2-24-8054/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8054

Kohtuasi

U.W hagi G.N-i vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.N-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja U.W (isikukood XXX), seaduslik esindaja J.E ,

lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja G.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast G.N-i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

19.12.2025 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud G.N-i kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.W (laps/hageja) esitas 21.05.2024 Harju Maakohtule hagi G.N-i (hageja isa / kostja),

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 21.05.2024 hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud ja

arvutatud muutuva suurusena.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos emaga. Kostja ei ole andnud

hagejale ülalpidamist piisavalt ega regulaarselt.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

4. Kostja on hagejale ülalpidamist andnud vastavalt oma võimalustele. Kostjal on alates

29.07.2022 osaline töövõime. Kostja tervisliku seisundi tõttu ei ole tal võimalik töötada,

mistõttu on kostja ainukeseks sissetulekuks töövõimetoetus. Kostjal on veel üks alaealine

laps, kes on samuti õigustatud elatist saama. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist suuremas

ulatuses kui 100 eurot kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 19.12.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise perioodi 21.05.2024 kuni 31.12.2025 eest 5121,72 eurot ja igakuise elatise

alates 01.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 20.07.2040) 301,74 eurot kuus

(s.o indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981 x 3%) –

40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3) suuruse muutumisest,

alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust. Maakohus märkis otsuses otsuse täitmise korra

ning menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

6. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui

sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil.

7. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt

ülalpidamist. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja elab oma ema juures. Alates 01.04.2024

on elatise arvutamise aluseks olev indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates

01.04.2025 282,31 eurot.

8. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus

(PHS § 17 lg 3). Pooled ei vaielnud, et hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva

kuus või enam (PKS § 101 lg 6). Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele

lapsele (PKS § 101 lg 7).

9. Seega PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on:

- alates 21.05.2024 kuni 31.03.2025 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1832 x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2025 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1981

x 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

10. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 teisest ja kolmandast lausest võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

11. Kostjal on XX.XX.XXXX sündinud alaealine laps Q. Kostja ei ole tõendanud, et ta

osaleks mingiski ulatuses G.N-i ülalpidamises. Teise lapse olemasolu annab alust elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine

alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime

perioodiks 16.07.2022–15.07.2027, kuid töövõime osaline puudumist ei saa pidada selliseks

seisundiks, mis objektiivselt välistaks mistahes sissetuleku teenimise võimaluse.

12. Kostja väitel on tema ainsaks sissetulekuks Töötukassa makstav toetus ca 350 eurot kuus,

eluasemele kulub umbes 240 eurot ja toidule 120 eurot kuus. Maakohus selgitas kostjale

27.10.2025 määruses, et kostjal tuleb tõendada oma majanduslik seisund tervikuna, sh esitada

andmed ja tõendid ka välisriikides asuva vara ja sissetulekute kohta. Maakohus märkis, et

nähtuvalt äriregistrist on kostja W OÜ osanik ja juhatuse liige, mis ei ole kooskõlas kostja

väitega, et temal mistahes sissetuleku teenimise võimekus puudub. Maakohus märkis, et

kostja AS LHV Panga konto väljavõttelt nähtub 27.08.2025 väljamakse F OÜ-lt ja Swedbank

AS väljavõttelt nähtuvad 2025. aasta oktoobris riigilõivumaksed teenindaja- ja sõidukikaardi

eest. Maakohus palus kostjal selgitada kostja juhatuse liikme kohustuste täitmisega seonduvat,

miks ei ole võimalik ülalpidamist anda äriühingu osa võõrandamisest saadava arvelt, kas ja

millises ulatuses on kostja asunud sissetulekut teenima XXX sõitmisega. Maakohus selgitas,

et kostja Swedbank AS konto väljavõttelt nähtuvad kulutused ei ole kooskõlas väitega, et

kostja vahenditest jätkub vaevu tema esmavajaduste tarbeks; jääk 21.05.2024 seisuga oli

9401,94 eurot; konto väljavõttelt nähtub, et kostjal on ka Revolut konto, millise väljavõtte

palus maakohus kostjal samuti esitada. Maakohus tegi kostjale ka ettepaneku selgitada, mis

sissetulekutega on tegemist kostja kontolt nähtuvate sularaha sissemaksetega, samuti palus

maakohus selgitusi väljamaksete kohta. Maakohus selgitas, et kui kostja ei esita andmeid ja

tõendeid, mis võimaldaksid hinnata tema majanduslikku seisundit tervikuna, siis asub kohus

seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma objektiivsetest põhjustest tulenevat suutmatust

ülalpidamise andmiseks vähemalt PKS §-s 101 järgses ulatuses. Kostja maakohtule ei

vastanud, ühtegi selgitust ega täiendavat tõendit ei esitanud.

13. Maakohus leidis, et kostja konto väljavõtetelt nähtuv ei ole kooskõlas kostja selgitustega

oma majandusliku seisundi kohta. Konto väljavõtetelt ei nähtu kulutuste tegemine üksnes

esmavajalikule, nagu kostja on selgitanud, ning mis oleks ka kooskõlas väitega, et isiku

sissetulek on kõigest 350 eurot kuus. Konto väljavõttelt nähtub mh, et kostjal on Revolut

konto, kuid selle väljavõtet kostja kohtule ei esitanud. Kontolt nähtuvaid arvukaid

sularahalaekumisi ning makseid erinevate isikute poolt kostja selgitanud ei ole. Osaline

töövõime oli kostjal tuvastatud juba 16.07.2022, kuid veel hagi esitamise seisuga

(21.05.2024) oli kostja kontol hoiustatud 9401,94 eurot. Nimetatud andmed ning asjaolu, et

kostja korraldab oma vahendite kasutamist mh G.N-i konto kaudu, viitasid maakohtu

hinnangul sellele, et kostja varjab oma vara ning tegelikke sissetulekuid. Konto väljavõttelt

nähtuvalt tasus kostja 06.10.2025 riigilõivu teenindaja- ja sõidukikaardi eest, mis viitab

sellele, et kostja on asunud ka täiendavat sissetulekut teenima, mille kohta kohtule andmeid

esitatud ei ole. Kostja väited tema majandusliku seisundi kohta on kohtu hinnangul

vastuolulised, kostja ei ole neid vastuolusid selgitanud, kuigi kohus selleks 27.10.2025

võimaluse andis. Kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimaldaks anda

hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses määras.

14. Perioodi 21.05.2024–31.12.2025 eest pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku

5694,95 eurot ((287,72 / 31 x 11 p) + 287,72 x 10 k + 301,74 x 9 k). Kostja Swedbank AS-i

konto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja hageja ema kontole perioodi eest alates hagi

esitamisest 573,23 eurot. Maksetel, mida kostja või kostja ema tegid enne hagi esitamist, ei

ole tähendust elatise väljamõistmisel. Kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud.

15. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatisevõlgnevus perioodi 21.05.2024–

31.12.2025 eest 5121,72 eurot (5694,95 – 573,23) ja alates 01.01.2026 igakuine elatis PKS §

101-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 301,74 eurot kuus.

16. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 19.12.2025

otsus ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis igakuiselt 100 eurot

kooskõlas kostja tegeliku maksevõimega ning vähendada kostjalt elatise võlgnevust vastavalt

kostja ja kostja vanemate poolt hageja ülalpidamiseks teostatud maksetele. Alternatiivselt

palub kostja saata tsiviilasi tagasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Kostja palub

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta kostja tegeliku majandusliku

olukorra, kostja tervisliku seisundi, teise alaealise lapse olemasolu ning asjaolu, et kostja

vanemad on hageja ülalpidamises rahaliselt osalenud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

20. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei

ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (s.o osas, milles maakohus

jättis hageja hagi elatise 573,23 euro nõudes rahuldamata). Maakohtu otsus on osas, milles

seda vaidlustatud ei ole TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

21. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193,

p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

22. Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu otsusega seetõttu, et maakohus ei ole kostja

majandusliku seisundi kindlaks tegemisel arvestanud, et kostja tervislik seisund ei võimalda

tal tööd teha, et kostja teine alaealine laps on samuti õigustatud elatist saama. Samuti ei ole

arvestatud, et kostja on maksnud ülalpidamist vastavalt oma võimetele. Lisaks on hageja

vanemad hageja jaoks teinud makseid.

23. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on kohustatud hagejat ülal

pidama. Maakohus tuvastas, et kostjal on teine alaealine laps. Samuti tuvastas maakohus, et

kostjal on osaline töövõime.

24. Kuigi PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg-st 2, et

vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Mõjuval

põhjusel võib kohus elatist küll vähendada, kuid sellise mõjuva põhjuse olemasolu tuleb

kohustatud vanemal tõendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varalisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

25. Maakohus hindas kostja võimet anda hagejale ülalpidamist ja tuvastas kooskõlas PKS

§-ga 102 ja asjakohase kohtupraktikaga, et kostja varaline seisund võimaldab tal anda

hagejale ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud määras. Maakohus leidis, et kostja ei ole

tõendanud, et kostja oma varanduslikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline andma hagejale

ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud määras.

26. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kui kostja pole vaatamata kohtu

selgitustele esitanud kõiki andmeid ja tõendeid kostja majandusliku seisundi kindlaks

tegemiseks, siis ei ole võimalik tuvastada, et kostja kõiki sissetulekuid ja vältimatuid

püsikulusid arvesse võttes ei võimalda kostja majanduslik seisund anda hagejale ülalpidamist

vähemalt PKS §-s 101 sätestatud määras. Kostja ei ole vaidlustanud ka maakohtu järeldust, et

kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvad andmed viitavad sellele, et kostja varjab oma vara

ning tegelikke sissetulekuid. Kostja pidi PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamise aluseks

olevaid asjaolusid tõendama. Olukorras, kus ei ole võimalik saada ülevaadet kostja

majanduslikust seisundist, ei ole põhjendatud eeldada, et kostja ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale ülalpidamist. Kolleegiumi arvates ei

ole ilma kostja majanduslikust seisundist ülevaadet saamata võimalik ka eeldada, et kostja

osalise töövõimetuse või kostja teise lapse olemasolu tõttu ei ole kostja võimeline andma

hagejale ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud määras.

27. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja töövõime osalisest puudumisest ei saa

järeldada mistahes sissetuleku teenimise võimatust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

kolleegium, et kostja tervislikule seisundile (mis põhjusel on talle määratud osaline töövõime)

tuginedes ei ole võimalik elatist vähendada. Samuti ei ole kostja tervislikust seisundist

tulenevalt võimalik järeldada sissetuleku teenimise võimatust. Olukorras, kui isikul on

tuvastatud osaline töövõime, on põhjendatud järeldada, et isikul on tema terviseseisundist

tulenevalt töötamine osaliselt piiratud. Kuid isiku osalisest töövõimest ei ole võimalik

iseenesest järeldada, et osalise töövõimega isikul puuduvad sissetulekud või võime

sissetulekut hankida ulatuses, et tagada hageja ülalpidamine PKS §-s 101 sätestatud määras.

Kolleegium märgib, et kostja teise alaealise lapse olemasolust ja tema seaduses sätestatud

ülalpidamiskohustuse täitmisest ei saa samuti järeldada, et kostja ei ole võimeline andma

hagejale ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud määras. Kostja ei ole ei maakohtus ega ka

apellatsioonkaebuses esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik

tuvastada kostja teise lapse vajadused, kostja võimalusi neid vajadusi rahuldada või milliste

vahendite arvel neid vajadusi üldse rahuldatakse. Ringkonnakohtul pole võimalik iseenesest

järeldada, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis tooks kaasa laste ebavõrdsuse.

28. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleksid PKS § 102 lg

2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud

miinimummäära. Kostja apellatsioonkaebuses esile toodust ei ole võimalik järeldada, et

maakohus jättis põhjendamatult PKS § 102 lg 2 alusel elatise suuruse vähendamata (jättis

arvestamata kostja esitatud asjaolud, mis kinnitavad, et kostja varaline seisund ei võimalda

mõjuval põhjusel miinimumelatist maksta).

29. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta ka perioodil 21.05.2024–31.12.2025

väljamõistetud elatise summat. Maakohus jättis maksed, mida kostja või kostja ema tegid

enne hagi esitamist, elatise tasumisena, põhjendatult arvestamata. Kostja soovil, et varasemate

maksete teostamise kaudu saaks kohus anda hinnangu hageja vanemate käitumisele, ei ole

käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei ole kostjalt nõudnud enne hagi esitamist

tekkinud elatise võlgnevust.

30. Kostja esitas apellatsioonkaebuses uued väited ja uued tõendid, et kostja vanemad on

teinud kohtumenetluse jooksul hageja emale hageja ülalpidamisega seotud makseid.

Maakohus täitis selgitamiskohustust 27.10.2025 kirjaga, andes pooltele võimaluse esitada

seisukohad ja tõendid enne eelmenetluse lõppu 04.12.2025. Kolleegium selgitab, et

apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele tuginemine on piiratud, apellatsioonimenetluses ei

saa arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida

maakohtus peeti (TsMS § 652). TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad

menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui

menetluse seisund seda võimaldab, s.o esimesel võimalusel esimeses kohtuastmes. Pärast

eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada

üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole toonud

esile, et tal puudus võimalus kõik vastuväited ja tõendid esitada maakohtu menetluses.

Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses esitatud uued väited

ja tõendid (TsMS § 652 lg 4).

31. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited nende väidete õigust eeldades ei

võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugusele

järeldusele ja kaebust rahuldada.

32. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6

kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse

rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.

33. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

34. Kuigi kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud ka oma selgelt väljendatud taotlust

(TsMS § 633 lg 2 p 2), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutulustel kaebuse

puuduseid kõrvaldada.

35. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)