2-24-131828/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131828

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Raadiku Arendus hagi X vastu võla nõudes

4994,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Raadiku Arendus (registrikood 11149490)

Hageja lepinguline esindaja: Marge Aron

Kostja: X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xilt OÜ Raadiku Arendus kasuks üürivõlgnevus 1774,63 eurot,

kõrvalkulude võlgnevus 1476,66 eurot, kahju 1594,78 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis ajavahemiku 10.12.2024-29.01.2025 eest 148,29 eurot.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista Xilt OÜ Raadiku Arendus kasuks menetluskuluna riigilõiv 560

eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on Tallinna linna ja kostja vahel 29.09.2021 sõlmitud tähtajaline üürileping nr

STELL-1838 Tallinnas, Raadiku tn 8b/3-6 paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürileping lõppes

erakorralise ülesütlemisega 31.05.2022. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi.

Kostjal on jäänud tasumata üüri ja kõrvalkulude eest. Samuti tekkis korterile kahju. Tallinna

linn loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.

Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis

kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral

on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte

kättetoimetamisportaali Käpo kaudu 19.01.2026. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei

vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus andis hagejale 12.02.2025 kohtumäärusega tähtaja esitada kohtule 5 päeva jooksul alates

nimetatud määruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri. Hageja sai kohtumääruse kätte

18.02.2025, kuid pole tänaseni menetluskulude nimekirja esitanud. Tsiviilasja materjalide

kohaselt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 595 eurot.

Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga

4994,36 eurot maksta riigilõivu 560 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 35 eurot enam.

29.01.2025 esitas hageja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks, kuid jättis märkimata

kellele ja millisele kontole tuleb riigilõiv tagastada. Kohus saab enamtasutud riigilõivu hagejale

tagastada, kui hageja teatab kohtule kellele ja millisele kontole tuleb riigilõiv tagastada.

Hagiavalduselt tuli tasuda riigilõivu 560 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik