Legislator Case Law & Legislation
2-25-19362/9 AI generated

2-25-19362/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-19362/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

H.H esitas 14.11.2025. a Tartu Maakohtule alaealise P.E (hageja) nimel hagiavalduse 01.03.2022. a. Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi. Kostja käib last mõned korrad nädalas

Legislator headnote

AI generated

2-25-19362/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: H.H esitas 14.11.2025. a Tartu Maakohtule alaealise P.E (hageja) nimel hagiavalduse 01.03.2022. a. Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi. Kostja käib last mõned korrad nädalas

Keywords

AI generated
adjustment of child support change of residence changed financial circumstances family hardship family asylum for eritreans living expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-19362

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19362

Tsiviilasi

P.E hagi X.K vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P.E (isikukood XXX),

Hageja seaduslik esindaja: H.H (isikukood XXX; e-post:

XXX);

Kostja: X.K (isikukood XXX; e-post: X.K)

Menetlustoiming

Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata P.E hagi X.K vastu elatise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.H esitas 14.11.2025. a Tartu Maakohtule alaealise P.E (hageja) nimel hagiavalduse

X.K (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja P.E H.H ja kostja X.K ühine alaealine laps, sündinud

01.03.2022. a. Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi. Kostja käib last mõned korrad nädalas

külastamas ja vajadusel hoiab last, kui emal on toimetusi. Kostja on toetanud hagejat

rahaliselt, näiteks mõni kuu on maksnud hageja lasteaia tasu või varasemalt on toetanud

lapsele toidu ja mähkmete ostmisel, kuid see toetus on olnud ebastabiilne. Elatisraha

konkreetses summas kostjaga kokku lepitud ei ole. Küll leppisid hageja ema ja kostja suuliselt

kokku, et kostja aitab maksta hageja ja tema ema sotsiaalpinna eluasemekulusid, kuid kostja

on seda kokkulepet täitnud vaid osaliselt. Hageja igakuised vajadused on kokku ca 576 eurot,

sh eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot,

hügieenitarvetele 31 eurot, muud vältimatud püsikulud 35 eurot ja lasteaia kohatasu + söök

120 eurot. Hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja puude toetust 139 eurot kuus.

Hageja ema on osalise töövõimega ja tema sissetulek on 375 eurot kuus. Selleks, et tagada

hageja stabiilne kasvamine ja elamispinna olemasolu, on vajalik kostjalt elatise

väljamõistmine. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud

miinimumsummas alates 01.11.2025. a.

2. Kohus võttis hagi 18.11.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

3. Kohus otsustas 03.02.2026. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ja

määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks.

4. Hageja seaduslik esindaja, H.H esitas 11.02.2026. a kohtule avalduse, milles teatab, et

võtab hageja nimel esitatud hagi elatise väljamõistmiseks tagasi. Hageja esindaja põhjendab,

et hageja elukorraldus on muutunud ja laps hakkab elama koos isaga.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Hageja on 11.02.2026. a avaldusega hagi tagasi võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.

TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni.

Antud juhul on hagi tagasi võetud eelmenetluses, seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja

nõusolekut.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt

loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja

võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme

üle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi

jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab

hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud.

Hageja esitatust nähtuvalt ei ole ta hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja oleks tema nõude

rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei

ole teada kostjal menetluskulude tekkimist, mistõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata

hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask. Kohtunik