3-26-375/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-26-375

Määruse kuupäev

12. veebruar 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks haldusasjaga nr 3-26-153 seotud

asjaoludel

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse

taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 9. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-26-153 taotluse, milles

soovib saada riigi õigusabi, et esitada nimetatud haldusasjaga seoses kaebus Euroopa

Inimõiguste Kohtule (EIK). Taotleja leiab, et kohus rikkus asjas nr 3-26-153 inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikleid 3, 6 ja 8. Samuti soovis taotleja saada

paberkandjal kõiki asja nr 3-26-153 materjale.

X riigi õigusabi taotlus registreeriti halduskohtus haldusasjana nr 3-26-375.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus mõistab, et X soovib saada riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-

26-153 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui

3-26-375

isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse

lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt

Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4).

3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes

vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi

õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi

EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes

siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3

kohaselt keeldub kohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et

esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid.

4.1. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.

Kohtu hinnangul ei oleks kaebus EIK-le EIÕK art 35 lg 1 kohaselt vastuvõetav, sest taotleja on

jätnud riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendamata.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X haldusasjas nr 3-26-153 kohtule üksnes riigi

õigusabi taotluse seoses sooviga vaidlustada Viru Vangla tegevust tema teise vanglasse

ümberpaigutamise avalduse lahendamisel. Tartu Halduskohus jättis 22. jaanuari 2026. a

määrusega X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määrus jõustus 3. veebruaril 2026 Tartu

Ringkonnakohtu määrusega. Seega on jõustunud lahendiga lahendatud üksnes riigi õigusabi

andmise küsimus, mitte aga vaidlus, mille lahendamiseks X riigi õigusabi taotles. EIK-i

pöördumise õigus tekib pärast põhivaidluses riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist.

Üksikute kohtumenetluses tehtud menetluslike otsustuste (sh riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise määruse) peale ei ole lubatud EIK-i kaebust esitada.

4.2. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel

esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on

selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust.

Kohus on seisukohal, et X kaebus EIK-ile haldusasjaga nr 3-26-153 seotud asjaoludel oleks ka

selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. Haldusasja nr 3-26-153 raames riigi

õigusabi andmisest keeldumine ei saanud taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde

kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist. Haldusasjas nr 3-26-156 tehtud

lahendiga ei võetud taotlejalt õigust õiglasele kohtumenetlusele, sest taotleja saab oma õiguste

rikkumise korral pöörduda kohtusse ka isiklikult, ilma esindajata.

4.3. Kuna esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav, jätab kohus X

riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-26-375

Ene Andresen