3-25-2200/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2200

Määruse kuupäev

11. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema kinnipidamistingimustega

RESOLUTSIOON

Tagastada X-i kaebus osas, mille menetlus Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a

määruse resolutsiooni punktiga 5 jäeti käiguta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas registreeriti 25. märtsil 2024 X-i (kaebaja) taotlus mittevaralise kahju

hüvitamiseks mh seoses asjaoluga, et kaebajal ei võimaldatud ajavahemikul 13. märts kuni 24.

märts 2024 ennast duši all pesta. Vanglas registreeriti 20. märtsil ja 28. märtsil 2024 kaebaja

taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks mh põhjendusel, et talle ei kutsutud 13. märtsil ja

25. märtsil 2024 meedikut. Tartu Vangla jättis 4. juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/224-3

kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.

2. Kaebaja esitas 22. mail 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks mh

seoses asjaoluga, et teda ei lubatud ajavahemikel 27. detsember 2023 kuni 9. veebruar 2024 ja

14. märts kuni 27. aprill 2024 õue värske õhu kätte ning ajavahemikul 14. märts kuni 20.

märts 2024 ei antud talle süüa, tuues välja, et tema toidunõud on mustad. Tartu Vangla jättis

14. augusti 2024. a otsusega nr 1-13/24/348-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 29. juulil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks mh

põhjendusel, et vanglaametnik ei andnud talle 28. juulil 2024 uusi pükse, kuigi need olid

uriiniga koos, ning kaebaja pidi olema pikalt määrdunud pükstega. Tartu Vangla jättis 23.

oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/463-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3-25-2200

4. Kaebaja esitas 3. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebajat hoiti lukustatud režiimil ajavahemikel 27. september kuni 13. oktoober 2023, 26.

detsember 2023 kuni 9. veebruar 2024, 13. märts kuni 2. mai 2024, 26. juuni kuni 9. oktoober

2024, 9. november kuni 27. november 2024 ja 20. detsember 2024 kuni 11. märts 2025.

Lisaks kandis kaebaja kartserikaristust ajavahemikul 27. juuni kuni 5. august 2024.

Psüühikahäirega isikut ei tohi üksikvangistuses ega kartseris hoida, kuna see põhjustab isikule

suuri kannatusi ja üleelamisi ning kahjustab psüühikat. Üksikvangistuse ja kartseris viibimise

ajal kaebajat alandati, mõnitati ja solvati, teda karistati toiduga, tal ei võimaldatud õue minna

ega duši all käia. Kaebaja taotleb üksikvangistuses hoidmisega seoses 25 000 euro ja

kartserisse paigutamisega seoses 5000 euro hüvitamist.

5. Tartu Vangla jättis 31. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/207-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse lukustatud režiimil paiknemist ja üksikvangistust puudutavas osas rahuldamata ning

ülejäänud osas läbi vaatamata.

5.1. Kaebaja oli ajavahemikul 27. september 2023 kuni 11. märts 2025 vahistatu staatuses.

Tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid kehtivate käskkirjade alusel

ajavahemikel 30. september kuni 9. oktoober 2024, 9. november kuni 27. november 2024 ja

20. detsember 2024 kuni 11. märts 2025. Kaebaja kandis kartserikaristusi kehtivate

käskkirjade alusel ajavahemikel 27. juuni kuni 3. juuli 2024, 5. juuli kuni 19. juuli 2024 ja 22.

juuli kuni 5. august 2024. Vaidlusalustel ajaperioodidel ei olnud kaebajal kambrikaaslast ning

tal ei olnud võimalik eluosakonna piires vabalt liikuda. Eluosakonnas liikumist piiras

esmajoones see, et kaebaja oli vahistatu staatuses. Vangistusseaduse (VangS) kuni 30.

septembrini 2024 kehtinud redaktsiooni § 90 lg 3 kohaselt hoiti vahistatuid ööpäev läbi

lukustatud kambris, v.a aeg, kui vahistatu töötas või õppis. Alates 1. oktoobrist 2024 anti ka

vahistatutele õigus liikuda päevakavajärgsetel aegadel eluosakonna piires vabalt ringi.

