3-25-2258/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX (kaebaja) esitas 7. mail 2025 Viru Vanglale taotluse nr 1-9/3-25/31-1 (esialgselt eurot seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel 25. aprillil 2025. Taotluse
Legislator headnote
AI generated3-25-2258/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X (kaebaja) esitas 7. mail 2025 Viru Vanglale taotluse nr 1-9/3-25/31-1 (esialgselt eurot seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel 25. aprillil 2025. Taotluse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-2258
Määruse kuupäev
11. veebruar 2026
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel
läbivaatusel
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121
lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (kaebaja) esitas 7. mail 2025 Viru Vanglale taotluse nr 1-9/3-25/31-1 (esialgselt
registreeriti pöördumiseks nr 3-25/2-2/4531) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 000
eurot seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel 25. aprillil 2025. Taotluse
kohaselt viibis valvur meditsiinilise abi osutamise juures ning jälgis toimuvat. Kaebaja palus
valvuril minema minna, kuid valvur ei teinud seda. Kaebaja keeldus meditsiinilise abi
saamisest valvuri juuresolekul ning kaebajale jäi vajalik abi osutamata ja seetõttu tundis
kaebaja pikema aja jooksul valu ja hirmu. Kaebajat koheldi ebainimlikult, temas tekitati
stressi ja pidi läbi elama kannatusi. Kaebaja viitas ka varasemalt esitatud sarnastele
olukordadele ja kahjunõuetele.
2. Viru Vangla andis 30. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/31-2 kaebajale tähtaja
kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks ning tervisekaardi esitamiseks. Kaebaja esitas 2. juulil
2025 Viru Vanglale tervisekaardi väljavõtte.
3. Viru Vangla jättis 7. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/31-4 kaebaja kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata. Tervishoiuteenust osutab alates 1. juulist 2024 Ida-Viru Keskhaigla
ning seega ei lahenda Viru Vangla kahjunõuet osas, mis puudutab tervisehoiutöötaja tegevust.
3-25-2258
Kaebaja kaebused seoses tervishoiuteenuse mitteosutamisega on edastatud Ida-Viru
Keskhaigla SA-le. Kaebaja kahjunõue on põhjendamatu, sest 25. aprillil 2025 ei ole kaebajal
olnud tervishoiutöötaja vastuvõttu ning seega ei saanud valvur pealt näha meditsiinilise abi
osutamist. Kaebaja ise keeldus endale meditsiinilise abi osutamisest. Kaebaja käis
tervishoiutöötaja vastuvõtul 26. aprillil 2025 ning seal on talle abi osutatud. Vangla ei ole
seadnud takistusi tervishoiuteenuse osutamisele, kinnipeetavat koheldi inimväärikalt ning
kaebajal ei ole tekkinud tervisekahju.
4. Kaebaja esitas 8. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 000 eurot seoses valvuri viibimisega
meditsiinilisel läbivaatusel. Kaebaja soovis 25. aprillil 2025 meditsiinilist abi, kuid
läbivaatuse juures viibis valvur. Kaebaja ei soovinud abi saamist valvuri juuresolekul.
Valvurite viibimine terviseuuringutel rikub privaatsuse ja arsti-patsiendi konfidentsiaalsuse
põhimõtet. Kaebaja tugineb kaebuses õiguskantsleri ning Piinamise ja Ebainimliku või
Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) seisukohtadele.
Lisaks viitab kaebaja Mandela reeglitele, Bangkoki reeglitele ning Euroopa
Vanglareeglistikule. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle
lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebusest ning Viru Vanglale esitatud kahju
hüvitamise taotlusest nähtub, et kaebaja soovib kahju hüvitamist sündmuste eest, mis toimusid
25. aprillil 2025. Kuigi kaebaja on viidanud hulgaliselt erinevatele kuupäevadele ja
erinevatele pöördumisetele, siis kohtu hinnangul on tegemist üksnes näitlikustava materjaliga,
mitte vaidluse esemega. Kaebuse aluseks on Viru Vangla 7. juuli 2025. a otsus, millega
vangla jättis rahuldamata kaebaja kahjunõude 25. aprilli 2025. a valvuri viibimisega
meditsiinilise läbivaatuse juures. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, et sooviks kahju
hüvitamist muudest asjaoludest lähtuvalt. Seega saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37
lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses 25. aprillil 2025
valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel.
