3-25-2258/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2258

Määruse kuupäev

11. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel

läbivaatusel

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121

lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 7. mail 2025 Viru Vanglale taotluse nr 1-9/3-25/31-1 (esialgselt

registreeriti pöördumiseks nr 3-25/2-2/4531) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 000

eurot seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel 25. aprillil 2025. Taotluse

kohaselt viibis valvur meditsiinilise abi osutamise juures ning jälgis toimuvat. Kaebaja palus

valvuril minema minna, kuid valvur ei teinud seda. Kaebaja keeldus meditsiinilise abi

saamisest valvuri juuresolekul ning kaebajale jäi vajalik abi osutamata ja seetõttu tundis

kaebaja pikema aja jooksul valu ja hirmu. Kaebajat koheldi ebainimlikult, temas tekitati

stressi ja pidi läbi elama kannatusi. Kaebaja viitas ka varasemalt esitatud sarnastele

olukordadele ja kahjunõuetele.

2. Viru Vangla andis 30. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/31-2 kaebajale tähtaja

kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks ning tervisekaardi esitamiseks. Kaebaja esitas 2. juulil

2025 Viru Vanglale tervisekaardi väljavõtte.

3. Viru Vangla jättis 7. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/31-4 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Tervishoiuteenust osutab alates 1. juulist 2024 Ida-Viru Keskhaigla

ning seega ei lahenda Viru Vangla kahjunõuet osas, mis puudutab tervisehoiutöötaja tegevust.

3-25-2258

Kaebaja kaebused seoses tervishoiuteenuse mitteosutamisega on edastatud Ida-Viru

Keskhaigla SA-le. Kaebaja kahjunõue on põhjendamatu, sest 25. aprillil 2025 ei ole kaebajal

olnud tervishoiutöötaja vastuvõttu ning seega ei saanud valvur pealt näha meditsiinilise abi

osutamist. Kaebaja ise keeldus endale meditsiinilise abi osutamisest. Kaebaja käis

tervishoiutöötaja vastuvõtul 26. aprillil 2025 ning seal on talle abi osutatud. Vangla ei ole

seadnud takistusi tervishoiuteenuse osutamisele, kinnipeetavat koheldi inimväärikalt ning

kaebajal ei ole tekkinud tervisekahju.

4. Kaebaja esitas 8. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 000 eurot seoses valvuri viibimisega

meditsiinilisel läbivaatusel. Kaebaja soovis 25. aprillil 2025 meditsiinilist abi, kuid

läbivaatuse juures viibis valvur. Kaebaja ei soovinud abi saamist valvuri juuresolekul.

Valvurite viibimine terviseuuringutel rikub privaatsuse ja arsti-patsiendi konfidentsiaalsuse

põhimõtet. Kaebaja tugineb kaebuses õiguskantsleri ning Piinamise ja Ebainimliku või

Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) seisukohtadele.

Lisaks viitab kaebaja Mandela reeglitele, Bangkoki reeglitele ning Euroopa

Vanglareeglistikule. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebusest ning Viru Vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotlusest nähtub, et kaebaja soovib kahju hüvitamist sündmuste eest, mis toimusid

25. aprillil 2025. Kuigi kaebaja on viidanud hulgaliselt erinevatele kuupäevadele ja

erinevatele pöördumisetele, siis kohtu hinnangul on tegemist üksnes näitlikustava materjaliga,

mitte vaidluse esemega. Kaebuse aluseks on Viru Vangla 7. juuli 2025. a otsus, millega

vangla jättis rahuldamata kaebaja kahjunõude 25. aprilli 2025. a valvuri viibimisega

meditsiinilise läbivaatuse juures. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, et sooviks kahju

hüvitamist muudest asjaoludest lähtuvalt. Seega saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37

lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses 25. aprillil 2025

valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimise alusena käsitlenud eraelu puutumatuse ja

patsiendi-arsti konfidentsiaalsuse rikkumist ning on viidanud ka tervisekahjule, mis

tervishoiuteenuse osutamata jätmisega kaasneb. Praegusel juhul tuleb õiguste riivet käsitleda

väheintensiivsena. Vaidlus puudutab ühel päeval valvuri tegevusest tingitult väidetavalt

tervishoiuteenuse mittesaamist olukorras, kus kaebaja esitatud asjaoludest ei nähtu

tervishoiuteenuse saamise vajaduse kiireloomulisust ega olulisust. Kaebaja privaatsusõiguse

riive on samuti vähene, kuna on küsitav, milliseid olulisi terviseandmeid oleks hüpoteetiliselt

25. aprilli 2025 protseduuri käigus valvurile avaldatud. Kaebajale on tagatud vanglas

meditsiiniline abi ning ei ole eluliselt usutav, et vangla valvurid tunneksid ülemäärast huvi

kaebaja terviseandmete saamise ja levitamise vastu. Kindlasti ei ole praegusel juhul

privaatsusõiguse riive selline, mille tulemusena saaks kaebajale kaasneda pikaajalised

kannatused. Kaebajale võis kaasneda teatud ebamugavustunne sellest, et meditsiinilise

3-25-2258

protseduuri juures viibiks selle osutamisel ka valvur, kuid see ei saa põhjustada selliseid

kannatusi, mida pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.

8. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et 25. aprillil 2025 oleks kaebaja tervishoiuteenuse

osutamist palunud ning seda oleks osutatud. SA Ida-Viru Keskhaigla esitatud kaebaja

epikriisidest ajavahemikul 1. detsember 2024 kuni 30. aprill 2025 ei nähtu, et

tervishoiutöötaja oleks kaebajat 25. aprillil 2025 külastanud. Kohtuasja materjalidest nähtub,

et kaebaja soovis hoopis 26. aprilli 2025. a õhtul meedikut ning sai siis soovitud

tervishoiutöötaja vastuvõtu ning kaebajale osutati ka soovitud abi (dtl 75). Seega ei toimunud

25. aprillil 2025 meditsiinilist läbivaatust, mille juures valvur oleks saanud viibida ning kus

valvurile oleks saanud teatavaks kaebaja terviseandmed. Isegi, kui kaebaja on nimetatud

päeval keeldunud tervishoiutöötaja vastuvõtust seetõttu, et valvur oleks olnud

tervishoiuteenuse osutamise juures, ei oleks see tegevus õigusvastane. Kohtupraktikas on

korduvalt leitud, et vanglaametniku juuresolek tervishoiuteenuste osutamisel on põhjendatud

ja õigusaktidega kooskõlas, sest see on vajalik nii tervishoiutöötajate julgeoleku tagamiseks

kui ka arvestades vangla töökorralduse eripärasid seoses tervishoiuteenuse osutamisega, sh

väljastatud ravimite manustamise korraldust. Samuti on vanglaametnikel vangistusseaduse §

66 lg 11 lähtuvalt kinnipeetavate üle järelevalve teostamise kohustus (vt Tartu Halduskohtu

10. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-713 ja 28. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-

4275, mis läbisid ka edasikaebemenetluse kõrgema astme kohtus). Kaebajale oli tagatud

võimalus saada tervishoiuteenust 25. aprillil 2025, kuid kaebaja seda ei kasutanud või on

keeldunud sellest enda tahtest lähtuvalt. Lisaks on kaebajale 26. aprillil 2025 osutatud

vajalikku meditsiinilist abi, mistõttu ei saanud kaebajale tekkida ka selliseid kannatusi või

ebameeldivusi, mis annaks alust eeldada mittevaralise kahju mõõtu üleelamiste esinemist. Kui

kaebaja vabatahtlikult loobub meditsiinilise abi saamisest, ei ole see vastustajale etteheidetav.

Kuna kohtu hinnangul ei viita esitatud materjalid sellele, et esineks õigusvastane tegevus, siis

ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine tõenäoline.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider