1-26-857/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedÕppekeskuse valik jätta AS H otsustada (hetkel viibib A K E, teenust pakub AS H). kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning
Legislator headnote
AI generated1-26-857/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning
Full text
1-26-857
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2026, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-26-857 (26233000161)
Kohtunik
Mari-Liis Avikson
Kohtuistungi sekretär
Aleksa Malkova
Tõlk
Aleksander Minin
Kriminaalasi
A K süüdistuses
KarS § 199 lg 2 p 9
järgi,
kokkuleppemenetluse korras
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin
Süüdistatav
A K
isikukood XXX; elukoht XXX; viibimiskoht: XXX; XXX;
XXX; emakeel – XXX; õpib XXX
Kriminaalkorras karistamata
Tõkend: viibib kinnises lasteasutuses kuni 10.02.2026
Kaitsja
Leelo Viil
Eestkostja
Narva linn (esindaja Olga Peenema)
Kohtuistungi toimumise aeg
11.02.2026
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249 ja §-dest 306, 308, 310, 311
ja 313 maakohus otsustas:
Tunnistada A K süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 9 ja § 87 lg 5 alusel
kohaldada A K suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist (teenust
pakub AS H) 1 aastaks arvates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10.12.2025,
järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise
põhimõtteid.
1-26-857
Õppekeskuse valik jätta AS H otsustada (hetkel viibib A K E, teenust pakub AS H).
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2025 määrusega nr 1-25-7056 kohaldatud tõkend
vahistamine, mis on asendatud kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, jätta muutmata ja
tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 408¹ lg 2 sätteid.
Tsiviilhagid:
- rahuldada kannatanu A OÜ (reg-kood XXX) tsiviilhagi ning mõista A K välja kannatanu
AOÜ kasuks kuriteoga tekitatud kahju 12.69 eurot (08.10.2025 episood), mis tuleb kanda
kannatanu A OÜ arveldusarvele nr XXX, AS LHV Pank. Ülejäänud kahjusumma
hüvitamise osas tehakse otsus kriminaalasja nr 25233000319 raames.
- rahuldada kannatanu R AS (reg-kood XXX) tsiviilhagi ning mõista A K välja kannatanu
R AS kasuks kuriteoga tekitatud kahju 87.14 eurot (08.10.2025 episood), mis tuleb kanda
kannatanu R AS-i arveldusarvele nr XXX.
- rahuldada kannatanu M OÜ (reg-kood XXX) tsiviilhagi ning mõista A K välja kannatanu
M OÜ kasuks kuriteoga tekitatud kahju 13.28 eurot (23.11.2025 episood), mis tuleb kanda
kannatanu M OÜ arveldusarvele nr XXX, AS Swedbank. Ülejäänud kahjusumma
hüvitamise osas tehakse otsus kriminaalasja nr 25233000319 raames.
Menetluskulud:
KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele A K KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi
kohaldamisel sundraha ei määrata.
Vastavalt KrMS § 180 lg 3 vabastada A K menetluskulude tasumisest, jättes kaitsjatasu
kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 543 (viissada nelikümmend
kolm) eurot 12 senti ning kohtumenetlusega kaasnevad õigusabi kulud 89
(kaheksakümmend üheksa) eurot 28 senti riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses
kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning
süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas
1. Alaealist A K süüdistatakse selles, et ta võttis võõra vallasasja ebaseadusliku
omastamise eesmärgil:
-
08.10.2025 kella 11.57 paiku A OÜ-le kuuluva XXX asuva kaupluse A1000 Market
müügisaalis viibides müügiriiulitelt kolm deodoranti Rexona Active Protection Fresh
kogumaksumusega 11.10 eurot ning ühe energiajoogi Monster Ultra Watermelon (0,5l)
maksumusega 1.59 eurot, s.o kaupu kogumaksumusega 12.69 eurot, ning seejärel väljus
1-26-857
kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata, tekitades sellise teoga
kannatanule A OÜ-le varalist kahju kokku summas 12.69 eurot;
-
23.11.2025 M OÜ-le kuuluva XXX asuva kaupluse Maxima müügisaalis viibides
müügiriiulitelt kaks deodoranti Nivea Spreido kogumaksumusega 13.18 eurot ja kaks
tikutopsi maksumusega 0.10 eurot, s.o tööstuskaupu kogumaksumusega 13.28 eurot, ning
kella 10.59 paiku väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata,
tekitades sellise teoga kannatanule M OÜ-le varalist kahju kokku summas 13.28 eurot;
-
01.12.2025 kella 08.18 paiku R AS-ile kuuluva XXX asuva kaupluse Rimi
müügisaalis viibides müügiriiulilt kolm spreideodoranti Nivea Men kogumaksumusega 20.67
eurot ning seejärel väljus kosmeetikatoodetega kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest
maksmata, tekitades sellise teoga kannatanule R AS-ile varalist kahju kokku summas 20.67
eurot;
-
01.12.2025 kella 08.21 paiku R AS-ile kuuluva XXX asuva kaupluse Rimi
müügisaalis viibides müügiriiulitelt ühe spreideodorandi Nivea Men maksumusega 6.89 eurot,
kaks deodoranti Nivea kogumaksumusega 10.38 eurot ja ühe mikrokiudlappide komplekti
maksumusega 2.49 eurot, s.o tööstuskaupu kogumaksumusega 19.76 eurot, ning seejärel
väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata, tekitades sellise
teoga kannatanule R AS-ile varalist kahju kokku summas 19.76 eurot;
-
01.12.2025 kella 10.00 paiku R AS-ile kuuluva XXX asuva kaupluse Rimi
müügisaalis viibides müügiriiulilt üheksa deodoranti Nivea kogumaksumusega 46.71 eurot
seejärel väljus kosmeetikatoodetega kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest
maksmata, tekitades sellise teoga kannatanule R AS-ile varalist kahju kokku summas 46.71
eurot.
Seega A K on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle
ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS
§ 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Kooskõlas süüdistatava A K, tema kaitsja Leelo Viil ja Viru Ringkonnaprokuratuuri
abiprokurör Ragnar Plistkini vahel ja eestkostja Olga Peenema juuresolekul 06.02.2026
sõlmitud kokkuleppega palub prokurör kohtul alaealisena kuriteo toime pannud A K
süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 alusel kohaldada A K
suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist (teenust pakub AS H) 1 aastaks
arvates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 10.12.2025, järgides sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Õppekeskuse valik
tuleb jätta AS H otsustada (hetkel viibib A K E õppekeskuses, teenust pakub AS H). Viru
Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2025 määrusega nr 1-25-7056 kohaldatud tõkend
vahistamine, mis on asendatud kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, jätta muutmata ja
tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldatakse KrMS
§ 408¹ lg 2 sätteid. Samuti lepiti kokku, et käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega võtab
süüdistatav A K esitatud tsiviilhagid õigeks, tunnustab kannatanute poolt esitatud
tsiviilhagisid ja on nõus tsiviilhagide väljamõistmisega kannatanute kasuks A K poolt
kuritegude toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kannatanu A OÜ (reg-
kood XXX) volitatud esindaja on esitanud kriminaalasja nr 25233000319 raames
hagiavalduse. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A K kannatanu A OÜ kasuks välja kuriteoga
tekitatud varaline kahju summas 12.69 eurot (08.10.2025 episood), mis tuleb kanda kannatanu
A OÜ arveldusarvele nr XXX, AS LHV Pank. Ülejäänud kahjusumma hüvitamise osas
tehakse otsus kriminaalasja nr 25233000319 raames. Kannatanu R AS (reg-kood XXX)
volitatud esindaja on esitanud kriminaalasja nr 25233000319 raames hagiavalduse kokku
summas 87.14 eurot. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A K kannatanu R AS-i kasuks välja
kuriteoga tekitatud kahju summas 87.14 eurot, mis tuleb kanda kannatanu R AS-i
arveldusarvele nr XXX. Kannatanu M OÜ (reg-kood XXX) volitatud esindaja on esitanud
kriminaalasja nr 25233000319 raames hagiavalduse. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A K
1-26-857
kannatanu M OÜ kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 13.28 eurot
(23.11.2025 episood), mis tuleb kanda kannatanu M OÜ arveldusarvele nr XXX, AS
Swedbank. Ülejäänud kahjusumma hüvitamise osas tehakse otsus kriminaalasja nr
25233000319 raames. Samuti lepiti kokku, et menetluskulude küsimus tuleb lahendada
vastavalt kokkuleppele. Nimelt leppisid pooled kokku selles, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb
vabastada A K täielikult menetluskulude tasumisest, st jätta kaitsjatasu kohtueelses
menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 245.52+74.40+223.20 = 543.12 eurot
(11.12.2025 vahistamistaotlusega tutvumine ning 12.12.2025 vahistamine, 02.02.2026
kahtlustatava ülekuulamine ning 06.02.2026 läbirääkimised) ning kaitsjatasu kohtumenetluses
osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele A K KarS § 87 lg 1
alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.
3. Kohtuistungil A K avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis
vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel
avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus kokku lepitud karistusega, tsiviilhagide
rahuldamisega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega vastavalt saavutatud kokkuleppele.
Ta jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.
4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe
kinnitamist. Ka süüdistatava eestkostja toetas sõlmitud kokkuleppe kinnitamist nagu ka
süüdistava kaitsja, jäädes kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et tõendatud on
süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning tema poolt toime
pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega kuulub A K süüdimõistmisele KarS § 199
lg 2 p 9 järgi. Kohus nõustub tsiviilhagide rahuldamisega ning menetluskulude hüvitamisega
kokkuleppes kokkulepitud viisil. Kohus nõustub ka kokkulepitud mõjutusvahendiga, kuna see
vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning antud mõjutusvahendi kohaldamine on vajalik
pidades silmas kasvatuslikke eesmärke. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud
kokkuleppe juurde, taotledes kohtult kokkuleppe kohtuotsusega kinnitamist.
6. KrMS § 308 näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena
järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla
kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata,
kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb
ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud
isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või
oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina
muuhulgas kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses
sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid (p 9). Arvestades toimikus
olevaid tõendeid ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et kokkuleppes valitud
mõjutusvahend on süüdistatavale sobiv ning karistust mõista ei ole vaja.
7. Kuigi KrMS §-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe
sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, ei keela seadus selles osas kokkuleppe sõlmimist,
kui alaealise mõjutusvahendi kohaldamine karistuse asemel on õigem. KrMS § 245 lg 1 p 9
näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10
näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on
selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka
midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks
lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus A K tõepoolest
puudub, sest süüdistatavat pole varasemalt karistatud kriminaalkorras, ta tunnistas enda süüd
ja seega kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta. KrMS § 248 lg 1 p 5
näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja
1-26-857
talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse
juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta
karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses
väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele
kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka KrMS §-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on
mujal kui sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et
kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses
kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka
igati korrektselt teha.
8. Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealise
süüdistatava huvides ning soodustab mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendite
kohaldamist, aga ka alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu ning vajadust kriitiliselt
analüüsida enda käitumisakte.
9. Kohus vestles kohtuistungil süüdistatavaga, veendumaks, kas ta saab aru, millise
vastutuse ta võtab ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osalesid ka alaealise
süüdistatava eestkostja ja kaitsja ning süüdistatava õiguste tagamise seisukohalt ei tekkinud
mingisuguseid puudujääke. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine karistuse ja
mõjutusvahendi küsimuses vastavalt süüdistatava, kaitsja prokuröri kokkuleppele ei ole
vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealise süüdistatava
huvides. Süüdistatav on aru saanud, et tema poolt toime pandud kuritegudele igasugused
õigustused puuduvad.
10. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskuludega toimimise osas. Kohus
leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning
kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Samuti leiab
kohus, et tsiviilhagide rahuldamine on põhjendatud, kuna süüdistatav on kannatanutele
hagiavaldustes hüvitisena taotletavate summade suuruses kahju tekitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/