2-25-22386/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-22386

Tsiviilasi

Menetlustoiming

S.K maksejõuetusavaldus

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): S.K (isikukood XXX)

Usaldusisik: Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola 3, 51004

Tartu, telefon XXX , e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.K maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja S.K (isikukood XXX) pankrot 12.02.2026 kell 12 ning algatada S.K

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada S.K pankrotihalduriks Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola 3, 51004 Tartu, telefon

XXX, e-post XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11.03.2026 kell 12.00. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada S.K vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 11.03.2026 kell 11.55 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kui

S.K vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või

aresti kuni 3 kuud.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on

kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47

lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

10. Jätta menetluskulud S.K kanda.

11. Määrata usaldusisiku Tiia Kalaus tasuks 1098,02 eurot (sh käibemaks).

12. Anda S.K-le menetlusabi usaldusisiku tasu 1098,02 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks

ilma hüvitamiskohustuseta ning hüvitada usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel. Väljamakse teostada OÜ-le Civilex (pangakonto nr

EE312200221055387366, Swedbank AS), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12 täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg

10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.K (avaldaja, võlgnik) esitas 21.12.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avaldaja

soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

2 (6)

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus ja tal on kolm ülalpeetavat. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara

ega sõidukeid. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1130 eurot. Võlgnikul on kohustusi

kokku 47 774,70 eurot.

Avalduses esitatu järgi on avaldaja maksejõuetuse põhjustanud maja ostmiseks, renoveerimiseks,

remondiks ja soojustamiseks võetud laenud. Tol hetkel võimaldasid sissetulekud neid kohustusi

täita ning kommunaalkulud olid siis veel madalad. Abikaasa kaotas töö ja töötab praegu

tähtajalise lepingu alusel. Sissetulek on vähenenud, kulud on suurenenud. Peres on kolm last,

keda tuleb ülal pidada. Eelneva tõttu ei ole avaldajal praegu võimalik võlgu tasuda.

2. Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. 09.02.2026 istungil jäi usaldusisik oma seisukoha juurde.

Usaldusisik märkis, et võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 1130 eurot ja peretoetus 160

eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi 35 362,47 eurot. Täpne kohustuste suurus selgub

edasises menetluses. Võlgnikul puudub register- või muu oluline vara. Võlgnik võõrandas

07.07.2025 kinnisasja asukohaga, XXX (registriosa nr xxxx) tehinguväärtusega 65 000 eurot,

millest 3000 eurot sai müüja ja ülejäänud osas kustutati Coop Pank AS-i hüpoteegid, usaldusisik

tehingu tegemisel lähikondsust ei tuvastanud.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on

usaldusisiku arvates püsiva sissetuleku puudumine määras, mis võimaldaks kohustusi täita,

laenude võtmine võlgniku tegelikku maksevõimet arvestamata, samuti ei ole võlausaldajad

kontrollinud ja analüüsinud võlgniku maksevõimekust.

Usaldusisik taotleb tasu 885,50 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd võlgnikul puudub raha

usaldusisiku tasu väljamaksmiseks, taotleb usaldusisik tasu väljamõistmist riigi vahenditest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

5. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(35 362,47 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

Võlgnik on ka ise menetluses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetlust ning nõustus menetlusega. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2).

3 (6)

Kohus ei tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Võlgnik kinnitas istungil, et on valmis menetlusse panustama. Kohus on

võlgnikule 09.02.2026 kohtuistungil selgitanud tema kohustusi.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 11.), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse

enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (võimetust teenida piisavat sissetulekut)

PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket

juhtimisviga.

7. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja

ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on

talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut,

kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus

kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei

saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes

ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS §

18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 885,50 eurot (lisandub

käibemaks).

10.1. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4

teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv

aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri

4 (6)

tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.3. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis

ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

10.4. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi 25 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku

hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku

näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 13 tundi 25 minutit ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis

tuleb usaldusisikule hüvitada tasu riigi arvelt, kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Eelnevat

arvestades tuleb määrata usaldusisiku tasu suuruseks 885,50 eurot, mis kuulub hüvitamisele riigi

vahenditest (jääb piirmäära 886 eurot sisse). Summale lisandub käibemaks 24%, s.o 212,52

eurot. Kokku on usaldusisiku tasu koos käibemaksuga 1098,02 eurot.

10.5. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta OÜ-le Civilex

(registrikood 12088721), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR

EE101555577).

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

5 (6)

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1-3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

6 (6)