2-24-10197/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-10197

Tsiviilasi

Ago Kõrgvee hagi Sihtasutuse NARVA HAIGLA

vastu töövaidlusasjas

Apellatsioonkaebuse hind

1210 eurot 4 senti

Vastuapellatsioonkaebuse hind

3573 eurot 98 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. veebruari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SA Narva Haigla apellatsioonkaebus

Ago Kõrgvee vastuapellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Ago Kõrgvee (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Kostja Sihtasutus NARVA HAIGLA (registrikood

90003217), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar

Villers

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. veebruari 2025 otsus osas, milles kohus jättis

rahuldamata Ago Kõrgvee nõude töölepingu lõpetamiseks, hüvitise ja puhkusehüvitise

väljamõistmiseks ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega lõpetab töölepingu töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel alates 28. märtsist

2024, mõistab Sihtasutuselt NARVA HAIGLA Ago Kõrgvee kasuks välja hüvitise 3318

eurot 70 senti (bruto) ja puhkusehüvitise 255 eurot 28 senti (bruto) ning jätab

menetluskulud Sihtasutus NARVA HAIGLA kanda.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada vastuapellatsioonkaebus.

3. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1.

Rahuldada Ago Kõrgvee hagi.

3.2. Tuvastada, et Ago Kõrgvee ja Sihtasutus NARVA HAIGLA sõlmisid 17. aprillil

2023 kehtiva töölepingu.

3.3. Mõista Sihtasutuselt NARVA HAIGLA Ago Kõrgvee kasuks välja 2024. a veebruari

eest saamata töötasu summas 997 eurot 80 senti (bruto).

3.4.

Mõista Sihtasutuselt NARVA HAIGLA Ago Kõrgvee kasuks välja viivised 6.

märtsist 2024 kuni 6. veebruarini 2025 eest summas 90 eurot 1 sent.

3.5. Mõista Sihtasutuselt NARVA HAIGLA Ago Kõrgvee kasuks välja viivised tasumata

põhivõlalt 797 eurolt 60 sendilt (neto) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras alates 7. veebruarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3.6. Tuvastada Ago Kõrgvee ja Sihtasutuse NARVA HAIGLA vahel 17. aprillil 2023

sõlmitud töölepingu ülesütlemisavalduse tühisus.

3.7. Lõpetada Ago Kõrgvee ja Sihtasutuse NARVA HAIGLA vahel 17. aprillil 2023

sõlmitud tööleping töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel alates 28. märtsist 2024.

3.8. Mõista Sihtasutuselt NARVA HAIGLA Ago Kõrgvee kasuks välja hüvitis 3318

eurot 70 senti (bruto).

3.9. Mõista Sihtasutuselt NARVA HAIGLA Ago Kõrgvee kasuks välja puhkusehüvitis

255 eurot 28 senti (bruto).

3.10. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Sihtasutuse NARVA HAIGLA

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 7. juuni 2024 otsusega Ago Kõrgvee

töövaidlusavalduse Sihtasutuse NARVA HAIGLA vastu osaliselt. Sihtasutus NARVA

HAIGLA (kostja) esitas Tartu Maakohtule taotluse, et kohus vaataks Ago Kõrgvee (hageja)

TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluses nende nõuete osas, millised töövaidluskomisjon

rahuldas. Hageja esitas 5. juulil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu

kehtivuse ja ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu ja rahalise

hüvitise ning saamata jäänud puhkusetasu ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduses toob hageja esile, et oli 22. juuni 2021—11. märts 2024 kostja juhatuse liige.

Pooled allkirjastasid 17. aprillil 2023 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja tööle

anestesioloogina. Kostja saatis hagejale 12. märtsil 2024 käskkirja „Töölepingu kehtetuks

tunnistamine“, mille põhjenduste järgi on tööleping kehtetu, kuna juhatuse liikmel puudus

tööandja nõukogu luba juhatuse liikmega töölepingu sõlmimiseks.

Hageja leiab, et töölepingu sõlmimiseks ei olnud nõukogu luba vajalik. Nõukogu oli

töölepingu sõlmimisest teadlik. Kostja nõukogu esimees Katri Raik kinnitas hagejale, et

töölepingu sõlmimiseks oli nõukogu nõusolek. Kuna töölepingut on täidetud peaaegu aasta, ei

ole kostja käitumine kooskõlas TsÜS §-ga 32 ja VÕS §-ga 6. Kostja maksis hagejale

töölepingu alusel töötasu alates 5. maist 2023. Alternatiivselt leiab hageja, et kuna kostja

maksis hagejale vähemalt 9 kuu vältel töötasu, kiitis kostja töölepingu sõlmimise heaks.

Hageja väitel on kostja ülesütlemisavaldus tühine, puudusid TLS §-des 88 või 89 sätestatud

alused. Samas oli kostja eesmärgiks töölepingu ülesütlemine. Hageja taotles töölepingu

lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti palus hageja TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista

kostjalt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, viivise ja saamata jäänud töötasu.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus tuvastada 17. aprilli 2023 töölepingu tühisus.

Hageja oli kostja ainuke juhatuse liige. Katri Raigi hilisem kinnitus nõusoleku kohta ei ole

piisav, kuna tema isikliku seisukoha avaldamine ei asenda nõukogu otsust. Lisaks ei nähtu

nõukogu esimehe 15. märtsi 2024 e-kirjast TLS § 5 sätestatud tingimusi. Kui nõukogu on

kollegiaalse organina andnud nõusoleku, peab see olema tuvastatav. Nõukogu liikmed on

kinnitanud, et töölepingu sõlmimiseks nende nõusolek puudus. Hageja ei järginud TsÜS § 32

sätestatut. Kostja nõukogu ei tegele igapäevase majandustegevusega (sh väljamaksed) ega

olnud seetõttu teadlik tühise töölepingu olemasolust. Töölepingu olemasolu selgus alles 2024

märtsis läbi viidud kontrolli alusel. Menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kostja

nõukogu oleks töölepingu sõlmimise heaks kiitnud.

Kuna tööleping on tühine, ei ole sellel õiguslikke tagajärgi. Tühist töölepingut ei saa üles

öelda. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja e-kiri ja käskkiri on käsitletavad vastustaja

tahteavaldusena tööleping kehtetuks tunnistada või üles öelda.

Kostja esitas 25. novembril 2024 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohtu selgitava kirja

kohaselt on kohus juba teinud otsuse hageja põhinõude osas, aga kiri ei ole kooskõlas

kohtuotsusele esitatavate nõuetega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 6. veebruari 2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et

pooled sõlmisid 17. aprillil 2023 kehtiva töölepingu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

2024. a veebruari eest saamata töötasu 997,80 eurot (bruto), viivise ajavahemiku 6. märts

2024 kuni 6. veebruar 2025 eest 90,01 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt 797,60 eurolt

(neto) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 7. veebruarist 2025 kuni põhivõla

tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hagi 12. aprilli 2024 ülesütlemisavalduse tühisuse

tuvastamiseks, 17. aprillil 2023 sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel,

hüvitise 3318,70 euro (bruto) väljamõistmiseks ja puhkusehüvitise 255,28 euro (bruto)

saamiseks. Kohus jättis rahuldamata kostja 25. novembri 2024 vastuväite kohtu tegevusele.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Pooled vaidlevad, kas 17. aprilli 2023 tööleping, mille nii tööandja esindajana kui töötajana

sõlmis hageja (dtl 61–65), on kehtiv. Hageja oli kostja juhatuse liige ja järelikult oli tal SAS §

18 lg 3 kohaselt iseendaga lepingu sõlmimiseks vaja kostja nõukogu nõusolekut. Kohtule on

esitatud nõukogu esimehe Katri Raigi kiri, milles ta kinnitab, et tema on hagejale sellise

nõusoleku andnud ning kohtu arvates sellest töölepingu sõlmimiseks piisas. Kui hageja

pöördus Katri Raigi kui nõukogu esimehe poole, siis ei ole tegemist isikliku arvamuse

avaldamisega ning kostja viide ei ole asjakohane. Hagejal ei olnud kohustust teistelt nõukogu

liikmetelt üle küsida, kas nemad on ka töölepingu sõlmimisega nõus. Samuti ei ole

asjakohane kostja vastuväide, et e-kirjast ei nähtu TLS § 5 sätestatud tingimusi. Nõukogu

esimees pidi teadma, milline haridus hagejal on, millise eriala arstiga on tegu ning e-kirjast on

selge, et tal oli nõusolek töötamiseks intensiivravi brigaadis. Ülejäänud TLS § 5 lg 1

nimetatud tingimustes kokku leppimata jätmine ei muuda töölepingut tühiseks.

Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv tööleping. Kuna

tööandja ei ole soovinud töölepingut töölepingu seaduse mõttes üles öelda, on poolte vahel

siiani kehtiv tööleping.

Kohus rahuldas TLS § 28 lg 2 p 2 alusel hageja saamata jäänud töötasu nõude 2024. aasta

veebruari eest. Hageja väitel tegi ta öötööd 4,5 tundi, oli koduses valves 112 tundi ning

väljakutsele ja ületunnitasule kulus 8 tundi. Kokku pidi hageja saama töötasu 997,80 eurot

(bruto). Kostja ei soovinud töövaidluskomisjonis ega kohtus hageja nimetatud tunde

vaidlustada. Kostja ei ole ka väitnud, et oleks hagejale selle aja eest töötasu maksnud. Kuna

tööandja on viivitanud töötasu maksmisega, mõistis kohus kostjalt välja viivised VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses nimetatud määras põhisummalt 797,60 eurolt. Pooled ei vaidle, et töötasu

nõue muutus sissenõutavaks 6. märtsil 2024.

Kohus jättis rahuldamata hageja nõuded, mis on seotud kostja väidetava töölepingu

ülesütlemisega. Kui tööandja on kinnitanud, et ei soovinud töölepingut üles öelda, ei saa

kohus tema käskkirjale sellist tõlgendust anda. Kohus jättis rahuldamata ka hageja nõude

lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, kuna sätte kohaldamine eeldab tühise

ülesütlemisavalduse tegemist. Hagejal on endal võimalik lõpetada sihtasutusega sõlmitud

tööleping TLS § 85 või TLS § 91 alusel. Lisaks on pooltel võimalik leping lõpetada

kokkuleppel. Kuna kohus ei lõpeta töölepingut, ei saa rahuldada ka töötaja nõuet TLS § 109

lg 1 alusel hüvitise välja mõistmiseks.

Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele, tuues esile, et kohus peab

pooltele tõendamiskoormist selgitama ja välja tooma tekkinud küsimused, mida tehakse

üldjuhul kirjaga. Selgitav kiri ei ole kohtuotsus ega pea vastama kohtuotsusele esitatavatele

nõuetele, sh ei pea tooma välja selget õiguslikku analüüsi, käsitlema tõendeid jms.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus hagi rahuldas (s.o resolutsiooni p 1–6 ja 11) ja palub teha uue otsuse, millega tuvastada

17. aprilli 2023 töölepingu tühisus ja jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata

vaidlustatud osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta

hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et maakohus on jõudnud ekslikult järeldusele, et tööleping kehtib.

Hageja ei ole tõendanud, et nõukogu otsustas (või on hiljem heaks kiitnud) hagejaga

töölepingu sõlmimise, määranud selle tingimused ja kostja esindaja töölepingu sõlmimiseks.

Maakohus ei ole käsitlenud SAS § 18 p 3, § 25 lg 7. Samuti on kohus vääralt kohaldanud SAS

§ 26 lg-s 3 sätestatut, samastades nõukogu tegevuse korraldamise ja nõukogu otsuse.

Kostja nõustub kohtu seisukohaga, et kohus peab selgitama tõendamiskoormist, kuid 15.

aprilli 2024 e-kirjas toodud selgitused ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg 1 sätestatuga ehk

kohus pööras ümber tõendamiskoormise ja asus seisukohale, et kostja peaks tõendama

negatiivset asjaolu (s.o töölepingu sõlmimiseks nõukogu esimehe nõusoleku puudumist).

Kohus ei ole aga selgitanud, miks on tõendamiskoormis ümber pööratud.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Kuigi hageja nõustub maakohtu järeldusega, esitas hageja TsMS § 642 alusel vastuväite

maakohtu otsuse põhjendustele.

Hageja on tõendanud, et kostja nõukogu teadis töölepingu sõlmimisest. Hageja ei ole väitnud,

et Katri Raik 15. märtsi 2024 e-kirjas selle nõusoleku andis, vaid selles kirjas kinnitab Katri

Raik, et nõukogu oli töölepingust teadlik.

Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kohus kohaldas vääralt SAS § 26 lg-t 2 ning

võrdsustas esimehe nõukogu tegevuse korraldamise nõukogu otsusega. Otsus sellist väidet ei

sisalda, vaid maakohus hindas, kas hageja sai töölepingu sõlmimisel lähtuda nõukogu

esimehe kinnitusest, ilma et hageja pidanuks kontrollima teiste nõukogu liikmete nõusoleku

olemasolu. Hageja ei rikkunud hoolsuskohustust, hageja ei pidanud iga nõukogu liikme käest

eraldi nõusolekut küsima, vaid sai lähtuda nõukogu esimehe kinnitusest. Ühtlasi on oluline

eristada nõukogu otsust ja nõukogu nõusolekut.

Alternatiivselt on kostja töölepingu sõlmimise heaks kiitnud. Kostja maksis hagejale

töölepingu alusel tasu 9 kuu jooksul ega vaidlustanud selle aja jooksul lepingu kehtivust.

Maakohtu selgitused eelmenetluses olid kooskõlas TsMS-ga ja kohus ei jaotanud

tõendamiskoormist valesti. Kohus selgitas, et hageja tõendas kostja nõukogu nõusoleku

olemasolu nõukogu esimehe kirjaga ja andis kostjale võimaluse oma vastuväiteid tõendada.

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas,

milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha selles osas asjas uus otsus.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei teinud tahteavaldust töölepingu ülesütlemiseks.

Tööandja ülesütlemisavaldus oli tühine: puudusid TLS §-des 88 või 89 sätestatud alused

töölepingu ülesütlemiseks ning tööandja ei ole nendele alustele ka tuginenud. Kostja 13.

märtsi 2024 e-kirjas, millega käskkiri hagejale edastati (dtl 66), teatati selgesõnaliselt:

„Saadame Teile Töölepingu kehtetuks tunnistamine“. Juhul, kui kostja leidis, et tööleping oli

tühine, s.o. kehtetu algusest peale, ei olnud vajadust teatada soovist tunnistada tööleping

kehtetuks. Arusaadavalt oli kostja soovitud tagajärg, et tööleping enam ei kehtiks. See nähtub

käskkirja pealkirjast ja e-kirjast, millega käskkiri hagejale saadeti. Seetõttu, isegi kui kostja

lähtus ekslikult eeldusest, et tööleping on kehtetu, oli kostjal siiski ilmselge tahe saavutada

tagajärg, et töölepingu kehtivus vähemalt lõppeks. Järelikult tuleb töölepingu kehtivuse tõttu

tõlgendada käskkirjast tulenevat kostja tahteavaldust selliselt, et tegemist oli tahteavaldusega

töölepingu ülesütlemiseks. Töölepingu ülesütlemiseks puudusid aga õiguslikud alused ja

ülesütlemine oli seega TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Seetõttu on alust tööleping lõpetada

TLS § 107 lg 2 alusel alates 28. märtsist 2024 ja mõista hagejale välja hüvitis TLS § 109 lg 1

ja TLS § 71 alusel.

7. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus on hageja vaidlustatud osas lõppjäreldustes õige, kuigi kostja maakohtu

põhjendustega ei nõustu. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tööleping on tühine ega oma

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja tõlgendus 13. märtsi 2024 e-kirjast on väär, kuna

selle sisu järgi on leping tühine. Kuna leping on tühine, ei pea seda täiendavalt üles ütlema.

Hagejal puuduvad vastuapellatsioonkaebuses toodud rahalised nõuded ja kuna tööleping on

tühine, ei saa need ka tekkida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis

rahuldamata hageja nõude töölepingu lõpetamiseks, hüvitise ja puhkusehüvitise

väljamõistmiseks ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 28. märtsist 2024, mõistab kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise 3318,70 euro (bruto) ja puhkusehüvitise 255,28 euro (bruto).

Menetluskulud jäävad kostja kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kohtuotsuse

resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja

vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas. Hageja vaidlustab maakohtu

otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud

täies ulatuses. Ringkonnakohus esitab oma seisukohad esmalt kostja ja seejärel hageja

apellatsioonkaebusele.

10. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus

jättis rahuldamata vastuväite kohtu tegevusele, rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas, et tööleping

ei olnud tühine, ning mõistis välja saamata jäänud töötasu ja viivise. Kuna ringkonnakohus

nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus TsMS §

654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

11. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Kostja on seisukohal, et nõukogu ei andnud hagejale nõusolekut töölepingu sõlmimiseks

ega kiitnud seda ka hiljem heaks. Maakohus tuvastas õigesti, et nõukogu esimehe K. Raiki

antud nõusolek oli töölepingu sõlmimiseks piisav. Hageja ei pidanud kontrollima, kas

nõukogu oli nõusoleku vormistanud nõuetekohaselt.

11.2. Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et kostja on konkludentselt töölepingu

sõlmimise heaks kiitnud. Selliseks järelduseks annab aluse kostja poolt lepingu täitmine enam

kui 9 kuu jooksul. Asjas ei ole vaidlust, et hageja töötas töölepingu alusel osalise koormusega

anestesioloogina, kostja pidas tööaja arvestust ning maksis töötasu.

11.3. Alusetud on kostja väited, et maakohus andis vaidlusele ennatlikult eelhinnangu, jagas

põhjendamatult tõendamiskoormise ja ei selgitanud tõendamiskoormise ümberpööramise

alust. Kostja võib kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata

seni, kuni hageja tõendeid ei esita. Kuna hageja esitas tõendi nõukogu esimehe nõusoleku

kohta, siis tekkis kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid tõendada (vt

Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Hagimenetlus on

võistlev menetlus, kus vaidluse korral sõltub poole väidete edukus sellest, kas pool esitab oma

väidete kinnitamiseks tõendid. Maakohus selgitas õigesti 5. novembri 2024 pooltele saadetud

e-kirjas, et kui kostja soovib väita, et nõukogu esimehe nõusolek puudus, tuleb seda tõendada.

Kostjat esindas õigusteadmistega esindaja, kes pidi kohtu selgitusest aru saama, sh ka sellest,

et kohus saab lähtuda poolte esitatust ja hageja tugines üksnes nõukogu esimehe antud

nõusolekule. Maakohus andis pooltele eelmenetluses teada, et ta peab hageja esitatut

töölepingu kehtivuseks piisavaks. Selles olukorras ei ole piisav kostja tõendamata väide, et

nõukogu otsust kas ei olnud või see ei olnud vormistatud nõuetekohaselt. Vähemalt

alternatiivselt oleks kostja pidanud esitama tõendid, mis oleksid seadnud kahtluse alla hageja

esitatud tõendi.

12. Vastuseks hageja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtul ei ole võimalik tõlgendada

tööandja avaldust ning anda talle sisu, mille kohta on tööandja väitnud, et see ei olnud tema

eesmärk. Riigikohtu praktikast lähtudes tuleb tööleping lõpetada selle erakorralise

ülesütlemise tühisuse korral TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil oleks möödunud ülesütlemisest

etteteatamise tähtaeg (RKTKo 26.06.2025, 2-23-6597/61, p-d 28, 29 ja 32 ning seal viidatud

kohtupraktika, eelkõige RKTKo 15.06.2022, 2-20-16369/44, p-d 15 ja 15.4).

Hagejal on õigus taotleda TLS § 107 lg 2 alusel lepingu lõpetamist. Ei ole võimalik sundida

pooli töösuhtes olema, kui selleks puudub nende vaba tahe. Olukorras, kus tööandja väidab, et

tööleping ei kehti ja esitas töölepingu kehtetuks tunnistamise avalduse, samas töötaja soovib

töösuhte lõpetamist kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel, on kohtul õigus leping lõpetada.

Hageja sai kostja tahteavaldusest teada 13. märtsil 2024. Kuna tööleping kehtis alla ühe

tööaasta, on TLS § 97 lg 2 p 1 järgi etteteatamistähtaeg vähemalt 15 kalendripäeva.

Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude ja lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.

märtsist 2024.

12.2. Kuna ringkonnakohus lõpetab töölepingu, siis tuleb hinnata ka hageja hüvitiste nõuete

põhjendatust.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas koos arvutuskäiguga hüvitiste ja viivise nõuded nii

töövaidluskomisjonile, maakohtule kui ka ringkonnakohtule. Kostja hüvitiste suurusele ega

arvutuskäigule üheski töövaidlust läbivaatavas astmes vastu ei vaielnud. Kostja vastuväide

piirdus seisukohaga, et hagejal puuduvad kostja vastu rahalised nõuded (dtl 74, 151, 229).

Tegemist on hagimenetlusega ja kuna kostja vastuväited hüvitiste suuruse osas esitada ei

soovinud, siis võtab ringkonnakohus aluseks hageja esitatu.

12.3. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud

juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste

ja toetuste võrra (TLS § 109 lg 1). Ringkonnakohtu arvates on hageja nõue kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 3318,70 eurot (bruto).

Põhjendatud on ka hüvitise nõue puhkusetasu katteks 255,28 eurot.

Hageja ei esitanud vastuapellatsioonkaebuses nõuet hüvitistelt viivise väljamõistmiseks, seega

viivis ringkonnakohtus täiendavalt väljamõistetud summadele ei lisandu.

13. Ringkonnakohtu otsusega hagi rahuldatakse täies ulatuses ja menetluskulud tuleb TsMS §

162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määranud ta kulude suurust

kindlaks. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude rahalise

suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)