2-25-12316/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026, Pärnu

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-25-12316

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

656,05 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja CC

Kostja XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg

442,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 79,22 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis põhinõudelt

(442,98 eurot) alates 31.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 86,45% ulatuses ja hageja kanda 13,55% ulatuses.

6. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

maakohtu menetluskulud 237,74 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.07.2025 (täiendatud 24.10.2025) Pärnu

Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 442,98 eurot, intressid 34,02 eurot, lepingutasu 12,30 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 82,26 eurot ning edasiulatuva

viivise alates 31.07.2025 kuni põhinõude summas 442,98 eurot täitmiseni lepingujärgse

viivisemääras 12,3% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt

enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.

2. Hageja nõude aluseks on kostja ja Inbank Finance AS-i (esialgne võlausaldaja,

krediidiandja) vahel 07.09.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr x, mille alusel sai kostja kauba

järelmaksuga maksumusega 442,98 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu

sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja jäi viivitusse

kolme järjestikuse osamakse tasumisega, hageja ütles 25.01.2024 lepingu täitmiseks määratud

täiendava tähtaja möödumisel üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa

katteks.

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole laenamisel rikutud. Hinnatud on kostja

krediidivõimelisust põhjalikult ja jõutud positiivse otsuseni. Kuivõrd hageja on tuvastanud, et

kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitab tõendina

laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Esialgne krediidiandja on kasutanud kostja poolt

taotluses märgitud igakuist sissetulekut 725 eurot. Laenumaksete ning eelnevate kohustustega

on tema igakuised kohustused 23,60 eurot. Kostjale jääb peale laenumakset ning muid

kohustusi kätte igakuiselt 701,40 (725 - 23,60) eurot. Hagi 24.10.2025 täienduse kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas jääb hageja varasemate selgituste juurde.

Hageja ei pea esitama ümberarvestust juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud. Sellise VÕS § 403⁴ lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole, kui kõigi

osamaksete tasumise aeg on saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud. Lepingu lõpptähtaeg on 10.09.2025, seega on leping täies ulatuses sissenõutavaks

muutunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele. Õiguslikult

põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

5. Hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohtul on

kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (vt ka

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25). Kohus vaidlusaluse lepingu tühisuse

aluseid ei tuvastanud. Küll aga on kohtu hinnangul krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

6. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et

hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg

4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud

teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50

lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt

kohtule esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse. Pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Samuti lähtumine

üksnes tarbija poolt krediiditaotluses esitatud teabest. Tallinna Ringkonnakohus leidis

08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul.

Siinses asjas ei ole vaatamata kohtu selgitustele kostja arvelduskonto väljavõtet kohtule

esitatud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt

on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

Krediidiandja oleks pidanud kostja kohustuste hindamiseks küsima minimaalselt kostja

arvelduskonto väljavõtet. Hageja ei ole tõendanud, et muu teave peale pangakonto väljavõtte

oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks

piisav.

7. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud sellele, et

kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud

andmeid.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS §

4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

8. Kohus käsitleb järgnevalt hageja põhi- ja kõrvalnõudeid. Praeguseks hetkeks on vaidlusaluse

tarbijakrediidilepingu lõpptähtpäev saabunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113

lg 1 teise lause järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustusega viivitamisel võlasuhtes

viivist. TsMS § 367 järgi saab esitada viivisenõude edasiulatuvalt.

9. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele lepingu nr x alusel põhivõlgnevus 442,98 eurot (dtl 16). Hageja

sissenõudmiskulude ja lepingutasu nõue jäävad rahuldamata.

10. Hageja 24.10.2025 täienduse kohaselt viitab küll, et vastutustundliku laenamise põhimõte

ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi

osas, kuid uut ümberarvestust intressi nõude osas ei esitanud. Kohus andis 24.10.2025 hagejale

võimaluse esitada ümberarvestus koos hoiatusega, et hagi võib jääda osaliselt rahuldamata.

Hageja intressinõue on seega ebaselge ja kohus seda ise välja ei arvuta. Selle välja

arvutamiseks puuduvad hagis muuhulgas ka asjaolud. Seetõttu jääb hageja intressnõue

tervikuna rahuldamata.

11. Hageja nõuab viiviseid määras, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale, s.o

12,3% aastas, nii sissenõutavaks muutunud viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast s.o

alates 26.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.07.2025 kui ka edasiulatuvat

viivist alates 31.07.2025 kuni põhinõude summas 442,98 eurot täitmiseni.

Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdses või seaduses

sätestatust (VÕS § 113 lg 1) kõrgemas viivisemääras. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et

ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset

viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud

vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei

ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse

nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks

krediidiandja intressimääraga ligikaudu võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud

lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus

oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga või seadusjärgsest viivise määrast

kõrgemas määras, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks. Kuna hageja on palunud

lepingu osas ka ümberarvestuse korral mõista viivise välja lepingujärgses määras ja see on

kõrgem, kui seadusjärgne määr, siis ei saa kohus hageja viivise nõuet selles osas rahuldada.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jäävad

hageja lepingujärgsed viivisenõuded rahuldamata. Küll aga on kohtu hinnangul põhjendatud

arvestada viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab

kostjalt välja seadusjärgse viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 442,98 eurot

alates 26.01.2024 - 30.07.2025 summas 79,22 eurot ja alates 31.07.2025 kuni põhinõude

summas 442,98 eurot täitmiseni samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse selgitused

12. Maakohus võttis hagi 27. oktoobri 2025 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud perekonnaliikme kaudu 24.01.2026. Kostja ei ole

tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on

kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

13. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

14. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust.

15. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas

kohus üksnes põhivõla, sissenõutava ning edasiulatuva seadusjärgse viivise nõude.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus

ligikaudu 86,45% ((567,16 (442,98+79,22+44,96) / 656,05 eurot * 100% = 86,45%). Seega

jäävad menetluskulud 86,45% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Hageja on esitanud 30.07.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 53). Kokku on hageja

menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 507 eurot

(ilma käibemaksuta) 3 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Õigusabi toimingud: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine;

lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Lisaks palub hageja

välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses

asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike

vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi

koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus

169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu

TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tundi).

Kokku on hageja menetluskulud 275 eurot (=175 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 86,45% (275 eurost), s.o 237,74 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei

mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

17. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

18. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik