Legislator Case Law & Legislation
1-26-857/11 AI generated

1-26-857/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-26-857/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Õppekeskuse valik jätta AS H otsustada (hetkel viibib A K E, teenust pakub AS H). kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

Legislator headnote

AI generated

1-26-857/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-26-857

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-857 (26233000161)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Aleksa Malkova

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

A K süüdistuses

KarS § 199 lg 2 p 9

järgi,

kokkuleppemenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin

Süüdistatav

A K

isikukood XXX; elukoht XXX; viibimiskoht: XXX; XXX;

XXX; emakeel – XXX; õpib XXX

Kriminaalkorras karistamata

Tõkend: viibib kinnises lasteasutuses kuni 10.02.2026

Kaitsja

Leelo Viil

Eestkostja

Narva linn (esindaja Olga Peenema)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.02.2026

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249 ja §-dest 306, 308, 310, 311

ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada A K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 9 ja § 87 lg 5 alusel

kohaldada A K suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist (teenust

pakub AS H) 1 aastaks arvates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10.12.2025,

järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise

põhimõtteid.

1-26-857

Õppekeskuse valik jätta AS H otsustada (hetkel viibib A K E, teenust pakub AS H).

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2025 määrusega nr 1-25-7056 kohaldatud tõkend

vahistamine, mis on asendatud kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, jätta muutmata ja

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 408¹ lg 2 sätteid.

Tsiviilhagid:

- rahuldada kannatanu A OÜ (reg-kood XXX) tsiviilhagi ning mõista A K välja kannatanu

AOÜ kasuks kuriteoga tekitatud kahju 12.69 eurot (08.10.2025 episood), mis tuleb kanda

kannatanu A OÜ arveldusarvele nr XXX, AS LHV Pank. Ülejäänud kahjusumma

hüvitamise osas tehakse otsus kriminaalasja nr 25233000319 raames.

- rahuldada kannatanu R AS (reg-kood XXX) tsiviilhagi ning mõista A K välja kannatanu

R AS kasuks kuriteoga tekitatud kahju 87.14 eurot (08.10.2025 episood), mis tuleb kanda

kannatanu R AS-i arveldusarvele nr XXX.

- rahuldada kannatanu M OÜ (reg-kood XXX) tsiviilhagi ning mõista A K välja kannatanu

M OÜ kasuks kuriteoga tekitatud kahju 13.28 eurot (23.11.2025 episood), mis tuleb kanda

kannatanu M OÜ arveldusarvele nr XXX, AS Swedbank. Ülejäänud kahjusumma

hüvitamise osas tehakse otsus kriminaalasja nr 25233000319 raames.

Menetluskulud:

KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele A K KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi

kohaldamisel sundraha ei määrata.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 vabastada A K menetluskulude tasumisest, jättes kaitsjatasu

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 543 (viissada nelikümmend

kolm) eurot 12 senti ning kohtumenetlusega kaasnevad õigusabi kulud 89

(kaheksakümmend üheksa) eurot 28 senti riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas

1. Alaealist A K süüdistatakse selles, et ta võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil:

-

08.10.2025 kella 11.57 paiku A OÜ-le kuuluva XXX asuva kaupluse A1000 Market

müügisaalis viibides müügiriiulitelt kolm deodoranti Rexona Active Protection Fresh

kogumaksumusega 11.10 eurot ning ühe energiajoogi Monster Ultra Watermelon (0,5l)

maksumusega 1.59 eurot, s.o kaupu kogumaksumusega 12.69 eurot, ning seejärel väljus

1-26-857

kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata, tekitades sellise teoga

kannatanule A OÜ-le varalist kahju kokku summas 12.69 eurot;

-

23.11.2025 M OÜ-le kuuluva XXX asuva kaupluse Maxima müügisaalis viibides

müügiriiulitelt kaks deodoranti Nivea Spreido kogumaksumusega 13.18 eurot ja kaks

tikutopsi maksumusega 0.10 eurot, s.o tööstuskaupu kogumaksumusega 13.28 eurot, ning

kella 10.59 paiku väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata,

tekitades sellise teoga kannatanule M OÜ-le varalist kahju kokku summas 13.28 eurot;

-

01.12.2025 kella 08.18 paiku R AS-ile kuuluva XXX asuva kaupluse Rimi

müügisaalis viibides müügiriiulilt kolm spreideodoranti Nivea Men kogumaksumusega 20.67

eurot ning seejärel väljus kosmeetikatoodetega kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest

maksmata, tekitades sellise teoga kannatanule R AS-ile varalist kahju kokku summas 20.67

eurot;

-

01.12.2025 kella 08.21 paiku R AS-ile kuuluva XXX asuva kaupluse Rimi

müügisaalis viibides müügiriiulitelt ühe spreideodorandi Nivea Men maksumusega 6.89 eurot,

kaks deodoranti Nivea kogumaksumusega 10.38 eurot ja ühe mikrokiudlappide komplekti

maksumusega 2.49 eurot, s.o tööstuskaupu kogumaksumusega 19.76 eurot, ning seejärel

väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata, tekitades sellise

teoga kannatanule R AS-ile varalist kahju kokku summas 19.76 eurot;

-

01.12.2025 kella 10.00 paiku R AS-ile kuuluva XXX asuva kaupluse Rimi

müügisaalis viibides müügiriiulilt üheksa deodoranti Nivea kogumaksumusega 46.71 eurot

seejärel väljus kosmeetikatoodetega kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest

maksmata, tekitades sellise teoga kannatanule R AS-ile varalist kahju kokku summas 46.71

eurot.

Seega A K on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS

§ 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava A K, tema kaitsja Leelo Viil ja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ragnar Plistkini vahel ja eestkostja Olga Peenema juuresolekul 06.02.2026

sõlmitud kokkuleppega palub prokurör kohtul alaealisena kuriteo toime pannud A K

süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 alusel kohaldada A K

suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist (teenust pakub AS H) 1 aastaks

arvates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10.12.2025, järgides sotsiaalhoolekande

seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Õppekeskuse valik

tuleb jätta AS H otsustada (hetkel viibib A K E õppekeskuses, teenust pakub AS H). Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2025 määrusega nr 1-25-7056 kohaldatud tõkend

vahistamine, mis on asendatud kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, jätta muutmata ja

tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldatakse KrMS

§ 408¹ lg 2 sätteid. Samuti lepiti kokku, et käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega võtab

süüdistatav A K esitatud tsiviilhagid õigeks, tunnustab kannatanute poolt esitatud

tsiviilhagisid ja on nõus tsiviilhagide väljamõistmisega kannatanute kasuks A K poolt

kuritegude toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kannatanu A OÜ (reg-

kood XXX) volitatud esindaja on esitanud kriminaalasja nr 25233000319 raames

hagiavalduse. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A K kannatanu A OÜ kasuks välja kuriteoga

tekitatud varaline kahju summas 12.69 eurot (08.10.2025 episood), mis tuleb kanda kannatanu

A OÜ arveldusarvele nr XXX, AS LHV Pank. Ülejäänud kahjusumma hüvitamise osas

tehakse otsus kriminaalasja nr 25233000319 raames. Kannatanu R AS (reg-kood XXX)

volitatud esindaja on esitanud kriminaalasja nr 25233000319 raames hagiavalduse kokku

summas 87.14 eurot. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A K kannatanu R AS-i kasuks välja

kuriteoga tekitatud kahju summas 87.14 eurot, mis tuleb kanda kannatanu R AS-i

arveldusarvele nr XXX. Kannatanu M OÜ (reg-kood XXX) volitatud esindaja on esitanud

kriminaalasja nr 25233000319 raames hagiavalduse. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A K

1-26-857

kannatanu M OÜ kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 13.28 eurot

