2-25-19362/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedH.H esitas 14.11.2025. a Tartu Maakohtule alaealise P.E (hageja) nimel hagiavalduse 01.03.2022. a. Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi. Kostja käib last mõned korrad nädalas
Legislator headnote
AI generated2-25-19362/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: H.H esitas 14.11.2025. a Tartu Maakohtule alaealise P.E (hageja) nimel hagiavalduse 01.03.2022. a. Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi. Kostja käib last mõned korrad nädalas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-19362
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
11.02.2026. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-19362
Tsiviilasi
P.E hagi X.K vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: P.E (isikukood XXX),
Hageja seaduslik esindaja: H.H (isikukood XXX; e-post:
XXX);
Kostja: X.K (isikukood XXX; e-post: X.K)
Menetlustoiming
Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta läbi vaatamata P.E hagi X.K vastu elatise nõudes.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Toimetada määrus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. H.H esitas 14.11.2025. a Tartu Maakohtule alaealise P.E (hageja) nimel hagiavalduse
X.K (kostja) vastu elatise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt on hageja P.E H.H ja kostja X.K ühine alaealine laps, sündinud
01.03.2022. a. Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi. Kostja käib last mõned korrad nädalas
külastamas ja vajadusel hoiab last, kui emal on toimetusi. Kostja on toetanud hagejat
rahaliselt, näiteks mõni kuu on maksnud hageja lasteaia tasu või varasemalt on toetanud
lapsele toidu ja mähkmete ostmisel, kuid see toetus on olnud ebastabiilne. Elatisraha
konkreetses summas kostjaga kokku lepitud ei ole. Küll leppisid hageja ema ja kostja suuliselt
kokku, et kostja aitab maksta hageja ja tema ema sotsiaalpinna eluasemekulusid, kuid kostja
on seda kokkulepet täitnud vaid osaliselt. Hageja igakuised vajadused on kokku ca 576 eurot,
sh eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot,
hügieenitarvetele 31 eurot, muud vältimatud püsikulud 35 eurot ja lasteaia kohatasu + söök
120 eurot. Hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja puude toetust 139 eurot kuus.
Hageja ema on osalise töövõimega ja tema sissetulek on 375 eurot kuus. Selleks, et tagada
hageja stabiilne kasvamine ja elamispinna olemasolu, on vajalik kostjalt elatise
väljamõistmine. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud
miinimumsummas alates 01.11.2025. a.
2. Kohus võttis hagi 18.11.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile
kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
3. Kohus otsustas 03.02.2026. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ja
määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks.
4. Hageja seaduslik esindaja, H.H esitas 11.02.2026. a kohtule avalduse, milles teatab, et
võtab hageja nimel esitatud hagi elatise väljamõistmiseks tagasi. Hageja esindaja põhjendab,
et hageja elukorraldus on muutunud ja laps hakkab elama koos isaga.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Hageja on 11.02.2026. a avaldusega hagi tagasi võtnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi
vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.
TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni
eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni.
Antud juhul on hagi tagasi võetud eelmenetluses, seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja
nõusolekut.
Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata.
Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt
loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja
võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme
üle.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi
jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata
ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab
hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja
hageja menetluskulud.
Hageja esitatust nähtuvalt ei ole ta hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja oleks tema nõude
rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei
ole teada kostjal menetluskulude tekkimist, mistõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata
hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask. Kohtunik