2-24-226/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-226

Tsiviilasi / hagi ese

Flagito OÜ hagiavaldus SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu

raha tasumise nõudes

Hagihind

20 097,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Flagito OÜ (registrikood 14275048, aadress Tähe tn 34,

11619 Tallinn)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Sander Potisepp

Kostja

SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460,

aadress Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn)

Seaduslik esindaja juhatuse liige E. D.

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Flagito OÜ (registrikood 14275048) loobumine hagist SmartLynx Airlines

Estonia OÜ (registrikood 12264460) vastu hüvitise 400 eurot, viivise 17,52 eurot ja

sissenõudmiskulu 40 eurot tasumise nõuetes.

2. Lõpetada Flagito OÜ (registrikood 14275048) hagiavalduse menetlus SmartLynx Airlines

Estonia OÜ (registrikood 12264460) vastu hüvitise 400 eurot, viivise 17,52 eurot ja

sissenõudmiskulu 40 eurot tasumise nõuetes.

3. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks 21 418 (kakskümmend üks tuhat nelisada kaheksateist)

eurot 75 (seitsekümmend viis) senti.

4. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks viivis põhinõude 15 800 (viisteist tuhat kaheksasada) eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

14.02.2026.a (neljateistkümnendast veebruarist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal)

kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta Harju Maakohtu 02.12.2025.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 2,53% (kaks koma viiskümmend kolm protsenti) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kanda ja 97,47% (üheksakümmend seitse koma nelikümmend

seitse protsenti) SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460).

7. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks menetluskulud riigilõiv 1228 (üks tuhat kakssada

kakskümmend kaheksa) eurot 12 (kaksteist) senti, lepingulise esindaja kulu 1747 (üks tuhat

seitsesada nelikümmend seitse) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti ja kohtutäituri tasu

hagi tagamise eest 270 (kakssada seitsekümmend) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti.

8. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (registrikood 12264460) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks viivis menetluskulude 3247 (kolm tuhat kakssada

nelikümmend seitse) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

9. Jätta kindlaks määramata SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460)

menetluskulude suurus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 05.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse SmartLynx Airlines

Estonia OÜ (kostja) vastu lennuhüvitise ja viivise tasumise ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõuetes (dtl-d 1-18). Kohus võttis 24.01.2024 hagiavalduse menetlusse (dtl 261). Kostja vastas

hagile 13.02.2024 (dtl-d 266-269). Hageja esitas 28.02.2024 kostja vastuse kohta arvamuse, milles

loobus A. E. hüvitisenõudest 400 eurot, viivisenõudest 17,52 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitamise

nõudest 40 eurot (dtl-d 274-278). Kohus määras 07.01.2025 määrusega asja lahendamise kirjalikus

menetluses ning määras pooltele avalduse ja dokumentide esitamise tähtajad (dtl 314). Kostja esitas

31.01.2025 seisukoha (dtl-d 318-320). Hageja esitas 31.01.2025 seisukoha (dtl-d 322-329). Pooled

esitasid 05.02.2025 ühise taotluse menetluse peatamiseks (dtl-d 336-338). Kohus peatas 05.02.2025

määrusega menetluse kuni Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2025 otsuse tsiviilasjas nr 2-23-7095

peale Riigikohtule esitatava kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseni või

kassatsioonkaebuse lahendamiseni (dtl 340). Hageja esitas 01.12.2025 hagi tagamise avalduse (dtl-d

345-349). Kohus rahuldas 02.12.2025 määrusega hagi tagamise avalduse ja arestis hagi tagamise

abinõuna kostja arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates

krediidiasutustes ning välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalides 24 033,78 euro ulatuses (dtl 415).

Kohus uuendas 08.12.2025 määrusega menetluse ja määras vastaspoole menetlusdokumendile

vastamise, menetluskulude nimekirja esitamise ja otsuse teatavakstegemise ajad (dtl 425). Hageja

esitas 23.01.2026 menetluskulude nimekirja (dtl-d 433-434).

2 (9)

2. Hageja esitas kostja vastu nõude lennuhüvitise 16 200 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 512,74 eurot, sissenõudmiskulu 1360 eurot ja lennuhüvitise nõudelt alates hagi esitamisest

viivise protsendina tasumise nõuetes. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. E. R.,

A. M. ja E. M. olid broneeringud kostja opereeritavale lennule 16.04.2023 XXX suunaga Tallinn –

Antalya. Lennu vahemaa oli 2540 km. Lend hilines üle 3 tunni. Reisijatel tekkis tulenevalt EU

261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. E. R. loovutas

oma nõuded 20.09.2023 hagejale. A. M. ja E. M. loovutasid oma nõuded 25.09.2023 hagejale. S. H.

ja T. H. olid broneeringud kostja opereeritavale lennule 17.06.2022 XXX suunaga Antalya –

Tallinn. Lennu vahemaa oli 2540 km. Lend hilines üle 3 tunni. Reisijatel tekkis tulenevalt EU

261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. T. H. loovutas

oma nõuded 07.08.2023 hagejale. S. H. loovutas oma nõuded 25.08.2023 hagejale. J. T., M. T., G.

P., S. S., A. S., L. S., I. B., S. H., A. H., N. V., V. V., E. V. ja I. V. olid broneeringud kostja

opereeritavale lennule 22.10.2022 XXX suunaga Tallinn – Hurghada. Lennu vahemaa oli 3647 km.

Lend hilines üle 4 tunni. Reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7

c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. J. T.u ja M. T.u loovutasid oma nõuded 07.08.2023

hagejale. G. P. loovutas 08.12.2023 oma nõuded hagejale. S. S., A. S. ja L. S. loovutasid

19.09.2023 oma nõuded hagejale. I. B. loovutas 10.10.2023 oma nõuded hagejale. S. H. ja A. H.

loovutasid 18.10.2023 oma nõuded hagejale. N. V., E. V., I. V. loovutasid oma nõuded 07.09.2023

hagejale. V. V. loovutas 11.09.2023 oma nõuded hagejale. S. E. ja S. E. oli broneering kostja

opereeritavale lennule 20.01.2023 XXX suunaga Tallinn – Tenerife. Lennu vahemaa oli 4689 km.

Lend hilines üle 3 tunni. Reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7

b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. S. E. loovutas 03.10.2023 oma nõuded hagejale. S. E.

loovutas 07.10.2023 oma nõuded hagejale. P. B. oli broneering kostja opereeritavale lennule

20.01.2023 XXX suunaga Tenerife – Tallinn. Lennu vahemaa oli 4689 km. Lend hilines üle 3

tunni. Reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400

eurot. P. B. loovutas 18.10.2023 oma nõuded hagejale. A. E.l, K. K. ja A. A. olid broneeringud

kostja opereeritavale lennule 15.05.2023 XXX suunaga Antalya – Tallinn. Lennu vahemaa oli 2540

km. Lend hilines üle 3 tunni. Reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda

artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. A. E. loovutas 29.07.2023 oma nõuded hagejale.

K. K. ja A. A. loovutasid 29.07.2023 oma nõuded hagejale. M. I., A. H., S. H. ja L. H. oli

broneering kostja opereeritavale lennule 17.05.2022 XXX suunaga Antalya – Tallinn. Lennu

vahemaa oli 2540 km. Lend hilines üle 3 tunni. Reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest

õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. M. I., A. H., S. H. ja L. H.

loovutasid 29.09.2023 oma nõuded hagejale. L. L., E. K. ja R. L. oli broneering kostja

opereeritavale lennule 18.07.2022 XXX suunaga Tallinn – Tivat. Lennu vahemaa oli 1938 km.

Lend hilines üle 3 tunni. Reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7

b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. L. L., E. K. ja R. L. loovutasid 26.07.2023 oma nõuded

hagejale. H. P. ja I. P. oli broneering kostja opereeritavale 20.01.2023 lennule XXX suunaga

Tenerife – Tallinn. Lennu vahemaa oli 4689 km. Lend hilines üle 3 tunni. Reisijatel tekkis

tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.

H. P. loovutas oma nõude 11.12.2023 hagejale. I. P. loovutas oma nõude 18.12.2023 hagejale. E. K.

oli broneering kostja opereeritavale lennule 04.07.2023 XXX suunaga Antalya – Tallinn. Lend

toimus rohkem kui 9 tundi planeeritust varem. E. K. loovutas oma nõude 29.07.2023 hagejale.

Hageja on nõudnud kostjalt nõudekirjadega loovutatud hüvitisenõuete tasumist. Kostja ei ole

nõudekirjadele vastanud ega hüvitist maksnud.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle osaliselt jätta rahuldamata. Kostja põhjendab

vastuväiteid hagiavaldusele järgmiselt. A. E. sõlmis SkyCopiga 16.05.2023 nõude loovutamise

lepingu, millega loovutas kõik temale kuuluvad nõuded seoses kostja 15.05.2023 lennuga XXX. A.

E. ja hageja sõlmisid nõude loovutamise lepingu 29.07.2023. Kuivõrd A. E. oli nõude juba

loovutanud ega olnud selle omanik, ei saanud ta nõuet hagejale loovutada. Kuivõrd hageja ei ole

saanud reisija lennuhüvitise nõude omanikuks, tuleb hageja põhinõue ning sellega seotud

kõrvalnõuded jätta rahuldamata. Kostja lend XXX 04.07.2023 (Antalya-Tallinn), millega seotud

nõude on hagejale loovutanud E. K., ei hilinenud üle kolme tunni. Kohtuasja C-263/20, Airhelp

3 (9)

Limited v Laudamotion GmbH punktis 32 järeldas kohus, et Määruse artikli 5 lõike 1 punkti c

alapunktist iii nähtub, et lennu väljumisaja kuni üks tund varasemaks muutmine võib vabastada

tegutseva lennuettevõtja kohustusest maksta reisijale hüvitist nimetatud määruse artikli 7 alusel.

Seega tuleb asuda seisukohale, et lennu väljumisaja varasemaks muutmine rohkem kui tunni võrra

või kuni üks tund kujutab endast lähtepunkti selle kindlakstegemisel, kas lennu varasemaks

muutmine on sama määruse artikli 5 kohaldamisel oluline või väheoluline. Hageja ei ole tõendanud,

et tegemist oleks Määruse mõistes olulise muutusega või et sellega oleks reisijale kaasnenud

„äärmised ebamugavused“. Novatoursi esindaja on selgitanud, et pakette arvestatakse ööde kaupa,

mitte puhkusepäevade kaupa. See tähendab, et reisijatele ei ole hilisem lennuaeg garanteeritud.

Sellest johtuvalt tuleb hageja nõue seoses E. K.iga jätta rahuldamata. Kostja vaidleb vastu nõuetele,

mille hagejale on loovutanud reisijad M. T.u, A. S., L. S., S. H., A. H., E. V., I. V., S. H., L. H. ja R.

L.. Reisijad on alaealised. Nõude loovutamise lepingud on sõlmitud ilma kohtu eelneva nõusolekuta

ning on seetõttu tühised, mistõttu ei ole hageja saanud nõuete omanikuks ning hagi tuleb nende

nõuete osas jätta rahuldamata.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4

sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja

avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks

olulist avalikku huvi. Hageja esitas 28.02.2024 kostja vastuse kohta arvamuse, milles loobus A. E.

hüvitisenõudest 400 eurot, viivisenõudest 17,52 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõudest 40

eurot (dtl-d 274-278). Kostja ei ole nõudest loobumisele vastu vaielnud. Menetlusosaliste esitatud

menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist

avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse hüvitise 400 eurot, viivise

17,52 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot tasumise nõuetes.

5. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille

kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu

isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS

§ 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud

tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel

tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib

veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse

käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva

rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.

6. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on

seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui

senisele võlausaldajale. Kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest

üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt RKTKo

18.11.2024 3-2-1-132-04, p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt

loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei

saa pöörata sissenõuet.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p 11 järgi ei pea olema nõude loovutamise tehingu

tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut, kui tehingu sisuks on alaealise reisija seadusliku esindaja

poolt alaealisele reisijale määruse alusel tekkinud hüvitisenõude loovutamine nõuete sissenõudmise

4 (9)

teenust osutavale äriühingule, mis saab nõude maksma panemisel sõltuvalt selle edukusest

protsentuaalset tasu (vt RKTKo 03.12.2025 2-23-7095, p-d 10-11).

8. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus

nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist

mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi

kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille artikkel 7 (1) näeb ette, et

reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide

muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui

punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht,

kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

9. Määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude

tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle

3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus

vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise

suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise

pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga

reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

10. Euroopa Kohus on oma lahendites leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada

nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid

võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; CC-

549/07 ning C-257/14). Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07

väljendatud seisukohale, enam kui 3 tundi hilinenud lennud tuleb võrdsustada tühistatud lendudega.

11. Kuigi määrus nr 261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile 7,

on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61

seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette

nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi

või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt

algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Euroopa Liidu Kohus on mõistet „saabumisaeg”

sisustanud kohtuasjas C-452/13 (Germanwings, ECLI:EU:C:2014:2141), punktis 27 järgmiselt:

„Kõiki eelnenud kaalutlusi arvesse võttes tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata,

et määruse nr 261/2004 artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida

kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil

avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.“

12. Kostja põhjendab hagile esitatud vastuväiteid sellega, et nõuete loovutamise lepingud on

tühised, millega hagejale on loovutanud reisijad M. T., A. S., L. S., S. H., A. H., E. V., I. V., S. H.,

L. H. ja R. L.. Kostja põhjendab vastuväidet sellega, et reisijad olid alaealised ning nõude

loovutamise tehingu tegemiseks oli vajalik PKS § 188 lg 1 p 11. Nõude loovutamise lepingutest

nähtuvalt saab hageja nõude maksma panemisel sõltuvalt selle edukusest protsentuaalset tulu. Seega

on tegemist nõude loovutamise tehinguga, mille tegemiseks ei ole kohtu eelnevat nõusolekut vaja

(vt otsuse p 7). Seega ei ole alaealistele reisijatele kuuluvate nõuete loovutamiseks sõlmitud

lepingud tühised.

13. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega, mille üle pooled ei vaidle ning mis ei

vaja seetõttu eraldi tõendamis (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1):

13.1.

E. R., A. M. ja E. M. olid broneeringud kostja opereeritavale lennule 16.04.2023 XXX

suunaga Tallinn – Antalya; lennu vahemaa oli 2540 km; lend hilines üle 3 tunni; hageja ja E. R.

5 (9)

sõlmisid 20.09.2023 nõude loovutamise lepingu; hageja ning A. M. ja E. M. sõlmisid 25.09.2023

nõude loovutamise lepingu.

13.2.

S. H. ja T. H. olid broneeringud kostja opereeritavale lennule 17.06.2022 XXX suunaga

Antalya – Tallinn; lennu vahemaa oli 2540 km; lend hilines üle 3 tunni; hageja ja T. H. sõlmisid

07.08.2023 nõude loovutamise lepingu; hageja ja S. H. sõlmisid 25.08.2023 nõude loovutamise

lepingu.

13.3.

S. E. ja S. E. oli broneering kostja opereeritavale lennule 20.01.2023 XXX suunaga Tallinn

– Tenerife; lennu vahemaa oli 4689 km; lend hilines üle 3 tunni; hageja ja S. E. sõlmisid 03.10.2023

nõuete loovutamise lepingu; hageja ja S. E. sõlmisid 07.10.2023 nõude loovutamise lepingu.

13.4.

P. B. oli broneering kostja opereeritavale lennule 20.01.2023 XXX suunaga Tenerife –

Tallinn; lennu vahemaa oli 4689 km; lend hilines üle 3 tunni; hageja ja P. B. sõlmisid 18.10.2023

nõude loovutamise lepingu.

13.5.

K. K. ja A. A. olid broneeringud kostja opereeritavale lennule 15.05.2023 XXX suunaga

Antalya – Tallinn; lennu vahemaa oli 2540 km; lend hilines üle 3 tunni; hageja, K. K. ja A. A.

sõlmisid 29.07.2023 nõuete loovutamise lepingud.

13.6.

M. I., A. H., S. H. ja L. H. oli broneering kostja opereeritavale lennule 17.05.2022 XXX

suunaga Antalya – Tallinn; lennu vahemaa oli 2540 km; lend hilines üle 3 tunni; hageja, M. I., A.

H., S. H. ja L. H. sõlmisid 29.09.2023 nõuete loovutamise lepingud.

13.7.

L. L., E. K. ja R. L. oli broneering kostja opereeritavale lennule 18.07.2022 XXX suunaga

Tallinn – Tivat; lennu vahemaa oli 1938 km; lend hilines üle 3 tunni; hageja, L. L., E. K. ja R. L.

sõlmisid 26.07.2023 nõude loovutamise lepingud.

13.8.

H. P. ja I. P. oli broneering kostja opereeritavale 20.01.2023 lennule XXX suunaga Tenerife

– Tallinn; lennu vahemaa oli 4689 km; lend hilines üle 3 tunni; hageja ja H. P. sõlmisid 11.12.2023

nõude loovutamise lepingu; hageja ja I. P. sõlmisid 18.12.2023 nõude loovutamise lepingu.

14. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et E. R., A. M., E. M., S. H., T. H., S. E., S. E., P.

B., K. K., A. A., M. I., A. H., S. H., L. H., L. L., E. K., R. L., H. P. ja I. P. tekkisid tulenevalt EU

261/2004 määrusest artikkel 7 b) alusel lendude hilinemisest üle 3 tunni hüvitise 400 eurot tasumise

nõuded kostja vastu, mille reisijad on kehtivalt loovutanud hagejale (vt hüvitise õiguslik alus otsuse

p-d 5-11).

15. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et J. T., M. T., G. P., S. S., A. S., L. S., I. B., S. H.,

A. H., N. V., V. V., E. V. ja I. V. olid broneeringud kostja opereeritavale lennule 22.10.2022 XXX

suunaga Tallinn – Hurghada; lennu vahemaa oli 3647 km; lend hilines üle 4 tunni; hageja, J. T.u ja

M. T.u sõlmisid 07.08.2023 nõude loovutamise lepingu; hageja ja G. P. sõlmisid 08.12.2023 nõude

loovutamise lepingu; hageja, S. S., A. S. ja L. S. sõlmisid 19.09.2023 nõude loovutamise lepingu;

hageja ja I. B. sõlmisid 10.10.2023 nõude loovutamise lepingu; hageja, S. H. ja A. H. sõlmisid

18.10.2023 nõude loovutamise lepingu; hageja, N. V., E. V., I. V. sõlmisid 07.09.2023 nõude

loovutamise lepingu; hageja ja V. V. sõlmisid 11.09.2023 nõude loovutamise lepingu. Pooled ei

vaidle eelnimetatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238

lg 1 p 1).

16. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et J. T., M. T., G. P., S. S., A. S., L. S., I. B., S.

H., A. H., N. V., V. V., E. V. ja I. V. tekkisid tulenevalt EU 261/2004 määrusest artikkel 7 c) alusel

lendude hilinemisest üle 4 tunni hüvitise 600 eurot tasumise nõuded kostja vastu, mille reisijad on

kehtivalt loovutanud hagejale (vt hüvitise õiguslik alus otsuse p-d 5-11).

6 (9)

17. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et E. K. oli broneering kostja opereeritavale lennule

04.07.2023 XXX suunaga Antalya – Tallinn; lend toimus rohkem kui 9 tundi planeeritust varem;

hageja ja E. K. sõlmisid 29.07.2023 nõude loovutamise lepingu. Pooled ei vaidle eelnimetatud

asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

18. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lennu väljumisaja varasemaks muutmine oleks

määruse mõistes olulise muutusega või et sellega oleks reisijale kaasnenud „äärmised

ebamugavused“. Määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada

nii, et lend loetakse tühistatuks, kui tegutsev lennuettevõtja muudab selle lennu rohkem kui tunni

võrra varasemaks. Praeguses asjas lend jõudis sihtkohta rohkem kui üheksa tundi planeeritust

varem. Kohus leiab, et rohkem kui üheksa tunnine lennu varasemaks tõstmine on oluline

ebamugavus, sest tagasilennu korral lühendab see olulisel määral reisi kestvust, tähendab reisijatele

vajadust loobuda planeeritud tegevustest ning väljalennu korral tähendaks olulisi igapäevaeluga

seotud ümberkorraldusi (nt vajadus muuda puhkusepäevi või töögraafikut. Lisaks ei ole kostja

tõendanud seda, et ta oleks teavitanud reisijaid lennuaja muudatusest. Euroopa Kohus on 2017.a

sedastanud, et lendu teenindav lennuettevõtja on lennu tühistamise korral kohustatud maksma

määruse sätetes ette nähtud hüvitist, kui lennu tühistamisest/hilinemisest ei ole reisijale teatatud

vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega, kaasa arvatud juhul, kui lennuettevõtja on

vähemalt kaks nädalat enne lennu väljumisaega teatanud tühistamisest reisibüroole, kelle

vahendusel veoleping asjaomase reisijaga sõlmiti, ja kui reisibüroo ei ole reisijale vastava tähtaja

jooksul tühistamisest teatanud (vt Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus asjas nr C-302/16). Kohus leiab,

et antud juhul puuduvad eeldused jätta reisija E. K.iga seonduvad hüvitised lugeda

põhjendamatuteks. E. K. tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest artikkel 7 b) alusel lennu rohkem

kui üks tund varasemaks tõstmisest hüvitise 400 eurot tasumise nõue kostja vastu, mille reisija on

kehtivalt loovutanud hagejale (vt hüvitise õiguslik alus otsuse p-d 5-11).

19. Nõude loovutamise korral tuleb kohustus täita uuele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 2).

Reisijad on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud, kostjal puuduvad seaduslikud

alused hüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses kostja ühtegi tõendit väljamakse teostamise kohta

kohtule esitanud ei ole, mistõttu asub kohus seisukohale, et tegelikkuses on hüvitis maksmata.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Kohus mõistab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise kogusummas 15 800 eurot.

20. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab

kostjalt lennuhüvitise nõuete tasumisega viivitamise eest kuni 05.01.2024 sissenõutavaks muutunud

viivise 495,22 eurot tasumist (dtl-d 11-14). Kostja ei ole hageja viivisearvestuse õigsust

vaidlustanud. Kohtu hinnangul on viivis arvestatud õigesti, võttes aluseks hüvitise tasumisega

viivitatud päevade arvu, hüvitisenõuete suurused ja VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgse viivisemäära. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 495,22 eurot.

21. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

7 (9)

Hageja on taotlenud viivise arvestamist protsendina lennuhüvitise nõudelt selliselt, et alates hagi

esitamisest kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis mõistetakse välja kindla

summana ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja ajavahemikus 06.01.2024 kuni 13.02.2026 lennuhüvitise 15 800 eurot

arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 3803,53 eurot ning alates 14.02.2026 põhinõude 15 800

eurot tasumata osalt kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses.

22. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot iga

reisija kohta, so kokku 1320 eurot (33 reisijat x 40 eurot). Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud

takistusi kohtuväliselt kohustus täita. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu

1320 eurot.

23. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas hagiavalduse hinnaga 20 097,74 eurot. Kohus

rahuldas hagiavalduse nõuete osas, millele vastab hagihind 19 590,22 eurot. Ülejäänud nõuetest

hageja loobus. Eeltoodut arvestades rahuldas kohus hagiavalduse 97,47% ulatuses (19 590,22 20

097,74-st on 97,47%). Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 järgi ning jätab

menetluskuludest 97,47% kostja kanda ja 2,53% hageja kanda.

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub kostjalt välja

mõista riigilõivu summas 1260 eurot, lepingulise esindaja kulu 1793,34 eurot ja kohtutäituri tasu

hagi tagamise eest 278 eurot.

26. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt

hinnaga 20 097,74 eurot tasumisele riigilõiv 1260 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega

kooskõlas. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks menetluskulude suuruse

riigilõivu osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1228,12 eurot.

27. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks,

kostja täiendavatele seisukohtadele vastuse koostamiseks, kokku ajakulu 16,33 tundi. Kohus leiab,

et asja mahtu ja keerukusastet arvestades on hageja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja

vajalikud. Hageja esindajate töötasu määrad 100 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ja 140 eurot

tunnis (ei sisalda käibemaksu) ei ületa sarnase õigusteenuse tavaliselt makstavat tasu. Eeltoodust

tulenevalt on lepingulise esindaja kulu 1793,34 eurot põhjendatud ja vajalik. Kohus määrab

menetluskulude jaotust arvestades kindlaks menetluskulude suuruse lepingulise esindaja kulu osas

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1747,97 eurot.

28. Hageja maksis 02.12.2025 hagi tagamise määruse täitmise eest kohtutäituri tasu 278 eurot

(dtl 436), mis on TsMS § 144 p-s 5 nimetatud kohtuväline kulu. Vastavalt TsMS § 389 lg 6

korraldab vara (sh arvelduskontode) arestimise kohtutäitur, mistõttu on kulu olnud põhjendatud ja

vajalik. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks menetluskulude suuruse

kohtutäituri tasu hagi tagamise eest osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtutäituri tasu

hagi tagamise eest 270,97 eurot.

8 (9)

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul.

Kohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

9 (9)