(23.11.2025 episood), mis tuleb kanda kannatanu M OÜ arveldusarvele nr XXX, AS

Swedbank. Ülejäänud kahjusumma hüvitamise osas tehakse otsus kriminaalasja nr

25233000319 raames. Samuti lepiti kokku, et menetluskulude küsimus tuleb lahendada

vastavalt kokkuleppele. Nimelt leppisid pooled kokku selles, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

vabastada A K täielikult menetluskulude tasumisest, st jätta kaitsjatasu kohtueelses

menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 245.52+74.40+223.20 = 543.12 eurot

(11.12.2025 vahistamistaotlusega tutvumine ning 12.12.2025 vahistamine, 02.02.2026

kahtlustatava ülekuulamine ning 06.02.2026 läbirääkimised) ning kaitsjatasu kohtumenetluses

osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele A K KarS § 87 lg 1

alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

3. Kohtuistungil A K avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis

vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel

avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus kokku lepitud karistusega, tsiviilhagide

rahuldamisega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega vastavalt saavutatud kokkuleppele.

Ta jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe

kinnitamist. Ka süüdistatava eestkostja toetas sõlmitud kokkuleppe kinnitamist nagu ka

süüdistava kaitsja, jäädes kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et tõendatud on

süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning tema poolt toime

pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega kuulub A K süüdimõistmisele KarS § 199

lg 2 p 9 järgi. Kohus nõustub tsiviilhagide rahuldamisega ning menetluskulude hüvitamisega

kokkuleppes kokkulepitud viisil. Kohus nõustub ka kokkulepitud mõjutusvahendiga, kuna see

vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning antud mõjutusvahendi kohaldamine on vajalik

pidades silmas kasvatuslikke eesmärke. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppe juurde, taotledes kohtult kokkuleppe kohtuotsusega kinnitamist.

6. KrMS § 308 näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena

järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla

kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata,

kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb

ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud

isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või

oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina

muuhulgas kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses

sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid (p 9). Arvestades toimikus

olevaid tõendeid ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et kokkuleppes valitud

mõjutusvahend on süüdistatavale sobiv ning karistust mõista ei ole vaja.

7. Kuigi KrMS §-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe

sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, ei keela seadus selles osas kokkuleppe sõlmimist,

kui alaealise mõjutusvahendi kohaldamine karistuse asemel on õigem. KrMS § 245 lg 1 p 9

näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10

näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on

selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka

midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks

lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus A K tõepoolest

puudub, sest süüdistatavat pole varasemalt karistatud kriminaalkorras, ta tunnistas enda süüd

ja seega kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta. KrMS § 248 lg 1 p 5

näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja

1-26-857

talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse

juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta

karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses

väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele

kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka KrMS §-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on

mujal kui sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et

kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses

kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka

igati korrektselt teha.

8. Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealise

süüdistatava huvides ning soodustab mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendite

kohaldamist, aga ka alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu ning vajadust kriitiliselt

analüüsida enda käitumisakte.

9. Kohus vestles kohtuistungil süüdistatavaga, veendumaks, kas ta saab aru, millise

vastutuse ta võtab ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osalesid ka alaealise

süüdistatava eestkostja ja kaitsja ning süüdistatava õiguste tagamise seisukohalt ei tekkinud

mingisuguseid puudujääke. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine karistuse ja

mõjutusvahendi küsimuses vastavalt süüdistatava, kaitsja prokuröri kokkuleppele ei ole

vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealise süüdistatava

huvides. Süüdistatav on aru saanud, et tema poolt toime pandud kuritegudele igasugused

õigustused puuduvad.

10. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskuludega toimimise osas. Kohus

leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Samuti leiab

kohus, et tsiviilhagide rahuldamine on põhjendatud, kuna süüdistatav on kannatanutele

hagiavaldustes hüvitisena taotletavate summade suuruses kahju tekitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/