3-25-2814/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-2814

Haldusasi

X.X. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi

kohustamiseks kaaluda Eesti Advokatuurile taotluse

esitamist aukohtumenetluse algatamiseks ning

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. septembri

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav isik X.X. esitas 27. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, kuna ei ole

rahul talle kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevusega. Kaebaja soovis, et

Justiits- ja Digiministeerium taotleks Eesti Advokatuurilt (edaspidi Advokatuurilt)

aukohtumenetluse algatamist. Ministeerium vastas kaebajale, et kui ta ei ole rahul riigi

õigusabi osutamisega, tuleb esitada kaebus Advokatuurile. Kaebaja on Advokatuuri poole

pöördunud, kuid ei ole saavutanud soovitud tulemust. Kaebuse nõudeks on kohustada

vastustajat kaaluma taotluse esitamist Advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning

hüvitada kaebajale tegevusetusega tekitatud mittevaraline kahju 10 000 eurot.

Kaebaja esitas ka taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 8. septembri 2025. a

määrusega

kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus.

Halduskohus selgitas, et advokatuuriseaduse (AdvS) normid (§ 4, § 16 lg 4 p 1; § 46 lg 4), mis

annavad vastustajale õiguse esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, ei

ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele. Need normid on kehtestatud avalikes

huvides ehk riigi õigusabi toimimise tagamiseks. Vastustajal on pädevus ja volitused teostada

järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ja toimimise üle, kuid ei ole pädevust teostada

järelevalvet Advokatuuri tegevuse üle üldiselt. Samuti on vastustajal kaalutlusõigus otsustada,

kas esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus

nõuda, et vastustaja teostab järelevalvet Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. Kui

käsitletud advokatuuriseaduse normid ei ole mõeldud kaitsma kaebaja õigusi, siis puudub

kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja kaalub Advokatuurile taotluse esitamist

aukohtumenetluse algatamiseks või otsustab selle kaalutlusvigadeta.

Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille rikkumine on tema väitel tekitanud talle kahju,

siis ei saa kahju hüvitamise nõude esitamist käsitleda kaebaja enda õiguste kaitsmisena HKMS

§ 44 lg 1 tähenduses. Kaebajal ei ole kaebeõigust nõuda kahju hüvitamist alusel, et vastustaja

aukohtumenetluse algatamise taotlust Advokatuurile ei esitanud või seda kaebaja hinnangul

kohaselt ei kaalunud. Samuti on kaebaja kaebeõigus Advokatuuri tegevuse vaidlustamisel

piiratud.

Kaebaja on esitanud kaebuse Advokatuuri vastu kohtuasjas nr 3-25-2711, mistõttu puudub

vajadus anda kaebajale praeguses kohtuasjas võimalus kaebuse muutmiseks. Kaebuse

tagastamise korral ei lahenda kohus kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest.

3. Kaebaja esitas 5. novembril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 8.

septembri 2025. a määruse tühistamiseks ja asja tagasi saatmiseks halduskohtule.

Kaebaja leidis, et halduskohus asus vastustaja poolele ja jättis kaebaja huvid kaitseta.

Seaduses on välja toodud, et advokatuuri üle teostab järelevalvet justiitsministeerium, mistõttu

on kohtu selgitus kaebajal subjektiivse õiguse puudumise kohta meelevaldne.

Aukohtumenetluse eesmärk on kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi ja üks selline

juhtum on aset leidnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

5. Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda

kohtult vastustaja kohustamist kaaluda Advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks taotluse

esitamist ja tegevusetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

6. Halduskohus selgitas arusaadavalt, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et

vastustaja teostaks järelevalvet Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. Vastustajal on

pädevus ja volitused teostada järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ja toimimise üle, mitte

konkreetses kohtuasjas advokaadi tegevuse üle. Kaebajal kui huvitatud isikul on AdvS § 16 lg

1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning

AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud

sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist, sest

aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Huvitatud isikul

ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes

õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu 6. veebruari 2025. a määrus asjas nr 3-24-146).

Seega on kaebajale tagatud võimalus pöörduda iseseisvalt ja otse Advokatuuri poole kui tal on

etteheiteid talle määratud riigi õigusabi osutava advokaadi tegevuse suhtes. Kuigi kaebajal on

õigus esitada Advokatuurile kaebus advokaadi kohta, puudub tal sealjuures subjektiivne õigus

nõuda Justiits- ja Digiministeeriumi kohustamist edastada riigi õigusabi saaja kaebus

Advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist. Halduskohus

märkis õigesti, et AdvS normid, mis annavad vastustajale õiguse esitada Advokatuurile taotlus

aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele.

Need normid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise tagamiseks.

Sealjuures on vastustajal kaalutlusõigus otsustada, kas esitada taotlus aukohtumenetluse

algatamiseks või mitte. Kui kaebaja ei ole rahul talle kriminaalasja raames määratud riigi

õigusabi osutava advokaadi tööga, saab ta sellele tähelepanu juhtida kriminaalasja menetluse

raames prokuratuurile või maakohtule ning nagu kohus eelnevalt selgitas, on tal võimalus

esitada kaebus Advokatuurile. Kaebajal puudub kaebeõigus nõuda ka kahju hüvitamist selle

eest, et vastustaja ei esitanud aukohtumenetluse algatamise taotlust Advokatuurile või ei

kaalunud seda kaebaja hinnangul õigesti. Kui kaebajal puudub õigus nõuda vastustaja

kohustamist esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, siis ei saa olla

tekkinud kaebajale ka nimetatud vastustaja tegevusega kahju, mille väljanõudmist taotleda.

7. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse

hilinenult. Kaebaja sai halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse kätte 8. septembril 2025 ja

seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks 23. september 2025. Kaebaja esitas

määruskaebuse ringkonnakohtule 5. novembril 2025. Kaebaja esitas käesolevas haldusasjas 8.

septembril 2025 halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse, et vaidlustada halduskohtu 8.

septembri 2025. a määrust. Taotlus edastati ringkonnakohtule 2. oktoobril 2025 ja

ringkonnakohus lahendas taotluse 7. oktoobri 2025. a määrusega. Seejärel esitas kaebaja riigi

õigusabi saamise taotluse Riigikohtule, et vaidlustada ringkonnakohtu 7. oktoobri 2025. a

määrust. Riigikohus jättis taotluse rahuldamata 4. novembri 2025. a määrusega. Eelneva tõttu

ei saa väita, et kaebajal esinesid ajavahemikul 8. september kuni 23. september 2025 mõjuvad

takistused ringkonnakohtule määruskaebuse tähtaegselt esitamiseks. Kaebaja, omades piisavat

halduskohtumenetluses osalemise kogemust, peaks teadma, et riigi õigusabi taotlemine ei

pikenda määruse vaidlustamiseks ette nähtud ja seadusega sätestatud tähtaega. Kuna

ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei pea kohus vajalikuks küsida kaebajalt

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna ka õigeaegselt esitatud

määruskaebuse korral oleks kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

(allkirjastatud digitaalselt)