator headnote
AI generated2-25-124523/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel Kinnitada Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu (avaldaja) ja N Š (võlgnik)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Triin Maksing
Vanemkohtujurist
Jekaterina Kozlova
Määruse kuupäev
13.02.2026, Narva
Tsiviilasja number
2-25-124523
Tsiviilasi
Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu avaldus N Š vastu
võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu
(registrikood 80180424), avaldaja lepinguline esindaja
Roman Golovenko
Puudutatud isik: N Š (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel
enne hagita menetluse alustamist.
2. Kinnitada Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu (avaldaja) ja N Š (võlgnik)
vaheline kompromiss kogu (kuni 30.09.2025 tekkinud) võlgnevuse kohta
kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu
ees järgmistel tingimustel:
2.1.
N Š tunnistab avaldaja nõuet summas 8000 eurot ja hüvitab avaldajale
avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 211 eurot (riigilõiv 25 eurot ja
õigusabikulud 186 eurot). Seega kokku on 8211 (8000 + 211) eurot. Avaldaja
loobub muudest nõuetest.
2.2.
N Š tasub avaldaja arveldusarvele nr XXX AS Swedbank (selgitus:
„tsiviilasi nr 2-25-124523“) 8211 eurot (s.o võlgnevus 8000 eurot ja
menetluskulud 211 eurot) osade kaupa iga kuu viimaseks kuupäevaks 28 kuu
jooksul, allpool toodud maksegraafiku järgi. Esimese makse teeb N Š
hiljemalt 30.11.2025. Viimase makse suurus on 511 eurot. Puudutatud isikul
on õigus tasuda võlgnevus ka enne kokkulepitud tähtaega.
Maksegraafik on järgmine:
Maksetähtaeg
Osamakse suurus
30.11.2025
100,00 eurot
31.12.2025
100,00 eurot
31.01.2026
300,00 eurot
28.02.2026
300,00 eurot
2-25-124523
31.03.2026
300,00 eurot
30.04.2026
300,00 eurot
31.05.2026
300,00 eurot
30.06.2026
300,00 eurot
31.07.2026
300,00 eurot
31.08.2026
300,00 eurot
30.09.2026
300,00 eurot
31.10.2026
300,00 eurot
30.11.2026
300,00 eurot
31.12.2026
300,00 eurot
31.01.2027
300,00 eurot
28.02.2027
300,00 eurot
31.03.2027
300,00 eurot
30.04.2027
300,00 eurot
31.05.2027
300,00 eurot
30.06.2027
300,00 eurot
31.07.2027
300,00 eurot
31.08.2027
300,00 eurot
30.09.2027
300,00 eurot
31.10.2027
300,00 eurot
30.11.2027
300,00 eurot
31.12.2027
300,00 eurot
31.01.2028
300,00 eurot
28.02.2028
511,00 eurot
2.3.
Pooled kinnitavad, et pärast käesolevas kokkuleppes nimetatud
maksekohustuse täitmist puudutatud isiku poolt ei ole kokkuleppe osalistel
üksteisele mingeid tsiviilasjas nr 2-25- 124523 käsitletust vastastikke nõudeid.
2.4.
Punktis 2.2 märgitud osamaksete tasumisega viivitamisel (s.h osaliselt) on
tasumata võlgnevus täies ulatuses sissenõutav täitemenetluses (sundtäitmine).
3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
4. Jätta menetlusosaliste kompromissilepingus märkimata menetluskulud nende endi
kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
kaudu kahe (2) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
2 (4)
2-25-124523
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Narva linn, Linda tn 1 korteriühistu esitas 15.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse võlgnikult 8000,00 euro saamiseks. Kohus tegi 16.10.2025 võlgnikule
makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.10.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Pooled
esitasid kohtule 17.11.2025 kirjaliku kompromisslepingu.
Seoses esitatud
kompromissilepinguga anti Pärnu Maakohtu määrusega maksekäsu kiirmenetluses olev nõue
võlgniku suhtes üle menetlemiseks Viru Maakohtule.
2. Pooled palusid kinnitada kompromiss istungit pidamata ja lühendada edasikaebamise
tähtaega kuni kahe päevani. Pooled kinnitasid, et nemad on teadlikud kompromissi sõlmimise
ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et maksettepaneku
koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses
menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises
taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud
kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb
kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses
(korteriomandi asjades § 486 lg 3 järgi ka hagita menetluses) menetlemise alustamist.
4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3
esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega
või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade
kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Seega saab
kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et kompromiss jõustub
kompromissi kinnitava määruse jõustumisest ja sel põhjusel jääb kompromissist välja
tingimus kokkulepe jõustumise kohta (vt nt RKTKm 06.09.2017, 2-16-14591, p 13).
6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti
kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui
menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene
teisiti (TsMS § 432).
7. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi
sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on
menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus.
8. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda.
3 (4)
2-25-124523
9. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on menetlusosalised lühendanud määruskaebuse esitamise
õigust kahe päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt menetlusosaliste avaldusele,
mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Maksing
kohtunik
4 (4)