6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
7. Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimise alusena käsitlenud eraelu puutumatuse ja
patsiendi-arsti konfidentsiaalsuse rikkumist ning on viidanud ka tervisekahjule, mis
tervishoiuteenuse osutamata jätmisega kaasneb. Praegusel juhul tuleb õiguste riivet käsitleda
väheintensiivsena. Vaidlus puudutab ühel päeval valvuri tegevusest tingitult väidetavalt
tervishoiuteenuse mittesaamist olukorras, kus kaebaja esitatud asjaoludest ei nähtu
tervishoiuteenuse saamise vajaduse kiireloomulisust ega olulisust. Kaebaja privaatsusõiguse
riive on samuti vähene, kuna on küsitav, milliseid olulisi terviseandmeid oleks hüpoteetiliselt
25. aprilli 2025 protseduuri käigus valvurile avaldatud. Kaebajale on tagatud vanglas
meditsiiniline abi ning ei ole eluliselt usutav, et vangla valvurid tunneksid ülemäärast huvi
kaebaja terviseandmete saamise ja levitamise vastu. Kindlasti ei ole praegusel juhul
privaatsusõiguse riive selline, mille tulemusena saaks kaebajale kaasneda pikaajalised
kannatused. Kaebajale võis kaasneda teatud ebamugavustunne sellest, et meditsiinilise
3-25-2258
protseduuri juures viibiks selle osutamisel ka valvur, kuid see ei saa põhjustada selliseid
kannatusi, mida pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
8. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et 25. aprillil 2025 oleks kaebaja tervishoiuteenuse
osutamist palunud ning seda oleks osutatud. SA Ida-Viru Keskhaigla esitatud kaebaja
epikriisidest ajavahemikul 1. detsember 2024 kuni 30. aprill 2025 ei nähtu, et
tervishoiutöötaja oleks kaebajat 25. aprillil 2025 külastanud. Kohtuasja materjalidest nähtub,
et kaebaja soovis hoopis 26. aprilli 2025. a õhtul meedikut ning sai siis soovitud
tervishoiutöötaja vastuvõtu ning kaebajale osutati ka soovitud abi (dtl 75). Seega ei toimunud
25. aprillil 2025 meditsiinilist läbivaatust, mille juures valvur oleks saanud viibida ning kus
valvurile oleks saanud teatavaks kaebaja terviseandmed. Isegi, kui kaebaja on nimetatud
päeval keeldunud tervishoiutöötaja vastuvõtust seetõttu, et valvur oleks olnud
tervishoiuteenuse osutamise juures, ei oleks see tegevus õigusvastane. Kohtupraktikas on
korduvalt leitud, et vanglaametniku juuresolek tervishoiuteenuste osutamisel on põhjendatud
ja õigusaktidega kooskõlas, sest see on vajalik nii tervishoiutöötajate julgeoleku tagamiseks
kui ka arvestades vangla töökorralduse eripärasid seoses tervishoiuteenuse osutamisega, sh
väljastatud ravimite manustamise korraldust. Samuti on vanglaametnikel vangistusseaduse §
66 lg 11 lähtuvalt kinnipeetavate üle järelevalve teostamise kohustus (vt Tartu Halduskohtu
10. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-713 ja 28. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-
4275, mis läbisid ka edasikaebemenetluse kõrgema astme kohtus). Kaebajale oli tagatud
võimalus saada tervishoiuteenust 25. aprillil 2025, kuid kaebaja seda ei kasutanud või on
keeldunud sellest enda tahtest lähtuvalt. Lisaks on kaebajale 26. aprillil 2025 osutatud
vajalikku meditsiinilist abi, mistõttu ei saanud kaebajale tekkida ka selliseid kannatusi või
ebameeldivusi, mis annaks alust eeldada mittevaralise kahju mõõtu üleelamiste esinemist. Kui
kaebaja vabatahtlikult loobub meditsiinilise abi saamisest, ei ole see vastustajale etteheidetav.
Kuna kohtu hinnangul ei viita esitatud materjalid sellele, et esineks õigusvastane tegevus, siis
ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine tõenäoline.
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus
selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu
tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3
ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider