2-25-107122/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-107122

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-25-107122

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi M.J.-i

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3438,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood: 12541882; lepinguline

esindaja Jana Loemaa, e-post: XXX).

Kostja: M.J. (isikukood: XXX, registrijärgne elukoha aadress:

XXX-i , xxxxx, XXX; tegelik elukoht ei ole teada;

menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M.J.-ilt Moneyzen OÜ kasuks võlgnevus 2511,96 eurot.

3. Välja mõista M.J.-ilt Moneyzen OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 2230,86 eurolt alates

11.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi põhivõla 130,42 euro ja kõrvalnõuete 338,04 euro osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 73% ulatuses M.J.-i kanda ja 27% ulatuses Moneyzen OÜ

kanda.

6. Välja mõista M.J.-ilt Moneyzen OÜ kasuks menetluskulud 306,60 eurot.

7. Välja mõista M.J.-ilt Moneyzen OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

2. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast

nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 08.11.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on

põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

4. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga 13.08.2024

laenulepingu nr L241004408, mille alusel sai kostja laenu 2400 eurot. Laen tuli tagastada 36

kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Kostja oli viivituses alates 13.10.2024 osamaksega,

mistõttu ütles hageja lepingu üles 10.02.2025.

5. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale tasumata laenuosa 2361,28 eurot, intressi

325,88 eurot, haldustasu 11,84 eurot, võlamenetlustasu 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 177,69 eurot seisuga 17.06.2025 eurot ning edaspidi põhivõlalt viivise 0,06% päevas

alates 18.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

6. Poote vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on

tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.

7. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a

määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

8. Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 46,07% aastas ei ületanud lepingus

märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.

9. Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga

lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas

täiendavad selgitused ja juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud, siis hagist osaliselt loobumise ja ümberarvestuse.

10. Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte

järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet,

kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

11. Ümberarvestuse järgi on kostjalt laekunud üks osamakse s.o 110,64 eurot, mille hageja on

arvestanud põhiosa katteks. Seega on põhiosa võlgnevus 2230,86 eurot ning VÕS § 94 lg 1

sätestatud määras intressid ajavahemiku 13.09.2024 kuni 10.02.2025 eest 44,68 eurot.

12. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ning ülesütlemise seisuga oli viivis 1,43 eurot ning põhivõla tasumata osalt s.o

2230,86 eurolt on viivis alates 11.02.2025 kuni otsuse tegemiseni 10.02.2026 summas

234,99 eurot s.o on kokku 236,42 eurot ja sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni.

13. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendatud 2230,86 euro ulatuses

ja kõrvalnõuded (intress ja viivis otsuse tegemise seisuga) 281,10 euro ulatuses.

14. Hageja on osaliselt nõudest loobunud juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist nõudest loobumisega TsMS

§ 429 lg 1 tähenduses, sest kohus on juba tuvastanud, et hageja nõue sellisel kujul ei olnud

põhjendatud. Seega ülejäänud osas s.o põhivõla 130,42 euro ja kõrvalnõuete 338,04 euro

(intress 281,20 eurot, võlamenetlustasu 45 eurot ja haldustasu 11,84 eurot) osas jätab kohus

hageja nõude rahuldamata.

15. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2230,86 eurot, intress 44,68 eurot

ja viivis seisuga 10.02.2026 summas 236,42 eurot ning edaspidi viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 11.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

17. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel

TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg

1 alusel jätta 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.

18. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 420 eurot.

19. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 3438,81 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot.

20. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja

mõista 306,60 eurot (420 eurost 73%).

21. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik