2-25-13480/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13480

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M J vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 994,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: M J (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M Jvastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja M J vahel 30.01.2023

sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3903964 ja 18.04.2023 muutmise kokkuleppest

tulenev põhivõlg 2509,79 eurot, intressid 166,49 eurot, 18. augustiks 2025

sissenõutavaks muutunud viivised 1977,69 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot.

3. Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja M J vahel 30.01.2023

sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3903964 ja 18.04.2023 muutmise kokkuleppest

tulenev viivis põhinõude (2509,79 eurot) tasumata osalt alates 19.08.2025 kuni

põhinõude kohase täitmiseni määraga 38,40% aastas kuni summani 899,28 eurot.

4. Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja M J vahel 01.02.2023

sõlmitud laenulepingust nr REF3904532 tulenev põhivõlg 3712,56 eurot, intressid

204,79 eurot, 18. augustiks 2025 sissenõutavaks muutunud viivised 1610,51 eurot ning

sissenõudmiskulud 50 eurot.

5. Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja M J vahel 01.02.2023

sõlmitud laenulepingust nr REF3904532 tulenev viivis põhinõude (3712,56 eurot)

tasumata osalt alates 19.08.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni määraga 21,90%

aastas.

6. Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (132,22

eurot) alates 06.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni 0,065% tasumata summalt päevas.

7. Jätta menetluskulud M J kanda.

8. Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 1347 eurot (s.o

riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 507 eurot).

9. Mõista M J Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (1347

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.08.2025 Viru Maakohtule hagi (täpsustatud

29.01.2026), milles palub M J (kostja) välja mõista P OÜ ja kostja vahel 30.01.2023 sõlmitud

krediidikontolepingust nr KK3903964 ja 18.04.2023 muutmise kokkuleppest ning 01.02.2023

sõlmitud laenulepingust nr REF3904532 tuleneva põhivõla kokku 6222,35 (2509,79+3712,56)

eurot, intressi kokku 371,28 (166,49+204,79) eurot, sissenõudmiskulud kokku 100 (50+50)

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise kokku 3588,20 (1977,69+1610,51) eurot. Samuti

palub hageja välja mõista alates 19.08.2025 lisanduva viivise järgmiselt: kuni lepingu nr

KK3903964 põhinõude 2509,79 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 38,40% aastas kuni

summani 899,28 eurot; kuni lepingu nr REF3904532 põhinõude 3712,56 eurot täitmiseni

lepingujärgses määras 21,90% aastas.

2. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Kostja sai hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 29.10.2025

kättetoimetamisportaali vahendusel. Praeguseks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg,

mis oli 26.11.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile

vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ (krediidiandja) ja kostja 30.01.2023

krediidikontolepingu nr KK3903964, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1000 eurot.

18.04.2023 sõlmisid krediidiandja ja kostja krediidikontolepingu muutmise kokkuleppe, mille

alusel suurendati laenulimiiti 2500 euroni. 01.02.2023 sõlmisid krediidiandja ja kostja

laenulepingu nr REF3904532, mille alusel sai kostja laenu 3852,34 eurot.

8. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb

eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 13).

9. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

10. Lepingu nr KK3903964 sõlmimise ajal 30.01.2023 ja lepingu muutmise kokkuleppe

sõlmimise ajal 18.04.2023 ning lepingu nr REF3904532 sõlmimise ajal 01.02.2023 oli Eesti

Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse

määrad 45,85% ja 21,90% on väiksemad, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud

kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 45,93%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

11. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Krediidiandja kontrollis tarbijakrediidilepingute sõlmimisel kostjal regulaarse sissetuleku

olemasolu ning kohustuste (sh finantskohustused) mahtu kostja esitatud pangakonto väljavõtete

alusel. 30.01.2023 krediidikontolepingu sõlmimisel tuvastas krediidiandja, et kostja keskmiseks

sissetulekuks oli töötasu 2772,50 eurot ning igakuisteks finantskohustusteks 346,87 eurot (sh

kulud ülalpeetavatele 150 eurot). Kostja sissetulekust 2772,50 eurot arvestati maha

finantskohustused 346,87 eurot, majapidamiskulud 300 eurot ning taotletava laenu kuumakse

100 eurot. Arvutuskäigu tulemusena jäi kostjale täiendav reserv 2025,63 eurot, seega hindas

krediidiandja kostja krediidivõimeliseks. 01.02.2023 laenulepingu sõlmimisel lähtuti samadest

algandmetest, millest 30.01.2023 lepingu sõlmimisel. Kostja sissetulekust 2772,50 eurot

arvestati maha finantskohustused 346,87 eurot, majapidamiskulud 300 eurot ning taotletava

laenu kuumakse 122,40 eurot. Arvutuskäigu tulemusena jäi kostjale täiendav reserv 2048,25

eurot, seega hindas krediidiandja kostja krediidivõimeliseks. 18.04.2023 krediidikonto

muutmise kokkuleppe sõlmimisel tuvastas krediidiandja, et kostja igakuised finantskohustused

on keskmiselt 324,25 eurot ning keskmiseks sissetulekuks oli 1472,17 eurot. Kohus märgib, et

krediidiotsuse aluseks võetud pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja 6 kuu keskmiseks

töötasuks oli tegelikult isegi suurem summa, s.o 2516,43 eurot (vt dtl 53 ja 29.01.2026 esitatud

pangakonto väljavõte). Krediidiotsuse tegemisel arvestas krediidiandja kostja sissetulekust

1472,17 eurot maha finantskohustused 324,25 eurot, majapidamiskulud 300 eurot ning

taotletava laenu osamakse 200 eurot. Arvutuskäigu tulemusena jäi kostjale täiendav reserv

647,92 eurot, seega hindas krediidiandja kostja krediidivõimeliseks.

Eelnevat arvestades ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist

krediidiandja poolt (VÕS § 4034).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel.

13. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

840 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (ilma käibemaksuta).

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja

mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud alusdokumentidega tutvumisele ja

analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja

komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 4 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega

põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Samuti arvestades esindaja

võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib esindajalt oodata ka tõhusamat töökorraldust. Hageja esitatud

hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele

kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 3 tundi. Seega peab kohus hageja

esindajakulusid põhjendatuks 507 eurot (169 × 3). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1347 eurot (840 + 507).

16. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

17. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)