Kaebaja viibis kambris üksinda tulenevalt tema iseloomust ja käitumisest, kuid vangistuse

jooksul on temaga tegelenud arvukatel kordadel erinevad spetsialistid (psühholoog,

psühhiaater, sotsiaaltöötaja, inspektor-kontaktisik, kaplan jne). Kaebajat ei hoitud sotsiaalses

isolatsioonis ning tema terviseseisundit jälgiti pidevalt. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud.

5.2. Kaebaja on oma kahju hüvitamise taotluses võimalikku alandamist, mõnitamist,

solvamist, toiduga karistamist, õues käimise ning duši kasutamise mittevõimaldamist

puudutavas osas jäänud üldsõnaliseks, viitamata konkreetselt kuupäevadele, millal

etteheidetavad teod on toime pandud. Tartu Vangla ei saa hakata kinnipeetava eest kahju

hüvitamise taotlust sisustama. Tartu Vangale on teada, et kaebaja on varasemalt vangla poole

mitmete erinevate kahju hüvitamise taotlustega pöördunud, milles kaebaja on samuti ette

heitnud seda, et ametnikud on teda mõnitanud, toiduga karistanud, tema väärikust alandanud,

teda ei ole lastud õue ega duši alla. Vangla on otsuses kirjeldatud episoodide osas oma

seisukoha juba kujundanud ning seega on kaebaja esitanud osaliselt korduva kahju hüvitamise

taotluse. Kaebaja ei ole esitanud menetluse uuendamise taotlust ning vanglale ei ole teada, et

esineksid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-s 1 sätestatud alused.

6. Kaebaja esitas 3. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema kinnipidamistingimustega. Kaebaja põhjendab,

et on psüühikahäiretega kinnipeetav, mistõttu otsustas vangla paigutada kaebaja

üksikvangistusse ning eraldada ta teistest. Selle aja jooksul kaebajat alandati, mõnitati ja

solvati, teda ei lastud alati pesema ja õue. Samuti ei osutatud talle meditsiinilist abi, teda

karistati ajavahemikul 20. märts kuni 26. märts 2024 toiduga, üksikvangistuses viibimise ajal

lõhkusid valvurid kaebaja pusa kapuutsi ära jne. Samuti koheldi kaebajat kartseris

ebainimlikult, kuna teda sunniti olema ajavahemikul 28. juuli kuni 29. juuli 2024 uriiniste

riietega. Kaebajale on põhjustatud kannatusi, hingelisi üleelamisi ning tervisekahju. Kaebaja

3-25-2200

taotleb tema üksikvangistuses hoidmise eest 25 000 eurot ja kartseris hoidmise eest 5000

eurot.

7. Tartu Halduskohus jättis 9. juuli 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, nõutava hüvitise täpsustamiseks ning

riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

8. Kaebaja esitas 9. juulil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et valvurid

solvasid, mõnitasid ja alandasid teda terve aja, mil kaebaja oli üksikvangistuses või kartseris.

Kaebaja hall dressipusa lõhuti ära 26. detsembril 2023, mil kaebaja paigutati

üksikvangistusse. Kaebajal ei võimaldatud ennast pesta 16. märtsil ja 23. märtsil 2024.

Kaebaja ütles 13. märtsil 2024 õhtusel loendusel valvuritele, et tal rinnust valutab ning et ta

soovib meedikut saada, kuid talle meedikut ei kutsutud ning ta jäigi meditsiinilisest abist ilma.

Samuti ei kutsutud kaebajale meedikut 25. märtsil 2024 pärast lõunasööki, mil tal tekkisid

kõhuprobleemid. Meedik tuli kaebaja juurde alles kell 16.00, kuna kaebajal oli plaaniline

sidumine. Kaebajat ei lastud ajavahemikel 27. detsember 2023 kuni 9. veebruar 2024 ja 14.

märts 2024 kuni 27. aprill 2024 õue, kuna valvurite hinnangul oli õues selleks liiga külm.

Kaebajat karistati toiduga ajavahemikul 14. märts kuni 20. märts 2024. Kraanist tuli roostes ja

jääkülm vesi, millega kaebaja ei saanud nõusid pesta. Ühekordsed nõud väljastati kaebajale

alles 21. märtsil 2024. Kaebaja ei keeldunud toidust, vaid valvurid keeldusid talle toitu

andmast. Kaebaja pidi olema uriiniste riietega ajavahemikul 28. juuli kuni 29. juuli 2024.

Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

9. Tartu Vangla esitas 8. juulil ja 1. augustil 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele

kohtueelse menetluse materjalid.

10. Tartu Halduskohus jättis 23. septembri 2025. a määrusega X-i kaebuse uuesti käiguta

ning andis kaebajale tähtaja seoses õues jalutamise ja pesemise võimaldamata jätmise,

tervishoiutöötaja kutsumata jätmise, ebakohase toitlustamise ja määrdunud riietega olemisega

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Pesemist ja tervishoiutöötaja kutsumata jätmist

puududutavas osas oli kaebuse esitamise viimane päev 5. august 2024, jalutamist ja

toitlustamist puudutavas osas 13. september 2024 ning määrdunud riietega olemisega seoses

22. november 2024. Kaebaja esitas kohtule hüvitamiskaebuse alles 3. juulil 2025 ehk

eelkirjeldatud asjaoludega seoses hilinenult.

11. Kaebaja esitas 24. septembril 2025 kohtule tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja

põhjendab, et kaebus jäi osaliselt tähtaegselt esitamata ebapiisava kogemuse tõttu. Osad

kaebaja käsikirjalised kahjunõuded ei jõudnud vanglale valvurite tegevuse tõttu. Kaebaja ei

teadnud, et ei saa kahjunõudeid uuesti esitada.

12. Tartu Halduskohus jättis 29. septembri 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasja nr 3-25-2200 menetluse

osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses õues jalutamise ja pesemise

võimaldamata jätmise, tervishoiutöötaja kutsumata jätmise, ebakohase toitlustamise ja

määrdunud riietega olemisega (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Sama määrusega jättis kohus

ülejäänud osas kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 4) ja kaebuse selles osas käiguta (resolutsiooni p 5) ning andis

riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest arvates.

3-25-2200

13. Kaebaja esitas 30. septembril 2025 eelnimetatud halduskohtu määruse resolutsiooni p-de

1, 2 ja 4 peale määruskaebuse.

14. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. jaanuari 2026. a määruse resolutsiooni punktiga 1 Tartu

Halduskohtu 29. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale esitatud

määruskaebuse rahuldamata. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis ringkonnakohus

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale

samuti rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus selgitas, et tema määruse resolutsiooni 1 peale

võib esitada määruskaebuse Riigikohtule, ülejäänud osas on määrus lõplik.

15. Kaebaja esitas 29. jaanuaril 2026 Riigikohtule eelnimetatud ringkonnakohtu määruse

peale määruskaebuse tervikuna, sh riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise osas.

KOHTU SEISUKOHT

16. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

17. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 29. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 5 X-i

kaebuse osaliselt käiguta ja andis kaebajale selles osas riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva

määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a

määruse resolutsiooni p 4 jõustus pärast määruskaebemenetlust 29. jaanuaril 2026, mil

ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Asjaolu, et

kaebaja esitas 29. jaanuaril 2026 ringkonnakohtu määruse peale ka riigilõivu puudutavas osas

määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumise aega, sest

ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus

(HKMS § 119 lg 1). Seega hakkas käiguta jäetud osas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg

kulgema 30. jaanuaril 2026 ja möödus 4. veebruaril 2026. Käesoleva määruse tegemise

seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule

esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine

on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

18. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel osas, mille

menetlus Tartu Halduskohtu 29. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 5 jäeti

käiguta. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)