3-25-205/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-205

Haldusasi

X-i ja Y kaebus teenistusest vabastamise

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Uve Jürgens

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.12.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i ja Y apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamine;

apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda

X-i ja Y

apellatsioonkaebus esitatuks seaduses sätestatud

apellatsioonitähtaega rikkudes.

2. Jätta rahuldamata X-i ja Y taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

3. Tagastada X-i ja Y apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 15.12.2025 otsuse peale

läbivaatamatult.

4. Määruse avaldamisel asendada X-i ja Y nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavaraameti 27.12.2024 käskkirjaga nr 8.-1/56 vabastati õigusosakonna jurist

X teenistusest 31.12.2024 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise

tõttu.

2. Tallinna Linnavaraameti 27.12.2024 käskkirjaga nr 8.-1/55 vabastati õigusosakonna jurist

Y teenistusest 31.12.2024 ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu.

3. X ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikud nõuded olid X-i puhul

tuvastada 27.12.2024 käskkirja nr 8.-1/56 õigusvastasus ja mõista välja hüvitis 12 kuu

3-25-205

keskmise palga ulatuses ning Y puhul tuvastada 27.12.2024 käskkirja nr 8.-1/55 õigusvastasus

ja mõista välja hüvitis kohtu äranägemisel.

4. Tallinna Halduskohus

jättis

15.12.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

5. X ja Y esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 15.01.2026 apellatsioonkaebuse halduskohtu

15.12.2025 otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitati tähtaja ennistamise taotlus.

Taotluse kohaselt ei olnud kaebajatel võimalik esitada digiallkirjastatud apellatsioonkaebust

õigeaegselt internetiühenduse katkemise tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise või sellest keeldumise (HKMS § 187 lg 1). Kui apellatsioonkaebus on

esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb

rahuldamata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning

tagastab selle määrusega esitajale läbivaatamatult (HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2).

7. Apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 15.12.2025 otsuse peale tuleb tagastada, sest

see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.

8. HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei ole

menetlusosalisele eelnevalt teatavaks tehtud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema

kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Halduskohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aja kindlaks 21.10.2025 määrusega (dtl 191), mille X sai kätte samal päeval ning Y

23.10.2025. Kuna halduskohus oli otsuse avalikult teatavakstegemise aja kaebajatele

nõuetekohaselt teatavaks teinud, hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema

halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast (s.o 16.12.2025) ning

lõppes 14.01.2026. Seda selgitas halduskohus kaebajatele ka 15.12.2025 otsuses. Kuna

kaebajad esitas apellatsioonkaebuse alles 15.01.2026, on see esitatud pärast seaduses

sätestatud tähtaja möödumist.

9. Apellatsioonitähtaja rikkumisega esitatud apellatsioonkaebuse saab sisuliselt läbi

vaadata, kui ringkonnakohus ennistab HKMS §-s 71 sätestatut arvestades apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja (HKMS § 181 lg 3 ja § 187 lg 3 p 2). Tähtaja ennistamine on HKMS § 71 lg

1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosalisel oli kaebuse esitamiseks mõjuva põhjusena

käsitatav püsiv takistus (vt ka Riigikohtu 13.10.2009 otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuvateks

on peetud eelkõige HKMS § 150 lg-s 1 nimetatud põhjuseid. Need on objektiivsed asjaolud,

mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada ning mis takistasid

apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Asjaomane takistus peab olema ootamatu ja

oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu ning kestvalt

takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul,

kui apellatsioonkaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu

(Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12;

19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks võtta arvesse

ka isikuga seotud subjektiivseid asjaolusid, kuid seda juhul, kui isik on olnud piisavalt

hoolikas vajalike protsessitoimingute väljaselgitamisel (Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-

1-18-16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

10. Kuigi tähtaja ennistamise taotluse on allkirjastanud üksnes Y , nähtub taotluse sisust

selgelt kaebajate ühine tahe apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (HKMS § 2

lg 4). Taotlusega koos on esitatud apellatsioonkaebus, mille on allkirjastanud mõlemad

2(3)

3-25-205

kaebajad. Seega loeb ringkonnakohus, et ka tähtaja ennistamise taotlus on esitatud mõlema

kaebaja nimel.

11. Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul apellatsioonitähtaja ennistamiseks

mõjuv põhjus. Kaebajate taotluse kohaselt takistas neil õigeaegselt apellatsioonkaebust

esitamast internetiühenduse katkemine. Asja materjalidest nähtub, et kaebajad on

apellatsioonkaebuse digitaalselt allkirjastanud kaebetähtaja viimasel päeval, s.o 14.01.2026

kell 14.29 ja 14.33. Seega oli internetiteenus apellatsioonkaebuse esitamise viimasel päeval

mõlemale kaebajale kättesaadav. Taotlejad ei ole väitnud, et internetiühendus katkes mõlemal

kaebajal kohe pärast apellatsioonkaebuse digitaalset allkirjastamist ega taastunud 14.01.2026.

Samuti ei nähtu taotlusest, et kaebajatel ei olnud võimalik kasutada internetiteenust näiteks

mobiiltelefoni või mõne avaliku WiFi-võrgu vahendusel. Kohus ei välista, et aeg-ajalt võib

ette tulla internetiteenuse katkestusi, kuid need on tavapäraselt seotud mõne konkreetse

teenusepakkujaga ja lühiajalised ning lahendatakse tänapäeval reeglina kiiresti. Kaebajad ei

ole esitanud kohtule mingeid internetiteenuse katkemist kinnitavaid tõendeid ega täpsemaid

asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata nende väite põhistatust. Samuti ei ole kaebajad

ära näidanud, et nad tegid kõik endast oleneva apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks,

kuid sellegipoolest ei olnud neil võimalik kaebust ise või mõne teise isiku abiga tähtaegselt

kohtusse toimetada. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll

raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Üldsõnalise viide internetikatkestusele ei

tingi kaebetähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebuse esitamise viimasele päevale jätmine oli

kaebajate endi risk.

12. Eelneva põhjal jääb X-i ja Y taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus tagastab HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel

apellatsioonkaebuse kaebajatele läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse,

et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Apellandid ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

1), mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei teki.

14. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebajate nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)