2-20-8191/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

13.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8191

Tsiviilasi

AS-i Finora Group (endine ärinimi AS Finora Capital)

hagiavaldus AS-i Inbank vastu. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Finora Group määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja) AS Finora Group,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson

Kostja AS Inbank, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Arne Ots

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.09.2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda, aga neid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli AS-i Finora Group (endine ärinimi AS Finora Capital,

hageja) hagiavaldus AS-i Inbank (kostja) vastu. Maakohtu 29.04.2021 määrusega jäeti poolte

endi kanda 20% kuni 05.04.2021 tekkinud menetluskuludest. Maakohtu 15.06.2022 otsusega

jäid varem jaotamata kulud hageja kanda ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2025 otsusega

jäid apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

2. Kostja esitas maa- ja ringkonnakohtus menetluskulude nimekirjad. Ta taotles maakohtus

lepingulise esindaja kulu 16 693,50 €, millele lisandub istungiga seonduv kulu 264 €, ja

ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 7056 € kindlaksmääramist.

3. Hageja ei esitanud kostja kuludele vastuväiteid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus tegi 02.09.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kindlaks ja

mõistis hagejalt välja kostja menetluskulu 19 995,12 €, millelt kohustas hagejat tasuma

viivist. Maakohus hindas kostja esindajate tunnitasu määrasid ja toiminguid ning võttis

arvesse, et kuni 05.04.2021 tekkinud menetluskuludest peab hageja hüvitama 80%.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas 18.09.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt

tühistada ja vähendada temalt välja mõistetud summat. Hageja väitel lõppes kostja

menetluskulude hüvitamise nõue vähemalt osaliselt 31.08.2020 tasaarvestuse avalduse

tulemusel. Viidatud avaldusega tasaarvestas kostja erinevad rahasummad, aga mh õigusabi-

kulud 30 911,40 €. Kostja kulunimekiri maakohtus sisaldab toiminguid alates 04.06.2020, st

vähemalt enne 31.08.2020 tekkinud toimingute kulu ei saa enam hagejalt välja mõista. Hageja

sellekohane väide nähtus toimikust.

6. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Kaebemenetluse kulusid ei hüvitata.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021,

2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas

kostja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu.

9. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 2 p 8) rikkumist.

Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt

kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle

põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja

toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada – nagu maakohus käesoleval juhul ka tegi (vrd nt

TlnRnKm 12.04.2024, 2-20-18031, p 11).

10. Kaebuse ainus sisuline väide varasema tasaarvestuse kohta pole põhjendatud. TsMS §

174 lg 11 sätestab, et menetlusosaline ei või sama seadustiku kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks

kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei saanud kostja õiguspäraselt

kasutada menetluskulude hüvitamise nõuet kohtuvälisel tasaarvestamisel 31.08.2020

avalduses (I kd tl 212–213, dtl 362–364). Kohtul puudub alus eeldada, et kostja käitus

õigusvastaselt ja sellele pole tuginenud ka hageja. Lisaks ei nähtu viidatud avaldusest, et

tasaarvestuseks kasutatud õigusabikulu summa sisaldab kohtumenetluse kulusid. Kostja

2 (3)

märkis, et ta tasaarvestab „võla sissenõudmisega ja aktsiate realiseerimisega seotud

õigusabikulud“. Põhivaidluse ese oli sellest erinev. Nii ei kinnita avalduse sisu tasaarvestust

kostja esinduskuludega käesolevas kohtuasjas.

11. Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, aga TsMS § 178 lg 4

kohaselt neid ei hüvitata.

12. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)