2-25-19338/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19338

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi J. R. vastu võlgnevuse 10 838,52 euro,

intressi 849,29 euro, sissenõudmiskulu 10 euro, lepingu

haldustasu 7,96 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

14 398,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), esindaja M. S.-

G. Kostja J. R. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. R.lt Bigbank AS-i kasuks võlgnevus (põhinõue) 10 838,52 eurot, intress

849,29 eurot, lepingu haldustasu 7,96 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 318,65 eurot.

3. Välja mõista J. R.lt Bigbank AS-i kasuks viivis 21,90% põhinõudelt (10 838,52 eurolt)

aastas alates 14. novembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud J. R. kanda.

2. Välja mõista J. R.lt Bigbank AS-i kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 910 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Bigbank AS (hageja) ja J. R. (kostja) on sõlminud 22.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-

23005851. Lepingu alusel andis hageja kostjale üle 15 000 eurot. Krediidi kulukuse määraks oli

25,82%. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 21,90% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta ning igakuine lepinguhaldustasu oli 1,99 eurot kuus. 09.10.2023

sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2

kuud. Uueks krediidikulukuse määraks sai 25,72%. Alates 22.03.2023 kuni lepingu

ülesütlemiseni 25.09.2025 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale

ülekandeid kogusummas 10 611,02 eurot, millest 6332,79 eurot on arvestatud intressi katteks, 45

eurot lepingu muutmise tasu, 4161,48 eurot krediidisumma katteks, 5 eurot sissenõudmiskulude

katteks, 47,76 eurot lepingu haldustasu katteks ja 18,99 eurot viivise katteks. Kostja ülejäänud

võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles 25.09.2025 ülesütlemisavaldustega.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (25,82% ja 25,72%) ei ole vastuolus seaduses

sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja

selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus,

et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et krediidilepingu alusel laenu

andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 3940 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga

poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS §

406² lg-le 1 ega ole tühised.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 910 eurot, mis on kohtu hinnagul

põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista riigilõiv summas 910 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)