3-26-411/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-411

Määruse kuupäev

13. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses Advokatuuri

aukohtu otsuse vaidlustamisega

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X (taotleja) esitas 12. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse.

Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat, et vaidlustada Advokatuuri 8. jaanuari 2026. a

otsust, millega jäeti aukohtumenetlus advokaat Kadi Sitska suhtes algatamata. Advokaadi

tegevuse peale on esitatud advokatuurile kaebus nr 2-15/25/774-2.

2. Advokatuuri aukohtu otsuse peale esitatud huvitatud isiku kaebuse vaatab läbi halduskohus

(advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lõige 1). Taotlusest nähtub, et taotleja soovib riigi õigusabi

Advokatuuri otsuse peale kaebuse esitamiseks halduskohtumenetluses ning seega kuulub riigi

õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 10 lg-le 2 halduskohtu pädevusse.

3. Kohus selgitab esmalt aukohtumenetluse olemust ning kaebeõiguse piire ning lahendab

seejärel riigi õigusabi taotluse sisuliselt.

4. Taotlejal kui huvitatud isikul on AdvS § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu

poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul

aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene aga taotlejale õigust

nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses

üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2025. a

3-26-411

määrus asjas nr 3-24-146, p 8). Seega saab taotleja kaebeõiguse aluseks olla üksnes

aukohtupoolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda

selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku

väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata;

aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud

ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on

kaalutlusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ning kas advokaati distsiplinaarkorras

karistada või mitte. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi

tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele

asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle

subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on

aukohus hinnanud (Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2023. a määrus haldusasjas

nr 3-23-2357, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika).

5. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Taotleja on varasemalt korduvalt Advokatuuri aukohtu otsuseid halduskohtus

vaidlustanud ja talle on varasemalt selgitatud aukohtumenetluse olemust ning kaebeõiguse

piire (vt nt haldusasjad nr 3-25-2933, 3-21-1590, 3-21-937, 3-21-831, 3-16-1887) ning seeläbi

omab taotleja kaebuse esitamiseks vajalikku kogemust ning teadmisi. Lisaks on taotleja

aastate jooksul esitanud Tartu Halduskohtule üle 500 kaebuse ja taotluse, millest nähtuvalt on

taotleja halduskohtumenetluses osalemises vägagi kogenud. Taotleja on ise võimeline kohtule

ka selgitama, milliseid menetlusnorme on aukohus tema kaebuse menetlemisel rikkunud.

Selliste selgituste esitamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. X suudab ise oma õigusi

kaitsta, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1

alusel rahuldamata.

6. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui taotleja soovib vaidlustada kohtus Advokatuuri

aukohtu 8. jaanuari 2026. a otsust, siis tuleb tal tähelepanu pöörata ka kaebetähtaja

järgimisele. Olenevalt sellest, millal taotleja sai nimetatud otsuse kätte, hakkas kulgema ka

selle vaidlustamise 30-päevane tähtaeg tühistamis- ja kohustamisnõude puhul (HKMS § 46

lg-d 1 ja 2). Seega ei pruugi kaebuse esitamine olla enam tähtaegselt võimalik.

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider