3-25-2622/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2622

Haldusasi

T.X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 1000 euro

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – T.X

Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta T.X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

16.03.2026. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. T.X esitas Tartu Vanglale 25.05.2025 kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/258-1, milles

nõudis mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamist. Taotluse kohaselt käis T.X Tartu Vanglas

viibides tööl AS-is Eesti Vanglatööstus ajavahemikul 26.09.2023 kuni 19.03.2024. Selle aja

jooksul otsiti teda alasti läbi 100 korda.

2. Tartu Vangla rahuldas 05.08.2025 kirjaga nr 1-9/2-25/258-2 T.X kahju hüvitamise taotluse

osaliselt (p 1); maksis T.X-ile rahalist hüvitist 146, 40 eurot (p 2); kandis rahalise hüvitise T.X

vanglasisesele isikuarvele (p 3).

Tartu Vangla lubas 22.09.2023 käskkirjaga nr 6-3/270 T.X-il asuda tööle AS-i Eesti Vanglatööstus

Tartu osakonna territooriumile. T.X töötas ajavahemikul 26.09.2023 kuni 19.03.2024 (viis kuud ja

22 päeva). Riigikohtu halduskolleegium tunnistas 19.06.2025 otsusega nr 3-22-1384 Riigi

Kinnisvara AS-st töölt naasva kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimised õigusvastaseks ning

pidas põhjendatuks mõista kinnipeetava kasuks välja rahaline hüvitis summas 550 eurot

ajavahemikul 28.05.2020 kuni 11.03.2022 tehtud läbiotsimiste eest. Kuivõrd AS-st Eesti

Vanglatööstus töölt naasvatele kinnipeetavatele tehti lahti riietumisega läbiotsimisi samadest

põhimõtetest lähtuvalt, on Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2025 otsuses väljendatud

seisukohad kohaldatavad ka AS-st Eesti Vanglatööstus töölt naasnud kinnipeetavatele. Lähtudes

nimetatud lahendis toodud seisukohtadest, ei saa ka vaidlusalusel juhul pidada tehtud läbiotsimisi

õiguspäraseks. Haldusasjas nr 3-22-1384 töötas kaebaja 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva. Sellise

ajaperioodi osas pidas Riigikohus proportsionaalseks hüvitist summas 550 eurot. Kaebaja töötas

viis kuud ja 22 päeva, mis on Riigikohtu 19.06.2025 otsuses toodud ajaperioodist lühem. Tartu

Vangla peab hetkel põhjendatuks hüvitist summas, mis jääb alla 550 euro. Kui Riigikohtu otsusega

väljamõistetud hüvitis jagada vaidlusalusesse perioodi jäävate tööpäevadega, siis kujuneks

arvestuslikuks hüvitiseks 1,198 eurot (ümardatult 1,2 eurot) iga tööpäeva kohta. Kui sama

arvestuskäiku kohaldada T.X töötatud ajaperioodile (122 tööpäeva), siis kujuneks hüvitise

suuruseks 146 eurot ja 40 senti. Ei ole ilmnenud ühtegi sellist selget indikatsiooni, et T.X puhul

oleksid kahjulikud tagajärjed ulatuslikumad või intensiivsemad, mistõttu on põhjendatud maksta

hüvitist 146,40 eurot.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 10.08.2025 T.X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju

1000 euro hüvitamise nõudes.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Tartu Vangla ametnikud on pikema aja vältel alandanud kaebaja väärikust, sekkunud kaebaja

eraellu ja riivanud kehalist puutumatust. Eelnevaga põhjustati kaebajale mittevaralist kahju. Hüvitis

1000 eurot on proportsionaalne ja õiglane, et heastada kaebajale põhjustatud asjatuid kannatusi ja

üleelamisi, mis leevendab isikliku kehalise puutumatuse rikkumisega tekitatud alandust ja

alavääristamist.

5. Riigikohus märkis otsuses asjas nr x-xx-xxxx, et mittevaralise kahju hüvitised peavad käima

kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega

ühiskonna väärtushinnangutes. Varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused

on küll üks tegur, mida kohus peab hüvitist määrates arvestama, kuid see ei ole teistest kaalutlustest

tähtsam.

6. Tartu Vangla ei täida vangistusseaduse §-st 41 tulenevat kohustust austada inimväärikust. Ilma

riieteta tunneb inimene ennast täiesti kaitsetuna ja see on alandav. Tartu Vangla valvurite

eesmärgiks ongi põhjustada kinnipeetavatele alandusi. Inimõigusi rikutakse süstemaatiliselt,

igapäevaselt ja tahtlikult.

7. Läbiotsimiste teostamise sagedus kinnitab kaalutluste ja proportsionaalsuse puudumist.

Toimingut teostatakse valimatult, põhjendamatult, rutiinselt ning igapäevaselt. Tartu Vangla

tunnistas, et alasti läbiotsimisi teostatakse valimatult kõigile. Halduskohtud ja Tartu

Ringkonnakohus on kohtulahenditega tuvastanud sellise tegevuse õigusvastasuse (haldusasjad nr 3-

22-1384, nr 3-22-2525, nr 3-24-749, nr 3-24-1911 jt).

8. Vangla ei selgitanud kaebajale põhjuseid, miks kontrollitud keskkonnas või valve all viibides, oli

kaebaja korduv alasti läbiotsimine vajalik. Inimese alasti läbiotsimise otsus peab olema erandlik

ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul (nt on seotud kinnipeetava käitumisega, varasemate

rikkumistega jms). Viide üldistele vangla julgeoleku tagamise vajadustele ei ole piisav, et

õigustada niivõrd intensiivse ja inimese väärikust alandava meetme kasutamist nagu seda on

inimese alasti läbiotsimine (Euroopa Inimõiguse Kohus (EIK) 11.05.2023 otsus nr 11148/18, p-d

15 ja 16, Bojar v. Poola). Vanglates läbiotsimise puhul rakendatav töökorraldus ja vanglate

tõlgendus kehtivast seadusest on vastuolus EIK-i praktikaga ja rahvusvahelise õigusega. Eestis

puudub alasti läbiotsimist puudutavates küsimustes õigusselgus.

2(6)

9. Õiguskantsler on rõhutanud oma kirjas, et Tartu Vangla käsitleb, tõlgendab ja rakendab

läbiotsimist käsitlevaid seaduse sätteid valesti ning tegeleb sisuliselt väärkohtlemisega. Tulenevalt

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusest liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta

ei ole Eesti kehtestanud protseduure, mida personal peab läbiotsimisel järgima ning määranud

kindlaks, mis laadi läbiotsimised konkreetses olukorras vajalikud on. Tartu Vanglas toimepandud

läbiotsimisteks puudus õiguslik alus inimõiguste rikkumiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Tulenevalt

Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2025 otsuses haldusasjas nr 3-22-1384 väljendatud

seisukohtadest on Tartu Vangla tunnistanud 05.08.2025 otsuses oma tegevuse õigusvastasust.

Samuti otsustas vangla maksta kaebajale teostatud läbiotsimiste eest rahalist hüvitist.

11. Kaebaja nõutud rahaline hüvitis summas 1000 eurot on vaidlusalust ajavahemikku silmas

pidades põhjendamatult suur. Haldusasjas nr 3-22-1384 töötas kaebaja 28.05.2020–11.03.2022, mis

on üks aasta 9 kuud ja 11 päeva. Sellise ajavahemiku osas pidas Riigikohus proportsionaalseks

hüvitiseks 550 eurot. Kaebaja töötas AS-is Eesti Vanglatööstus viis kuud ja mõned päevad, mis on

Riigikohtu 19.06.2025 otsuses toodud ajaperioodist oluliselt lühem. Seetõttu ei ole põhjendatud

hüvitise maksmine kaebuses nõutud määras ega ka Riigikohtu otsuses toodud määras. Tartu Vangla

peab hetkel piisavaks rahaliseks hüvitiseks 146,40 eurot. Ei ole ilmnenud ühtegi sellist selget

indikatsiooni, et kaebaja puhul oleksid kahjulikud tagajärjed ulatuslikumad või intensiivsemad.

Seetõttu peab vangla piisavaks kaebajale juba välja makstud hüvitist.

12. Varasemas kohtupraktikas ei ole peetud lahti riietumisega läbiotsimisi õigusvastaseks (vt nt

Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019 otsus nr 3-17-1236, 09.11.2021 otsus nr 3-20-1641, 27.06.2024

otsus nr 3-22-2587). Seetõttu on tegemist kohtupraktika muutumisega ajas, mille pinnalt on

muutunud seisukohad vaidlustatud toimingu õiguspärasusele. Toimingu õiguspärasust hinnatakse

toimingu tegemise aja seisuga. Varasem praktika (eriti vaidlusaluste toimingute teostamise ajal) ei

andnud indikatsiooni, et vangla tegevus võib olla õigusvastane. Seetõttu ei ole õiglane ega

põhjendatud omistada vanglale selget teadlikkust, et tegemist on ilmselgelt õigusvastase ja isiku

õigusi rikkuva toiminguga ega tahtlust teadlikult kinnipeetava õigusi rikkuda. Seetõttu ei saa

järeldada vangla tahtlikku või raskest hooletusest tingitud õigusvastast käitumist. Läbiotsimise

teostamine on toimunud siiski vangla üldise julgeoleku tagamise vajadusest, mitte soovist

kinnipeetavaid alandada. Kuivõrd kinnipeetavate kambrite ja olmeruumide läbiotsimistel leiti

esemeid, mida on võimalik hankida erinevatel osakonnavälistel töödel töötades (nt Riigi

Kinnisvara AS-is, Eesti Vanglatööstust AS-is, pesumajas jne), siis pidas vangla selliseid liikumisi

kõrgema ohuga seotud liikumisteks ning seetõttu rakendati ka intensiivsemat kontrolli töölt

naasvatele kinnipeetavatele.

13. Näiteks leiti 19.10.2023 kinnipeetava kambrist PVA-laadset vedelikku. 03.11.2023 leiti

eluosakonnast vaibanoa tera ning suure jõudlusega liimi Loctite. 08.12.2023 leiti puidupraktika

klassist naasvalt kinnipeetavalt kaks 30 ml pudelit PVA liimi, puur, kuuskant võti, liivapaberi

tükke ja muid esemeid. 03.01.2024 leiti vahistatu kambrist lahtine vaibanoa tera. 12.01.2024 leiti

eluosakonnas isevalmistatud terariist: teravaks ihutud metall-liist, mille käepide sisaldas magnetit

ja mis oli magnetiga kinnitatud raamaturiiuli külge. 26.02.2024 leiti kinnipeetava kambrist

liivapabeririba. 28.02.2024 leiti menetlustoimingu käigus kinnipeetava kambrist liivapaberi tükid.

Tegemist on üksnes loetud kuudel leitud esemetega, mis näitab, et kuidagi jõuavad keelatud

esemed eluosakondadesse. Kuivõrd vanglale ei ole teada, kes võib olla seotud keelatud esemete

eluosakonda toimetamisega ega seda, kes võib seda esmakordselt teha, siis kohaldatigi juhuvalimit

ühetaolistest põhimõtetest lähtuvalt kõigile kinnipeetavatele.

14. Riigikohus asus 19.06.2025 otsuses seisukohale, et riigivastutuse seadus (RVastS) § 7 lg 1 ei

piira kahju hüvitamise nõuet tingimusega, et eelnevalt peab kannatanu olema esitanud RVastS §-s

3(6)

5 sätestatud keelamisnõude (haldusaktist või toimingust hoidumise nõue) kahju ärahoidmiseks.

Vaatamata sellisele seisukohale on hüvitise suuruse määramisel oluline arvestada sellega, kas

inimene on püüdnud midagi oma õiguste kaitseks ette võtta ja võimalikke kahjulikke tagajärgi

tõrjuda või mitte. Kaebaja ei ole alates tööle lubamisest kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni

esitanud ühtegi pöördumist, milles tõstataks läbiotsimise põhjendatuse või selle mõjuga seonduvaid

küsimusi. Kuigi RVastS § 7 lõige 1 ei nimeta võimaliku õiguskaitsevahendina haldusaktist või

toimingust hoidumise nõuet, on vangla hinnangul siiski keeruline mõista, miks inimene ei asu oma

õigusi kaitsma olukorras, kus tunnetab sedavõrd oluliselt õiguste rikkumist ja talub ülemääraseid

kannatusi. Ei saa pidada haldusorgani suhtes õiglaseks olukorda, kus õiguste rikkumise ja kahjuliku

tagajärje saabumise tunnetamisel jääb inimene passiivseks ja sellise tegevusega suurendab

ajaperioodi, mille eest hüvitist nõuda. Passiivseks jäämine on vangla hinnangul selline muu asjaolu,

mille tõttu kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Keelamisnõude esitamine esialgse

õiguskaitse korras võimaldaks kohtult nõuda enda suhtes õiguste rikkumise lõpetamist.

Õigusvastase ja õigusi rikkuva toimingu puhul ei peaks olema riigivastutuse põhimõtetest lähtuvalt

esmaseks huviks rahalise hüvitise saamine, vaid ikkagi negatiivseid tagajärgi kaasa toovate

toimingute lõpetamine, et edaspidiselt inimese õigusi ei rikutaks.

15. Kaebaja viidetel läbiotsimise teostamisele seoses järelevalve all väljaspool vanglat liikumisega

ei ole asjas tähtsust, kuna kaebaja nõue seondub töölt naasmisel tehtud läbiotsimistega. Seetõttu ei

anna sellised argumendid alust hüvitamisnõude rahuldamiseks. Põhjendamatu on kaebaja etteheide

vanglale, et töölt naasmisel tehtud läbiotsimiste vajadust ei ole temale selgitatud. Läbiotsimine on

toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 mõistes. Vangla dokumendihaldusregistrist ei

nähtunud, et kaebaja oleks esitanud vanglale toimingu põhjendamise nõuet või muud kirjalikku

pöördumist, milles sooviks teada, miks teda sel viisil läbi otsitakse. Kui kaebaja ise ei ole selliseid

põhjendusi küsinud, siis on põhjendamatu teha vanglale etteheiteid, et vangla ei ole selliseid

põhjendusi esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kaebaja töötas ajavahemikul 26.09.2023-19.03.2024 AS-is Eesti Vanglatööstus ja selle aja

jooksul otsiti teda peale tööpäeva lõppu läbi nii, et kaebaja pidi selleks lahti riietuma. Nende Tartu

Vangla toimingute tõttu taotleb kaebaja mittevaralist kahju 1000 eurot.

17. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud

RVastS § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. Isikul on õigus nõuda kahju

hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud

isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid

kasutades (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku

võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud

vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime

(RVastS § 9 lg 1). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et see, kas põhiõiguste rikkumine toob

kaasa kahju hüvitamise rahas, oleneb õiguste rikkumise raskusest, süü vormist ja raskusest ning

vastutust piiravatest asjaoludest (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2021 otsus nr 3-19-2061, p

18). Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline

või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014 otsus nr 3-3-1-10-14, p

12.2).

18. Riigikohtu halduskolleegium leidis 19.06.2025 otsuses asjas nr 3-22-1384, p-s 34, et vangla

praktika, mille järgi kaebaja otsiti töölt tulles süstemaatiliselt läbi lahti riietumisega, alandas

kaebaja väärikust. Arvestades ajavahemiku pikkust, kaebaja hinnanguliselt nimetatud lahti

riietumisega läbiotsimiste arvu, mida vastustaja ümber ei lükanud, ei kahtle kolleegium, et

kaebajale kaasnesid hingelised üleelamised ja seeläbi tekkis mittevaraline kahju. See kahju on

4(6)

hüvitatav RVastS § 9 lg 1 alusel. Vangla õigusvastane tegevus, millega rikuti kaebaja õigust, ja

tekkinud kahju on põhjuslikus seoses.

19. Eelnevat aluseks võttes maksis Tartu Vangla kaebajale rahalist hüvitist 146, 40 eurot. Seega

tuleb kohtul üksnes hinnata, kas 146, 40 eurot on piisavalt suur summa mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

20. Kohus on ühel meelel vastustajaga, et Tartu Vangla maksis kaebajale piisava summa

mittevaralise kahju eest. Kohtu hinnangul võttis Tartu Vangla õigustatult kaebajale hüvitise

maksmisel aluseks haldusasjas nr 3-22-1384 kirjeldatud asjaolud, kuivõrd ka nimetatud haldusasjas

töötas kaebaja AS-is Eesti Vanglatööstus ühe aasta 9 kuud ja 11 päeva. Kaebaja käis tööl viis kuud

ja 22 päeva, seega märkimisväärselt vähem kui haldusasjas nr 3-22-1384 kaebaja.

21. Kaebaja hinnangul kohalduvad tema suhtes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.04.2024

otsuses asjas nr x-xx-xxxx toodud seisukohad. Nimelt leidis kolleegium nimetatud asjas, et

mittevaralise kahju hüvitis saab olla võrreldav üksnes selliste varasemate hüvitistega, mis on välja

mõistetud sarnastel asjaoludel. Seega tulevad konkreetses kohtuasjas hüvitise määramisel

võrdlusbaasina arvesse juhtumid, mis on mittevaralise kahju hüvitist mõjutavate asjaolude poolest

lahendatava kohtuasjaga olulisel määral sarnased (p 33). Mittevaralise kahju hüvitised peavad

käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike

muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud

hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega

arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees (p 32).

22. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla kaebaja puhul ka lähtunud eelnimetatud Riigikohtu

sedastatud põhimõtetest. Riigikohtu halduskolleegium tegi 19.06.2025 otsuse asjas nr 3-22-1384

ning vangla lahendas kaebaja kahjuhüvitise nõude 05.08.2025 (dtl 13). Seega võttis vangla õigesti

aluseks kaebajaga sarnases olukorras olnud inimese ning värske kohtulahendi, milles on märgitud

õiglane hüvitise suurus. Halduskolleegium pidas õiglaseks summaks 550 eurot, mis hüvitab

mittevaralise kahju lahti riietumisega seotud läbiotsimise toimingute eest ajavahemikul 28.05.2020

kuni 11.03.2022. Kaebaja oli sunnitud lahti riietuma vähem arv kordi, seega on vastustaja hüvitatud

summa proportsionaalne. Tartu Vangla võttis kahju hüvitamisel õigesti aluseks summa, mis tekkis

ühe päeva jooksul, so 1,20 eurot iga tööpäeva kohta. Õige on ka vastustaja viide sellele, et kaebaja

ei ole välja toonud, et vangla oleks läbiotsimisega tekitanud talle võrreldes haldusasja nr 3-22-1384

kaebajaga teisi erilisi kannatusi.

23. Tõene on vangla väide, et varasemas kohtupraktikas ei ole lahti riietumisega läbiotsimisi

õigusvastaseks peetud. Samas on hilisem kohtupraktika tauninud äärmise vajaduseta kinnipeetava

lahti riietumist läbiotsimisel. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et isiku keha, mis on tema

privaatsfäär, kuulub eraelu esemelisse kaitsealasse ja seda riivatakse, kui avalik võim nõuab selle

vaatamist. Õigusvastane läbiotsimine vaidlusalusel viisil rikkus kaebaja eraelu RVastS § 9 lg 1

mõttes ja tekitas mittevaralist kahju. Eeldada võib, et vaidlusalusel viisil õigusvastane läbiotsimine

põhjustas kaebajale hingelist valu ja kannatust. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldus ehk

mittevaralise kahju tekitamine. Eelnevas ei saa enam olla ka vaidlust eelkõige seetõttu, et vangla

juba hüvitas kaebajale mittevaralise kahju. Seetõttu on asjakohatud vastustaja väited osas, et

kaebaja oleks pidanud varem teatama vanglale, et tema õigusi rikutakse alasti läbiotsimisega.

Vastustaja viitas ka ise Riigikohtu 19.06.2025 otsuses toodud seisukohale, et RVastS § 7 lg 1 ei

piira kahju hüvitamise nõuet tingimusega, et eelnevalt peab kannatanu olema esitanud RVastS §-s

5 sätestatud keelamisnõude (haldusaktist või toimingust hoidumise nõue) kahju ärahoidmiseks.

24. Kohus peab kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks piisavaks talle makstud

hüvitist 146,40 eurot, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

5(6)

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole esitanud menetluskulude taotlust, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)