3-25-599/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-599

Haldusasi

C.Z-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteate

nr 20250094172 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.Z, volitatud esindaja vandeadvokaat

Hannes Toodu

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek

Lind

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud

esindaja Heili Jaamu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.03.2026.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 03.01.2025 C.Z-ile (kaebaja) maksuteate nr 20250094172

mootorsõidukimaksu kohta 2025. aastal, mille kohaselt tuleb kaebajal tasuda mootorsõidukimaksu

182 eurot, millest tuleb tasuda 91 eurot hiljemalt 16.06.2025 ning ülejäänud 91 eurot hiljemalt

15.12.2025. Maksuteate lisa kohaselt on kaebaja sõiduki Toyota RAV 4 registreerimisnumbriga

XXX omanik (kaebaja kinnitab seda oma 24.03.2025 kaebuse täienduses).

2. Kaebaja esitas 10.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.01.2025 maksuteate

tühistamiseks, mille kohus võttis oma 03.04.2025 määrusega menetlusse. Kohus tunnistas

vastustajaks Maksu- ja Tolliameti ning kaasas menetlusse arvamuse andmiseks

Rahandusministeeriumi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

1(5)

3. Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

3.1 Kaebaja leiab, et tegemist õigusvastase haldusaktiga, sest põhineb sätetel, mis on vastuolus

põhiseadusega. Õiguskantsler pöördus Riigikogu poole, tuues esile põhjendused, mida kaebaja ei

hakka kaebuses kordama. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 7, § 8.

3.2 Vaidlustatud maksuteade piirab kaebaja õigusi ehk tegemist on koormava haldusaktiga, mis on

vastuolus põhiseadusega. Vaidlustatud maksuteatega pannakse kaebajale kohustus tasuda

maksuteates märgitud mootorsõidukimaks teates märgitud tähtaegadeks. Kaebeõiguse eelduseks

on kaebaja õiguse võimalik riive, mitte rikkumine. Kohustuse pealepanek riivab alati adressaadi

õigusi. Mootorsõidukimaks on varamaks, mis esmajoones piirab omandipõhiõigust. Selleks et

säilitada maksuga koormatud omandit (mootorsõidukit), peab maksumaksja loobuma teist liiki

varast (maksuks tasutavast rahast).

Vastustaja seisukoht

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

4.1 Kuna kaebaja on sõiduauto RAV4 registreerimisnumbriga XXX omanik, on ta isikuks, kellel

on MSMS-st tulenev kohustus mootorsõidukimaksu tasuda. Kaebaja ei ole väitnud, et

vaidlusaluses maksuteates oleks selles märgitud maksusumma ebaõigesti arvutatud.

4.2 Seega on MTA poolt õiguspärane ja seadusega kooskõlas kaebajale tasumisele kuuluva

mootorsõidukimaksu summa arvestamine ja määramine ning selle kohta maksuteate koostamine.

MTA on maksuteate koostanud kehtiva õiguse alusel (MKS § 10 lg 2 p 2, MSMS § 9 lg 1),

kasutades Transpordiameti liiklusregistrist nähtuvaid sõidukiandmeid ning MSMS §-s 12

kehtestatud maksukohustuse arvutamise aluseid.

4.3 Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks tunnistamaks MSMS § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 7 ja § 8 põhiseadusega (PS) vastuolus

olevaiks. PS § 113 nõuab riikliku maksu puhul kõigi maksuõigussuhte elementide (maksumaksja,

maksuobjekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev) sätestamist seaduses,

kuna maksumaksja õigused ja kohustused peavad tulenema vahetult maksuseadusest.

Maksuõigussuhte fakultatiivne element, maksusoodustus, peab (juhul kui seda soovitakse

rakendada) samuti olema sätestatud seaduses. Eeltoodud põhiseadusest tulenevad nõuded on

vastustaja hinnangul MSMS kehtestamisel täidetud ning PS §-s 32 sätestatud omandiõiguse riive

ei ole antud juhul ebaproportsionaalne (MSMS ega selle alusel väljastatud maksuteade ei takista

kaebajal omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada), mistõttu kaebaja kõnealune taotlus

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleks jätta rahuldamata.

4.4 Vastustaja hinnangul on kaebaja 24.03.2025 ja 02.04.2025 kaebuse täiendustes välja toonud

üksnes õiguskantsleri seisukohad, kuid jätkuvalt ei ole põhjendatud, kuidas õiguskantsleri poolt

välja toodud olukorrad oleksid vähimalgi määral haakuvad konkreetselt kaebaja ja talle kuuluva

sõidukiga ja kuidas maksuteatega tema õigusi rikutakse. Kaebus põhineb üksnes hüpoteetilistel

väidetel, mis ei ole seostatavad ei kaebaja isiku ega ka talle kuuluva sõidukiga.

Kaasatud haldusorgani seisukoht

5. Kaasatud haldusorgani hinnangul on MSMS kooskõlas põhiseadusega.

5.1 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas

MSMS tema õigusi tema hinnangul põhiseadusevastaselt riivab. Kaebuses on esitatud teoreetiline

käsitlus. Kaebajal puudub seadusest tulenev õigus algatada menetlus abstraktseks

2(5)

normikontrolliks. Tulenevalt eeltoodust puudub Rahandusministeeriumi hinnangul kaebajal

kaebeõigus.

5.2 Kõik mootorsõiduki maksu kohustuslikud elemendid (maksumaksja, maksu objekt,

maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev ning maksuvabastused) on kindlaks

määratud seaduses. MSMS-s maksusumma kujuneb objektiivsete näitajate alusel, mis kehtivad

kõigile maksumaksjatele ühtviisi.

5.3 Maksuliikide ja maksuobjektide valiku õigus on Riigikogul. Riigikohus on leidnud, et PS § 32

lõike 2 kohaselt on omandipõhiõigus lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis ei piira

seadusandjat avalik-õigusliku rahalise kohustuse eesmärkide määratlemisel, kui need eesmärgid

on põhiseadusega kooskõlas. Ka PS §-st 113 ei tulene seadusandjale piiranguid avalik-õiguslike

rahaliste kohustuste eesmärkide määratlemisel. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse võib

kehtestada mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. MSMS eesmärgiks on tagada

stabiilne tulu laekumine riigieelarvesse ja maksukogumise lihtsus, mis on PS § 32 omandiõiguse

riive legitiimne eesmärk

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Kaebaja on vaidlustanud maksuteate nr 20250094172 mootorsõidukimaksu kohta 2025. aastal,

mille kohaselt on kaebajale määratud mootorsõidukimaks sõiduautot Toyota RAV4 puudutavas

osas 182,00 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajalt nõutava mootorsõidukimaksu arvestus on

vastavuses MSMS- i regulatsiooniga.

8. 10.03.2025 esitatud kaebusest ning 24.03.2025 ja 02.04.2025 kaebuse täiendustest nähtuvalt on

kaebaja kokkuvõtlikult seisukohal, et vaidlusalune maksuteade on koostatud ja kaebajale esitatud

MSMS-i sätete alusel, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning seetõttu on kaebaja

hinnangul õigusvastane ka kaebajale saadetud maksuteade. Kaebaja põhistab oma kaebust viitega

õiguskantsleri poolt 26.02.2025 Riigikogule tehtud ettepanekus tooduga viia MSMS

põhiseadusega kooskõlla. Kaebaja teeb kokkuvõtte õiguskantsleri põhjendustest, miks on viimase

arvates MSMS ja liiklusseadus (LS) vastuolus PS §-dega 11, 12 ja 32. Lisaks viitab kaebaja ka

õiguskantsleri seisukohtadele liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukite omanike erinevale

kohtlemisele 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2026.

9. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohaga, et kaebaja ei ole välja toonud

ühtegi põhjendust, kuidas MSMS tema õigusi tema hinnangul põhiseadusevastaselt riivab.

Kaebuses on esitatud üksnes teoreetiline käsitlus, mida kaebaja ei seosta oma subjektiivsete

õiguste tegeliku riivega. Seega puudub kohtul alus ja võimalus kontrollida vaidlustatud normide

põhiseaduspärasust kaebaja isikust ja tema isikuga seonduvatest asjaoludest lähtuvalt, nt

võrdsuspõhiõigus jms. Kaebaja ei viita, et talle kuuluv sõiduk on liiklusregistrist ajutiselt

kustutatud, sõiduk on hävinud vms. Seega saab kohus piirduda üksnes formaalse ja üldise

normikontrolliga.

10. MKS § 10 lg 2 p 2 sätestab, et maksuhalduri ülesandeks on muuhulgas arvestada ja määrata

seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma. MSMS § 3 p-st 1 tulenevalt

mootorsõidukimaksu objekt on liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk. MSMS § 5 kohaselt

mootorsõidukimaksu maksab mootorsõiduki omanik (p 1) või liiklusseaduse § 2 punkti 93

tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja,

mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud (p 2). MSMS § 9

lg 1 omakorda sätestab, et MTA väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale

maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril.

11. Kaebaja ei vaidle, et ta on mootorsõiduki Toyota RAV4 omanik. Seega on kaebaja isik, kellel

on MSM-st tulenev kohustus mootorsõidukimaksu tasuda. Seega on vastustaja õiguspäraselt

arvestanud kaebajale tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu ja väljastanud selle kohta

3(5)

maksuteate. Vastustaja on toiminud kehtiva MSMS § 10 lg 2 p 2 ja § 9 lg 1 alusel, kasutades

Transpordiameti liiklusregistrist nähtuvaid sõidukiandmeid ning MSMS §-s 12 kehtestatud

maksukohustuse arvestamise aluseid.

12. Maksude kehtestamise peaeesmärgiks on riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike

ülesannete täimiseks vajaliku raha saamine. Lisaks võivad maksudel olla ka regulatiivsed

kõrvaleesmärgid, nt keskkonnasääst ja harjumuste kujundamine.

13. Mootorsõidukimaks on oma olemuselt omandimaks. Omandi maksustamine tugineb eeldusel,

et isik, kellel on võimalik vastavat vara (antud juhul mootorsõidukit) omandada, kuulub suurema

majandusliku edukusega isikute hulka (võrreldes nendega, kellel puudub võimalus sellist vara

soetada). Seejuures sõltub vastav maksukohustus isiku valikutest, st tegemist pole vältimatu

maksukohustusega. Esiteks puudub kohustus mootorsõidukit omandada (st esineb võimalus

vastavat maksukohustust vältida), kuid kui siiski omandamise otsus tehakse, on võimalik ja ka

vajalik lähtuda sõiduki valikul enda majanduslikest võimalustest. Mootorsõidukimaks on osa

mootorsõiduki omamisega kaasnevast kogukulust (mille moodustavad muu hulgas sõiduki

omandamise kulu, hooldamise kulu, kindlustamise kulu, kütuse soetamise kulu jms). Sõiduki

omandamise otsuse tegemisel ei ole seega piisav lähtuda vaid sellest, kas majanduslikud

võimalused on piisavad sõiduki müügihinna tasumiseks, vaid kas need on piisavad kogukulu

kandmiseks. Majandusliku loogika järgi ei saa kulud ületada püsivalt tulusid, st jätkusuutlik ei ole

omandada ega omada mootorsõidukit, mille kogukulu kandmiseks piisavad vahendid puuduvad.

14. MSMS-i eelnõu seletuskirjast (eelnõu 364 UA) nähtuvalt on MSMS-i kehtestamisel lähtutud

majanduslikku, elu- ja looduskeskkonda ning sotsiaalset mõju kombineerivast eesmärgist: Eesti

autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige vanem ja uute autode osas saastavam.

Samas ei ole eesmärgiks vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale ja

majandusele on tervikuna kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea

lõpuni. Lisaks eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem

koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks. /-/…/-/

Mootorsõidukimaksu puhul on auto valiku otsused juba minevikus tehtud ja suurem

vanuskompensatsioon vanematel autodel vähendab maksukohustust väiksema turuhinnaga autode

osas. See aitab mootorsõidukimaksuga toime tulla ka madalama sissetulekuga autoomanikel

arvestades ka maksevõimega. /-/…/-/ Registreerimistasuga mõjutatakse tulevasi autoostu otsuseid.

Vanuse vähendust hakatakse rakendama kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on

Eesti liiklusregistris registreerimisel möödunud vähemalt 1 aasta. Vanusevähendus väheneb

lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast,

pärast mida on vanusekoefitsient 0,20. Väiksem vanusepõhine maksuvähendus võrreldes

mootorsõidukimaksuga tähendab seda, et vanematel autodel moodustab registreerimistasu

suurema osakaalu auto hinnast kui uuematel. See suunab tulevased autoostjad uuemate ja

sedakaudu keskkonnasõbralikumate valikute suunas. /-/…/-/ Näiteks 10 aasta vanuse sõiduki

mediaan-aastamaks on 167 eurot aastas ehk 14 eurot kuus, 15 aasta vanuse sõiduki mediaan-

aastamaks on 85 eurot aastas ehk 7 eurot kuus ning vanemata kui 20 aasta vanuste sõidukite

aastamaks on 50 eurot aastas ehk 4 eurot kuus. Enamikul juhtudest jääb aastamaksu kulu kaugelt

alla tüüpilise aktiivkasutuses oleva sõiduki kütuse- ja kindlustuskulu.

15. Lisaks on MSMS-i muutmise kaudu (eelnõu 694 SE) reguleeritud lapse eest

mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamine. Muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt:

„Maksuvähendus on suunatud lastega peredele ja toetab nende liikumisvõimalusi ning üldist

hakkamasaamist. Üldine teatud tingimustel maksu vähendamine registriandmete põhjal on

läbipaistvam ja lihtsam hallata, kui toetuste tõstmine. Maksuvähenduse eesmärk on konkreetselt

automaksust tuleneva mõju leevendamine.“.

16. Mootorsõidukimaks lähtub sõiduki tehnilistest näitajatest ja vanusest, st analoogsete tehniliste

näitajatega ja vanusega sõidukite arvestuslik mootorsõidukimaks on analoogne, st isikuid

koheldakse sarnastel asjaoludel võrdselt. Teatavad maksuvähendused on seotud sõiduki omaniku

4(5)

isikuga – nt eelnevalt viidatud maksuvähendus lastega peredele, kuid ka see lähtub võrdsuse

põhimõttest, st laieneb kõigile vastavatele tingimustele vastavatele isikutele.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse ning kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUD

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist,

mistõttu menetluskulude jaotuse küsimust ei tõusetu. Seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

5(5)