2-23-9540/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9540

Kohtuasi

B.Q hagi D.K ja Z.H.V vastu rahalise hüvitise 129 900

euro nõudes või alternatiivselt kinnistu omandi

üleandmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.07.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.Q 18.08.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

145 488 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):

B.Q

(isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Erki Vabamets ja vandeadvokaat Martin Järve

Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): D.K

(isikukood XXX)

Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Z.H.V

(registrikood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Simo Soolo

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 08.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.07.2025.a otsus täies ulatuses ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada B.Q apellatsioonkaebus.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

4. Jätta rahuldamata hageja 12.01.2026 esitatud taotlused võtta tõendina vastu

29.07.2022. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis ja kuulutada

menetlus tsiviilasjas nr 2-23-9540 kinniseks 29.07.2022. a kriminaalmenetluse

alustamata jätmise teatises ja menetlusdokumendis, milles sisaldusid

ülalmärgitud taotlused, esitatud teabe osas.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue

1. Hageja B.Q esitas hagi kostja I D.K ja kostja II Z.H.V vastu rahalise hüvitise 129 900

euro nõudes või alternatiivselt kinnistu omandi üleandmise nõudes .

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt lahutati hageja ja kostja I abielu XX.XX.XXXX.

04.09.2019, s.o pärast abielu lahutamist, sõlmisid hageja ja kostja I kinkelepingu, millega

hageja kinkis kostjale I korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX asukohaga

XXX mitteeluruum nr X (edaspidi kinnistu) (kinkeleping). Tegemist ei olnud ühisvara

jagamisega. Kinkeleping sõlmiti pärast ühisvara jagamist. Vaidlusalune korter (edaspidi

Pärnu korter) ei ole kunagi kuulunud abikaasade ühisvara hulka (abikaasad saavad aga

jagada ainult ühisvara). Korter ei kuulunud ka hagejale lahusvarana. Korter kuulus

kolmandale isikule – äriühingule OÜ Halduskontor, kes pärast poolte abielu lahutamist ja

ühisvara jagamist võõrandas selle hagejale ja hageja seejärel kinkis kostjale. Kinkeleping

ei sõlmitud kõlbelise kohustuse täitmiseks

3. Pärast abielu lahutamist ja kinkelepingu sõlmimist, peamiselt ja eriti intensiivselt 2022. ja

2023. aastal, on kostja I käitunud hageja ja poolte ühiste laste suhtes järjepidevalt jämedal

tänamatul viisil. Jäme tänamatu käitumine ei ole lõppenud ka käesoleva hagi esitamise

ajaks.

4. 14.06.2023 esitas hageja kostjale I kinkelepingust taganemise avalduse. Eeltoodud

asjaolude tõttu ja eesmärgiga kaitsta ühiseid lapsi ei näinud hageja muud võimalust kui

kinkelepingust taganeda (taganemisavaldus, dtl 148-152).

5. Taganemisavaldus on kostjale I kätte toimetatud ja kostja I on selle kätte saanud. Selle üle

pooled ei vaidle (kostja I on ka e-kirja teel teada andnud, et vastab avaldusele advokaadi

vahendusel kahe kuu pärast). Taganemisavalduses tegi hageja kostjatele ettepaneku

kinnistu vabatahtlikult tagastada 26.06.2023 või, kui kostjad ei soovi kinnistut tagastada,

hüvitada hagejale kinnistu väärtus. Kostjad ei ole kummagi ettepanekuga nõustunud.

6. Hageja on lepingust taganenud viiel erineval asjaolude kogumil: (1) kostja ei võimalda

hagejal lapsega suhelda, kostja rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda ning on asunud

last hagejast võõrandama, mis on päädinud sellega, et ta on läinud lapsega Portugali

elama, varjab seal enda elukohta ja on sellega toime pannud lapseröövi; (2) hageja

järjepidev halvustamine, hageja ja ühiste laste kohta valeväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamine meedias; (3) hageja kohta valeväidete ja alusetute kaebuste

esitamine ametiasutustele; (4) pooltevaheliste erimeelsuste lahendamisel ühiste laste

ärakasutamine; (5) hageja alavääristamine ja ebaviisakas suhtlus eraviisiliselt.

7. Kostjal I on kohustus kinnistu väärtus hagejale hüvitada VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 1028 lg

1, § 1032 lg 2 järgi. Saadu harilik väärtus on turuhind ja saadu väärtust hinnatakse

ajahetke seisuga, mil vastav alusetu rikastumise nõue tekkis. Antud juhul on hageja

kinkelepingust kehtivalt taganenud, mistõttu tuleb kinkelepingu alusel saadu hagejale

tagastada. Kuna kinkelepingu esemeks olev Kinnistu ei ole enam kostja I omandis, vaid

kuulub kostjale II, siis tuleb kostjal I hüvitada kinnistu harilik väärtus tagasinõudmise

õiguse tekkimise ajal (VÕS § 1032 lg 2). Antud hetkel müüvad kostjad kinnistut hinnaga

129 900 eurot. Seega tuleb Kinnistu väärtuseks lugeda 129 900 eurot.

8. Kostja I andis kinnistu kostjale II üle mitterahalise sissemaksena, s.t kasutas

ainuosanikuna kinnistut kostja II osakapitali sissemaksmiseks ja ülekursi katmiseks. Kuna

kostja I andis kinnistu üle oma täieliku kontrolli all olevale äriühingule, sai kostja I vastu

osaluse, mille eest oli osakapital täielikult sisse makstud ning kostjale I kuuluva osaluse

väärtus suurenes. Kostja I ei saa hüvitamiskohustust vältida sellega, et ta annab kinnistu

enda täieliku kontrolli all olevale äriühingule (n-ö paneb vara enda ettevõttesse). Seega on

hagejal VÕS § 268 lg 1, VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1032 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt I

kinnistu väärtuse hüvitamist summas 129 900 eurot.

9. Alternatiivne nõue kostja II vastu (kui kohus ei rahulda hagi kostja I vastu). VÕS § 1036

kohaselt kui saaja annab saadu tasuta üle kolmandale isikule ja saajalt ei ole võimalik

hüvitist saada, peab kolmas isik saadu vastavalt käesolevas peatükis sätestatule välja

andma. Kui kohus peaks leidma, et kostja I rikastumine on ära langenud ja hageja ei saa

kostjalt I hüvitist nõuda (millega hageja ei nõustu), siis on kinnistu mitterahalise

sissemaksena kostjale II üleandmine kinke iseloomuga tehing. Seega on alternatiivselt

hagejal õigus nõuda kostjalt II VÕS § 1036 alusel Kinnistu omandi üleandmist. Hageja

palub TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada kostja II tahteavaldus kinnistu omanikukande

muutmiseks kohtulahendiga.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.

11. Vaidlusalune korter on osa abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppest, mille kohaselt

pidigi korter kuuluma hakkama kostjale I. Hageja võttis ühisvara jagamise läbirääkimistel

kohustuse kinkida korter kostjale I ja sellest tulenevalt on see ühisvara jagamise

kokkuleppe osa. Kinge tehti ühisvara jagamise kokkuleppe osana tehingute jadas, milles

hageja võttis kohustuse anda korter kostjale I.

12. Tehing toimus ühisvara jagamisel kokkulepitu täitmiseks: 1) ühisvara jagamise

kokkuleppe järeltäitmisega; 2) ühisvara jagamise tulemusel tekkinud kompensatsiooniga

D.K-le; 3) kõlbelise kohustuse täitmisega; 4) eelnimetud õigussuhte segunemisega

(hübriid).

13. Kui kohus leiab, et korteri lepingu puhul oli tegemist kinkelepinguga, siis ei esine jämedat

tänamatust, kuivõrd hageja on kostjaga I konfliktid teadlikult ja sihipäraselt tekitanud.

14. XX.XX.XXXX hageja (edaspidi B.Q) ja kostja I (edaspidi D.K) abiellusid. Abielu kestel

sündis neile kolm ühist last (C, isikukood XXXXXXXXXXX; F, isikukood

XXXXXXXXXXX ja W, isikukood XXXXXXXXXXX).

15. 03.07.2019 sõlmiti 3 notariaalset kokkulepet: 1) abielauvaraleping; 2) elatise maksmise

kokkulepe ja vanemate hooldusõiguse teostamise kokkulepe (dtl 393-406) ja ühisvara

jagamise leping (dtl 409-422).

16. Kui kostjale I heidetakse ette jämedat tänamatust, siis seda tuleb hinnata poolte

pikaajaliselt kujunenud pingeliste suhete pinnalt, mille jooksul on hageja süstemaatiliselt

ja sagedalt kostjat I alandanud nii abikaasana kui ka laste emana ja seda nii avalikus

ruumis kui ka koduseinte vahel viibides. Need asjaolud olid hagejale teada ka nii nn

kinkelepingu sõlmimise hetkel kui ka selle järgselt ning selle kaudu ei ole võimalik antud

juhul sisustada kostja I kui kingisaaja jämedat tänamatust. Esimese kümne abieluaasta

jooksul tekkinud olulistemast suhteprobleemidest kirjutavad B.Q ja D.K 27.11.2013

peetud e-kirjavahetuses (drl 355-357). Selles kirjavahetuses toob D.K välja erinevaid ja

konkreetseid probleeme B.Q käitumises, nagu nt B.Q poolt D.K järjest süvenevat ja

tihenevat nii avalikkuses, sõprade juuresolekul või laste ees solvamist, sõimamist ja

alandamist, D.K pidevat hirmu B.Q ees – iseäranis, kui B.Q on alkoholijoobes (ja seda on

B.Q tihti), sobimatut käitumist avalikus ruumis, mida on ka meedia korduvalt avaldanud

(dtl 355-360).

17. Tegemist ei olnud kinkega. Kohtupraktika kohaselt tuleb kinkelepingust taganemise korral

hinnata kohtul kinkija eesmärkide täitmist või täitmata jäämist. B.Q võttis ühisvara

jagamise läbirääkimistel kohustuse kinkida korter D.K-le ja sellest tulenevalt on see

ühisvara jagamise kokkuleppe osa. Kostjate hinnangul on tegemist seega, kas: 1) ühisvara

jagamise kokkuleppe järeltäitmisega; 2) ühisvara jagamise tulemusel tekkinud

kompensatsiooniga D.K-le; 3) kõlbelise kohustuse täitmise (mittetäielik kohustus) või 4)

eelnimetatud õigussuhete segunemisega (hübriid).

18. Kuna tegemist ei ole kinkega, siis järelikult ei ole võimalik ka sellisest tehingust

taganemine. Isegi, kui kohus leiab, et tegemist siiski on kinkega, siis kinkelepingust

taganemine on antud juhul vastuolus õiguskindluse, hea usu põhimõtte ja tavakäibes

valitseva mõistliku isiku arusaamaga. Hagiavalduse tegelik põhjus ei ole hageja õiguste

kaitsmine, vaid selle eesmärk on põhjustada abielulahutuse ja ühisvara jagamise järgselt

kostjale I võimalikult palju ebameeldivusi, mh et kostja I loobuks (tagantjärele) enda

varalistest õigustest. Hageja selline käitumine on vastuolus ühiskonnas kehtivate

väärtushinnangute ja arusaamadega, sh õiguste heauskse teostamise põhimõttega (TsÜS §

138; VÕS § 6).

19. Kinkeleping sõlmiti kõlbeliste kohustuste täitmiseks. VÕS § 4 lg 1 kohaselt on

mittetäielik kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja

temalt nõuda. VÕS § 4 lg 2 p 2 kohaselt mittetäielik kohustus on kõlbeline kohustus, mille

täitmine vastab üldisele arusaamale. Lg 4 kohaselt seaduses kohustuse kohta sätestatut

kohaldatakse ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku

kohustuse olemusega.

20. Kui kohus leiab, et tegemist on kinkega, on taganemine toimunud hilinenult, so pärast

VÕS 270 lg 1 nimetatud tähtaja saabumist (õigustlõpetav tähtaeg). Kinkest taganeda oleks

tulnud hiljemalt 09.02.2023.

21. Kostjad vaidlevad samuti täielikult vastu hageja alternatiivsele nõudele kuivõrd

hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostjatele arusaadav, kuidas on mitterahaline sissemakse

võrdustatud omakorda kinkega. Hageja enda positsioon on seejuures vastuoluline kuivõrd

hagiavalduse p 65 on hageja osaliselt kirjeldanud mitterahalise sissemakse tehingu sisu

ning mitterahalise sissemaksega on kaasnenud ühingu poolt vastusooritus. Seega tegemist

ei ole tasuta üleandmisega VÕS § 1036 mõttes. 56. Kohtupraktikas on leitud, et VÕS §

1036 kohaldub tingimusel, et saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, tuleb enne viidatud

sätte kohaldamist kontrollida, kas üleandja saab saaja vastu nõude maksma panna eelkõige

VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hageja

alternatiivseid ja kostjale II suunatud nõudeid rahuldada.

Maakohtu otsus

22. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste

kohaselt 04.09.20219 sõlmitud notariaalsest kinkelepingust ning lepingueelsetest

läbirääkimistest nähtub üheselt, et poolte ühine tahe oli sõlmida kinkeleping. Kohus leiab,

et Pärnu korteri kinkimine kostjale I ei ole ühisvara jagamise kokkuleppe järeltäitmine või

osa ühisvara jagamise kokkuleppest. Tegemist on notariaalse kinkelepinguga VÕS § 259

lg 1 kohaselt.

23. Korteriomandi kinkimine antud juhul ei ole kõlbeliste kohustuste täitmiseks sõlmitud

kinkeleping, kuna see ei vasta kohtu hinnangul kõlbelise kohustuse tunnustele ning selline

kohustus ei vasta üldisele arusaamale VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses.

24. Hageja nõuete lahendamisel omab olulist tähendust vaid ajaperioodil alates poolte

lahutusest XX.XX.XXXX kuni kinkelepingust taganemiseni 14.06.2023 toimunud

elulised sündmused ehk hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus rõhutab, et ei

lahenda käesolevas asjas hageja ja kostja I kui lastevanemate vahelisi ja nende lastega

seotud vaidlusi. Käesoleval hetkel on kohtu menetluses tsiviilasi nr 2-22-2138, mille

menetlus algas 09.02.2022 hageja poolt avalduse esitamisega kohtusse lapse W

suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kohtu menetluses on ka tsiviilasi nr 2-23-12022 B.Q

(23.08.2023) avalduses ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale

ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise osas. Kohus ei saa antud

vaidluse lahendamisel võtta arvesse tsiviilasjade nr 2-22-2138 ja nr 2-23-12022 materjale

ning nendes menetlustes esitatud tõendeid. Samuti ei saa kohus arvesse võtta ühegi teise

pooltevahelise tsiviilasja materjale. Kohus jätab sellised tõendid, mis on käesolevas

menetluses juba kohtu poolt juba vastu võetud, siiski otsuse tegemisel arvesse võtmata

TsMS § 238 lg 5 alusel.

25. Tsiviilasjad nr 2-22-2138 ja nr 2-23-12022 on jätkuvalt kohtu menetluses. Kohus ei saa

anda käesoleva vaidluse lahendamisel hinnanguid nendes tsiviilasjades esitatud tõenditele

ja menetlusosaliste seisukohtadele. Tegemist on nn topeltmenetlemise keeluga (Ne bis in

idem printsiip tsiviilkohtumenetluses, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23; TsMS § 371 lg 1

p 5, § 423 lg 1 p 4, § 428 lg 1 p 2).

26. Sama asja korduva menetlemise keelust tulenevalt ei tohi kohus anda teistsugust

hinnangut asjaoludele, mis olid jõustunud kohtulahendi tegemise aluseks, kuid see kehtib

üksnes kohtulahendiga lahendatud vaidluse eseme piires. Jõustunud kohtulahendid saaksid

olla dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 mõttes. Sellest tulenevalt jätab kohus

käesolevas asjas tõenditena arvestamata kõik esitatud tõendid ja materjalid, mis on seotud

tsiviilasjaga nr 2-22-2138, täitemenetlusega nr 027/2023/531 ja kostja I suhtes alustatud

kriminaalmenetlusega. Samuti jätab kohus arvestamata tsiviilasjaga nr 2-23-12022 ja

täitemenetlusega nr 027/2024/3682 seotud materjalid ja tõendid. Kohus jätab tõendina

arvestamata ka tsiviilasjas nr 2-24-2202 tehtud jõustumata kohtuotsuse. Kohus ei anna

hinnangut vanemate ja laste omavahelise suhtluse sõnakasutuse eetilisuse ja kõlbelisuse

kohta, jättes seega tõenditena arvesse võtmata kõik laste ja vanemate vahelised sõnumid,

helisalvestised ja pildimaterjalid. Need tõendid ei oma tähtust antud tsiviilasjas hageja ja

kostjate vaidluse lahendamise kontekstis. Samuti ei võta kohus asja lahendamisel arvesse

Portugali Riigiprokuratuuri seisukohti; Lissaboni Ringkonnakohtu 05.06.2024 otsust ja

Lissaboni apellatsioonikohtu 06.02.2025 otsust. Nimetatud lahendid ei ole jõustunud.

Taaskord on Portugalis toimunud menetluse näol tegemist poolte vahelise vaidlusega, mis

on seotud nende alaealise lapse W-ga. Käesolevas asjas ei lahenda kohus perekondlikku

vaidlust, mis on seotud poolte lastega.

27. Järgnevalt tuvastab kohus, kas hageja on kinkelepingust taganenud tähtaegselt VÕS § 270

lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul.

28. Hageja esitas 09.02.2022 kohtusse avalduse lapse W (isikukood XXXXXXXXXXX)

suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Tegemist on tsiviilasjaga nr 2-22-2138, mis on

käesoleval hetkel kohtu menetluses.

29. Kostja I 07.03.2022 kirjast hagejale nähtub, et pooled arutlevad lastega kohtumiste

korraldamist ja kostja I on esitanud hagejale lapsega W-ga suhtlemisega seoses

omapoolsed tingimused. Kohus leiab, et hinnates tõendeid kogumis, oleks hageja pidanud

hiljemalt 09.02.2022 kohtusse avaldust esitades aru saama, kas 04.09.2019 kinkelepingu

eesmärgid on saavutatud ja kas kostja I on olnud kinke vääriline või mitte. Seejuures

väärib tähelepanu, et poolte vahel oli juba enne lahutust 03.07.2019 sõlmitud notariaalne

vanemate hooldusõiguse teostamise kokkulepe (dtl 399-406). Kohus saab järeldada, et

vastavat kokkulepet ei täidetud kostja I poolt, kui hageja otsustas esitada 09.02.2022

suhtluskorra avalduse kohtusse.

30. Kinkeleping sõlmiti 04.09.2019 ja taganemisavaldus esitati peaaegu 4 aastat hiljem.

Kohtupraktika on sisustanud kinkelepingust taganemise tähtaega nn järelemõtlemisajaga,

mille jooksul selgub, kas kinkelepingu eesmärgid täituvad või kas kingisaaja on kinke

vääriline. Hagejale oleks pidanud selline selgus saabuma kõige hiljem 09.02.2022, mil ta

esitas avalduse kohtusse lapse W suhtluskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasjas nr 2-22-

2138).

31. Seega ei toimunud hagejapoolne kinkelepingust taganemine kohtu hinnangul tähtaegselt,

so VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul, mistõttu ei ole hageja 14.06.2023

kinkelepingust taganemise avaldus kehtiv ning ei ole täidetud kinkelepingust taganemise

eeldus. Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et hageja ei taganenud kinkelepingust

kehtivalt üheaastase tähtaja jooksul, siis kohus ei analüüsi käesolevas kohtuotsuses, kas

kostja I on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust või mitte. Kuna hageja ei ole

kinkelepingust kehtivalt taganenud, ei saa hageja nõuda kostjalt I rahalist hüvitist 129 900

eurot, mistõttu tuleb hagi jätta selles nõudes rahuldamata.

32. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja alternatiivne nõue. 16.09.2021 on

sõlmitud kostja I ja kostja II vahel notariaalne korteriomandi mitterahalise sissemaksena

üleandmise leping, seejuures ei ole mitterahaline sissemakse võrdustatud kinkega. VÕS §

1036 kohaldub tingimusel, et saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, tuleb enne viidatud

sätte kohaldamist kontrollida, kas üleandja saab saaja vastu nõude maksma panna eelkõige

VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Antud juhul ei ole tegemist tasuta üleandmisega VÕS §

1036 mõttes. Alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1028 jj) kohaselt isikule olemasoleva või

tulevase kohustuse alusel tehtud sooritusega antu temalt tagasi nõuda, kui soorituse

aluseks olnud kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem

ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt saab üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud

kasu. Üksnes juhul, kui saadu väljaandmine ei ole võimalik, saab üleandja nõuda VÕS §

1032 lg 2 alusel saadu väärtuse hüvitamist. Saaja võib aga VÕS § 1033 lg 1 kohaselt

keelduda saadu tagastamisest või väärtuse hüvitamisest ulatuses, milles ta ei ole saadu või

selle väärtuse võrra rikastunud. Rikastumise äralangemine saab kõne alla tulla näiteks siis,

kui saaja on saadu kolmandale isikule kinkinud. Saaja ei saa rikastumise äralangemise

vastuväitele aga tugineda VÕS § 1035 aluste esinemisel. Antud juhul ei ole kostja I

rikastunud, kuivõrd mitterahalise sissemakse tegemisel on kostja I avaldanud korteri

väärtuseks sama summa, mille hageja ja kostja I avaldasid selle väärtusena omandi

kinkimise hetkel, so 40 000 eurot (dtl 35-42).

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

34. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt, tühistada

otsus täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna

solidaarselt D.K ja Z.H.V kanda ning väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

35. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taganes hageja kinkelepingust viiel erineval

asjaolude kogumil. Nii mõistis seda ka maakohus (vt otsuse kirjeldava osa punkt 11, kus

on loetletud viis asjaolude kogumit). Ometi jättis maakohus viiest asjaolude kogumist neli

kohtuotsuses täielikult käsitlemata (nagu neid poleks esitatudki) ja käsitles vaid ühte.

Teiseks võttis maakohus ka sellest ainsast käsitletud asjaolude kogumist meelevaldselt

välja ühe asjaolu, mugandas ja lihtsustas seda endale sobivalt ning taandas selle

vaidlusena lapsega suhtlemise korra üle, mis on absoluutselt vale. Kolmandaks jättis

maakohus arvestamata kõik hageja poolt esitatud tõendid, ja seda kohtupraktikas

ennekuulmatu põhjendusega. Maakohus leidis, et ei saa arvesse võtta ühegi teise

pooltevahelise tsiviilasja materjale. Olgu lisatud, et ülejäänud nelja asjaolude kogumi

kohta esitatud tõendite arvestamata jätmist maakohus ei põhjendanud üldse. Neljandaks

määras maakohus valesti VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja alguse. Kohus

leidis, et selleks on kuupäev, mil hageja esitas kohtusse avalduse lapsega suhtluskorra

kindlaksmääramiseks ehk 09.02.2022. See kuupäev ei oma mitte mingisugust tähendust.

Taganemisavalduse aluseks olid asjaolud, mis leidsid aset pärast 09.02.2022. Viiendaks

on maakohus valesti määranud tähtsust omavate faktiliste asjaolude ajalise raamistiku.

Maakohus leidis, et hageja nõuete lahendamisel omab olulist tähendust vaid ajaperioodil

alates poolte lahutusest XX.XX.XXXX kuni kinkelepingust taganemiseni 14.06.2023

toimunud elulised sündmused. See on ebaõige, sest ajateljel on oluline ikka periood alates

kinkelepingu sõlmimisest kuni taganemisavalduse esitamiseni.

Vastused apellatsioonkaebusele

36. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide

olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

TsMS § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

38. Asja materjalidest nähtub, et



XX.XX.XXXX hageja ja kostja I abiellusid. Abielu kestel sündis neile kolm ühist

last C, F ja W.



03.07.2019 sõlmiti 3 notariaalset kokkulepet: 1) abielauvaraleping (dtl 393-398);

2) elatise maksmise kokkulepe ja vanemate hooldusõiguse teostamise kokkulepe

(dtl 399-406), ühisvara jagamise leping (dtl 409-422).



XX.XX.XXXX lahutati hageja ja kostja I abielu.



03.09.2019 kuni 04.09.2019 toimusid hageja ja kostja I lepinguliste esindajate

vahendusel poolte läbirääkimised seoses XXX asuva korteriga (dtl 423-425).



04.09.2019, s.o pärast abielu lahutamist, sõlmisid hageja ja kostja I kinkelepingu,

millega hageja kinkis kostjale I korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX

asukohaga XXX mitteeluruum nr X (edaspidi kinnistu) (kinkeleping, dtl 20-25).



14.06.2023 esitas hageja kostjale I kinkelepingust taganemise avalduse, mille

kostja I on kätte saanud (dtl 148-152).



Taganemisavalduses tegi hageja kostjatele ettepaneku kinnistu vabatahtlikult

tagastada 26.06.2023 või hüvitada hagejale kinnistu väärtus. Kostjad ei nõustunud

sellise ettepanekutega (dtl 148-152).

39. Maakohus asus otsuses seisukohale, et hageja taganemisavaldus ei toonud kaasa

õiguslikku tagajärge, kuna hageja ei ole kinkelepingust taganenud tähtaegselt, so VÕS §

270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul. Maakohus põhjendas oma seisukohta

sellega, et kuna hagejal ja kostjal I olid lahutatud lapsevanematena erimeelsused lapsega

suhtlemise korra üle, hageja esitas 09.02.2022 maakohtule avalduse lapse W suhtluskorra

kindlaksmääramiseks, siis oleks hageja pidanud hiljemalt 09.02.2022 kohtusse avaldust

esitades aru saama, kas kinkelepingu eesmärgid on saavutatud ja kas kostja I on olnud

kinke vääriline või mitte, kuid hageja tegi taganemisavalduse alles 14.06.2023.a.

40. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused, et hageja ei ole kinkelepingust

taganenud tähtaegselt, so VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul, on

puudulikud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt taganes hageja kinkelepingust kostja

I jämeda tänamatuse tõttu, mis seisnes muu hulgas selles, et kostja ei võimalda hagejal

lapsega suhelda, kostja rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda ning on asunud last

hagejast võõrandama, mis on päädinud sellega, et ta on läinud lapsega Portugali elama,

varjab seal enda elukohta ja on sellega toime pannud lapseröövi. Eelnimetatust nähtub, et

hageja ei ole taganenud kinkelepingust ainult põhjusel, et hagejal tuli vanemate vaheliste

erimeelsuste tõttu lapsega suhtlemise korra määramiseks pöörduda avaldusega kohtusse.

Hageja taganemisavalduse ja menetluses esitatu kohaselt ületas kostja käitumine jämeda

tänamatuse piiri hageja arvates pärast 09.02.2022 aset leidnud kostja käitumisel.

Maakohus ei ole selle asjaoluga arvestanud.

41. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et hageja taganes kinkelepingust viiel erineval

asjaolude kogumil: (1) kostja ei võimalda hagejal lapsega suhelda, kostja rikub kohtu

poolt määratud suhtluskorda ning on asunud last hagejast võõrandama, mis on päädinud

sellega, et ta on läinud lapsega Portugali elama, varjab seal enda elukohta ja on sellega

toime pannud lapseröövi; (2) hageja järjepidev halvustamine, hageja ja ühiste laste kohta

valeväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine meedias; (3) hageja kohta

valeväidete ja alusetute kaebuste esitamine ametiasutustele; (4) pooltevaheliste

erimeelsuste lahendamisel ühiste laste ärakasutamine; (5) hageja alavääristamine ja

ebaviisakas suhtlus eraviisiliselt.

42. Seisukoha esitamine, et hageja taganemine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärge VÕS §

270 lg-s 1 sätestatud tähtaja ületamise tõttu, eeldas kohtul tuvastamist, et kõik hageja

taganemise alustena esiletoodu on esitatud eelnimetatud tähtaega ületades. Maakohus

jättis selle tuvastamata.

43. Kuna maakohus jättis nii taganemise formaalse eelduse, st tähtaegsuse ja sellele järgnevalt

materiaalsed eeldused tuvastamata, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese

astme kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised

mõjutasid asja lahendamise tulemust. Asja uueks arutamiseks saatmine samale

maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata

esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama

sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude

tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese

astme kohus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine sõltub uue

läbivaatamise tulemusest, seega otsustab need küsimused maakohus sõltuvalt asja

lahendamise lõpptulemusest.

44. 12.01.2026 esitas hageja taotlused võtta tõendina vastu 29.07.2022. a kriminaalmenetluse

alustamata jätmise teatis ja kuulutada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-9540 kinniseks

29.07.2022.a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise ja praeguse

menetlusdokumendi ning neis esitatud teabe osas. Ringkonnakohus jätab taotlused

rahuldamata. Kuna tõend on esitatud hilinenult TsMS § 652 lg 4 mõttes, keeldub kohus

selle tõendi asja materjalide juurde võtmisest. Kuna tõendi asja materjalide juurde

võtmisest keeldutakse, puudub alus rahuldada vastavas osas hageja taotlus asja osaliselt

kinniseks kuulutamiseks, taotluse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja on oma

menetlusdokumendis tõendit, mille vastuvõtmisest kohus keeldus, osaliselt tsiteerinud.

/allkirjastatud digitaalselt/