2-25-108102/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-108102

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.veebruar 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-108102

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.K. vastu võla nõudes

Hagihind

2937,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: XXX , 10149 XXX);

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post:

Kostja: A.K. (isikukood: XXX; aadress: XXX, 71013

XXX ; e-post:).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista A.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr

L89016648532 tulenev võlg 318,69 eurot, sh põhinõue 253,58 eurot ja intress

65,11 eurot (osamaksed perioodil 16.11.2024 kuni 16.01.2026). Välja mõista A.K.-

lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude 253,58 eurot tasumata osalt

määraga 21,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

3. Välja mõista A.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr

L89016648532 tulenevad sissnõutavaks muutuvad põhiosa- ja intressiosamaksed

vastavalt maksegraafikule alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

järgmiselt:

1 (13)

Maksetähtaeg

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Igakuine

osamakse

16.02.2026

1736,84

18,95

2,90

21,85

16.03.2026

1717,89

22,44

3,18

25,62

16.04.2026

1695,45

19,73

3,04

22,77

16.05.2026

1675,72

21,12

3,10

24,22

16.06.2026

1654,60

20,50

2,96

23,46

16.07.2026

1634,10

21,88

3,02

24,90

16.08.2026

1612,22

21,30

2,98

24,28

16.09.2026

1590,92

21,70

2,85

24,55

16.10.2026

1569,22

23,06

2,90

25,96

16.11.2026

1546,16

22,54

2,77

25,31

16.12.2026

1523,62

23,89

2,82

26,71

16.01.2027

1499,73

23,42

2,78

26,20

16.02.2027

1476,31

23,86

2,47

26,33

16.03.2027

1452,45

26,96

2,69

29,65

16.04.2027

1425,49

24,82

2,55

27,37

16.05.2027

1400,67

26,14

2,59

28,73

16.06.2027

1374,53

25,78

2,46

28,24

16.07.2027

1348,75

27,09

2,50

29,59

16.08.2027

1321,66

26,78

2,45

29,23

16.09.2027

1294,88

27,28

2,32

29,60

16.10.2027

1267,60

28,57

2,35

30,92

16.11.2027

1239,03

28,33

2,29

30,62

16.12.2027

1210,70

29,60

2,17

31,77

16.01.2028

1181,10

29,43

2,19

31,62

16.02.2028

1151,67

29,98

1,93

31,91

16.03.2028

1121,69

31,91

2,08

33,99

16.04.2028

1089,78

31,15

1,95

33,10

16.05.2028

1058,63

32,38

1,96

34,34

16.06.2028

1026,25

32,35

1,84

34,19

16.07.2028

993,90

33,56

1,84

35,40

16.08.2028

960,34

33,59

1,78

35,37

16.09.2028

926,75

34,22

1,66

35,88

16.10.2028

892,53

35,41

1,65

37,06

2 (13)

16.11.2028

857,12

35,54

1,59

37,13

16.12.2028

821,58

36,71

1,47

38,18

16.01.2029

784,87

36,90

1,45

38,35

16.02.2029

747,97

37,59

1,25

38,84

16.03.2029

710,38

39,60

1,31

40,91

16.04.2029

670,78

39,05

1,20

40,25

16.05.2029

631,73

40,17

1,17

41,34

16.06.2029

591,56

40,54

1,06

41,60

16.07.2029

551,02

41,64

1,02

42,66

16.08.2029

509,38

42,09

0,94

43,03

16.09.2029

467,29

42,89

0,84

43,73

16.10.2029

424,40

43,95

0,79

44,74

16.11.2029

380,45

44,53

0,70

45,23

16.12.2029

335,92

45,57

0,60

46,17

16.01.2030

290,35

46,22

0,54

46,76

16.02.2030

244,13

47,10

0,41

47,51

16.03.2030

197,03

48,34

0,36

48,70

16.04.2030

148,69

48,90

0,27

49,17

16.05.2030

99,79

49,88

0,18

50,06

16.06.2030

49,91

49,91

0,09

50,00

Välja mõista A.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis iga tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata osalt määraga 21,90% aastas alates

vastava osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhinõude

tasumiseni.

4. Suuremas osas jääb hagiavaldus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 73,26% ulatuses A.K. kanda ja 26,74% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

6. Välja mõista A.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 472,53

eurot (ilma käibemaksuta).

7. Välja mõista A.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

3 (13)

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A.K.-lt 2408,01 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 25.04.2025

maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut ei õnnestunud A.K.-le mõistliku aja jooksul

kätte toimetada.

2. Hageja esitas 13.06.2025 Tartu Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista

põhivõla 2000 eurot, intressi 195,08 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivised 238,69 eurot. Lisaks mõista välja edasiulatuv viivis

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 21,9% aastas. Menetluskulud

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 17.06.2024

tarbijakrediidilepingu nr L89016648532, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot. Lepingu

kohaselt pidi kostja saadud laenu tagastama 72 osamaksega (osamakse suurus 55,60 eurot)

hiljemalt 16.06.2030. Intressimäär oli 21,90% aastas ning krediidi kulukuse määr 29,85%

(laenu kogukulu 2002,35 eurot).

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjal oli võlgnevus alates

teisest osamaksest (16.08.2024) kuni ülesütlemisele eelnenud viienda osamakseni

(16.11.2024). Hageja saatis 05.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis

kostjale täiendava tähtaja (19.11.2024) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ütles hageja lepingu 26.11.2024 üles. Esialgne

võlausaldaja loovutas 27.11.2024 kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid

hagejale.

Hageja selgitab, et on tarbijakrediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja viitab VÕS § 403¹ lg-le 1, mille kohaselt on krediidiandja kohustatud enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija võimet täita

lepingust tulenevaid kohustusi, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja väidab, et on

kogunud ja analüüsinud kostja majanduslikku seisundit puudutavat teavet VÕS § 403⁴ lg-te 2-

4 ning KAVS § 49 ja § 50 nõuete kohaselt.

Hageja märgib, et krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja sissetulekuid, kohustusi ja

varasemat maksekäitumist. Sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse.

Kostja kohustuste suurus lähtus laenutaotluses esitatud andmetest ning avalikest registritest

saadud

teabest.

Varasema

maksekäitumise

hindamiseks

tehti

päringud

maksehäireregistritesse; kehtivaid maksehäireid taotluse esitamise ajal ei olnud.

Hageja selgitab, et krediidiandjatele ei ole õigusaktidega kehtestatud kindlat sissetulekute ja

kohustuste suhtarvu. Krediidiotsuse tegemisel lähtuti põhimõttest, et tarbija sissetulekud

peavad ületama tema igakuiseid kohustusi ning sissetulekust peab jääma alles vähemalt

arvestuslik elatusmiinimum. Hageja hinnangul olid kostja igakuised kohustused väiksemad

kui tema sissetulekud ning laenulepingust tulenev kohustus oli kostjale jõukohane.

Hageja leiab, et kui kostja esitas laenutaotluses ebaõigeid või puudulikke andmeid, ei saa seda

lugeda krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumiseks. Hageja viitab VÕS §

14 lg-tele 1, 2 ning Riigikohtu 31.01.2018 otsusele tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, mille

kohaselt on lepingupoolel kohustus esitada tõeseid andmeid ning teavitada teist poolt lepingu

sõlmimise otsust mõjutavatest olulistest asjaoludest. Samuti viitab hageja VÕS § 6 lg-le 1,

mille kohaselt peavad pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes.

4 (13)

Hageja rõhutab, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmine ei tähenda garantiid tarbija

hilisema maksevõime püsimise suhtes ning kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei

tõenda iseenesest krediidiandja hooletust. Hageja hinnangul oli kostja lepingu sõlmimise ajal

piisava sissetulekuga ja usaldusväärne laenuvõtja ning krediidivõimelisuse hindamine toimus

kehtivate õigusnormide ja krediidiandja sisemenetluse kohaselt.

Hageja esitas tõenditena laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostjalt laekumisi põhiosa katteks toimunud.

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 28.08.2025 kättetoimetamise portaali (KÄPO)

vahendusel. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

4. Hageja esitas 20.01.2026 seisukoha, milles jääb varasema seisukoha juurde, et kostjale

laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja esitas alternatiivse lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt.

Kostja sai laenu 2000 eurot ning on tagasimakseid teinud summas 55,60 eurot. Arvestades

kõik maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 26.11.2024 kehtivalt üles öelduks,

kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses.

Kostjal on sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 16.11.2024 osamaksest kuni

16.01.2026 summas 314,46 eurot, sh põhiosa 253,58 eurot ja intress 65,11 eurot). Hageja

nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 253,58 eurot kohtuotsuse jõustumisest

lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas. Hageja palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast ning viivis põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses

määras 21,9% aastas.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest 07.01.2026 kirjas. Hagi on kostjale kätte

toimetatud 28.08.2025 kättetoimetamise portaali (KÄPO) kaudu. Kostja ei ole kohtule midagi

vastanud.

Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab

siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja

nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

8. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja

5 (13)

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1, 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1, 2).

9. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Eesti Panga andmetel oli 30.11.2023 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määra kuue kuu keskmine 17,36%. Nimetatud näitaja avaldati 2023 detsembris ning see oli

tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri aluseks ajavahemikul 01.01.2024 kuni

30.06.2024. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 29,85%

aastas (dtl 36), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi

kulukuse ülempiiri.

10. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

6 (13)

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p

18).

11. Hageja on hagiavalduse punktis 1.5 ning 20.01.2026 seisukoha punktis 2.1 selgitanud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Hageja selgitab, et on tarbijakrediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning täitnud VÕS § 403¹ ja § 403⁴ ning KAVS § 49 ja § 50 kohased kohustused. Hageja väitel

koguti enne lepingu sõlmimist teave kostja sissetulekute, kohustuste ja varasema

maksekäitumise kohta, tehti päring Maksu- ja Tolliameti andmebaasi ning

maksehäireregistritesse. Kehtivaid maksehäireid ei olnud.

Hageja märgib, et kostja igakuine sissetulek oli ligikaudu 1416,54 eurot, lepingu osamakse

55,60 eurot ning kostja poolt märgitud igakuised väljaminekud 270 eurot, mistõttu jäi hageja

arvutuste kohaselt kostjale pärast kohustuste arvestamist piisav reserv ning arvestuslik

elatusmiinimum oli tagatud. Hageja leiab, et laenukohustus oli kostjale jõukohane.

Hageja viitab Riigikohtu praktikale (RKTKm 2-21-13098), mille kohaselt ei tähenda hilisem

makseraskuste tekkimine iseenesest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ning

konto väljavõtte küsimine ei ole vältimatu, kui muu teave on krediidivõimelisuse hindamiseks

piisav. Hageja leiab, et juhul kui kostja esitas ebaõigeid andmeid, ei saa seda panna

krediidiandja vastutusele.

Tõenditena esitas hageja laenutaotluse, Maksu- ja Tolliameti päringu ning maksehäireregistri

väljavõtte.

12. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolud ei ole piisavad järeldamaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet oleks nõuetekohaselt järgitud. Vastutustundliku laenamise kohustus ei

piirdu pelgalt tarbija esitatud andmete vastuvõtmise ja registripäringute tegemisega, vaid

eeldab kogutud teabe sisulist analüüsi ning aktiivset ja põhjendatud veendumist tarbija

tegelikus maksevõimes. Krediidiandja peab hindama tarbija majanduslikku olukorda

terviklikult ning arvestama kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada kohustuse täitmise võimet.

Eelkõige ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas ja kuidas on tuvastatud laenutaotleja

võimalikud ülalpeetavad, tema tegelike kohustuste kogusuurus ning igakuised vältimatud

majapidamiskulud, mis on maksevõime hindamisel määrava tähtsusega. Samuti ei nähtu,

millisel viisil kontrolliti tarbija esitatud andmete täielikkust ja usaldusväärsust olukorras, kus

krediidivõimelisuse hindamisel tugineti peamiselt taotluses märgitud andmetele ja

registripäringutele.

Ainuüksi asjaolu, et registrites puudusid maksehäired ning et lepingu osamakse moodustas

suhteliselt väikese osa sissetulekust, ei tõenda iseenesest, et krediidiandja on enne lepingu

sõlmimist veendunud tarbija võimes krediidilepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud

tingimustel täita. Vastutustundliku laenamise põhimõte eeldab mitte üksnes formaalset

vastavust miinimumnõuetele, vaid sisulist ja piisava hoolsusega läbiviidud

krediidivõimelisuse hindamist.

7 (13)

Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et hageja on enne lepingu sõlmimist veendunud

kostja võimes krediidilepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel täita.

13. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatudteavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks mõne olulise teabe

krediidiandjale teadlikult esitamata jätnud. Samuti ei tulene esitatud materjalidest alust väita,

et krediidiandja krediidivõime hindamine oleks olnud ebaõige seetõttu, et kostja jättis

edastamata teavet oma varasemate kohustuste või finantsraskuste kohta.

14. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

15. Laenulepingust nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul

16.07.2024-16.06.2030 igakuiseid põhiosa- ja intressimakseid. Hageja andmetel on kostja

teinud tagasimakseid summas 55,60 eurot ning tasunud osamakseid perioodil 16.07-

16.11.2024. Hageja väitel jäi kostja osaliselt viivitusse 16.11.2024 osamaksega ning täielikult

jäid tasumata 16.12.2024 ja 16.01.2025 osamaksed.

Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise ajal, s.o 16.11.2024, ei olnud kostja viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tagasimaksega. Selleks ajaks oli saabunud

üksnes 16.11.2024 maksetähtaeg ning järgnevad osamaksed ei olnud veel sissenõutavaks

muutunud. Seega ei olnud lepingu ülesütlemise hetkel täidetud tingimus, mille kohaselt peab

võlgnik olema viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega.

8 (13)

Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ei

olnud täidetud. Seetõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud ning poolte õigused ja

kohustused tulenevad jätkuvalt kehtivast lepingust.

16. Lepingu viimase osamakse tähtpäev on 16.06.2030, mistõttu ei ole tänaseks

laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud

ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab

nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast

16.11.2024 hagejale makseid teinud, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa- ja intressimaksed, mis ei ole

16.02.2026 sissenõutavaks muutunud, on:

Maksetähtaeg

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Igakuine

osamakse

16.02.2026

1736,84

18,95

2,90

21,85

16.03.2026

1717,89

22,44

3,18

25,62

16.04.2026

1695,45

19,73

3,04

22,77

16.05.2026

1675,72

21,12

3,10

24,22

16.06.2026

1654,60

20,50

2,96

23,46

16.07.2026

1634,10

21,88

3,02

24,90

16.08.2026

1612,22

21,30

2,98

24,28

16.09.2026

1590,92

21,70

2,85

24,55

16.10.2026

1569,22

23,06

2,90

25,96

16.11.2026

1546,16

22,54

2,77

25,31

16.12.2026

1523,62

23,89

2,82

26,71

16.01.2027

1499,73

23,42

2,78

26,20

16.02.2027

1476,31

23,86

2,47

26,33

16.03.2027

1452,45

26,96

2,69

29,65

16.04.2027

1425,49

24,82

2,55

27,37

16.05.2027

1400,67

26,14

2,59

28,73

16.06.2027

1374,53

25,78

2,46

28,24

16.07.2027

1348,75

27,09

2,50

29,59

16.08.2027

1321,66

26,78

2,45

29,23

16.09.2027

1294,88

27,28

2,32

29,60

16.10.2027

1267,60

28,57

2,35

30,92

16.11.2027

1239,03

28,33

2,29

30,62

9 (13)

16.12.2027

1210,70

29,60

2,17

31,77

16.01.2028

1181,10

29,43

2,19

31,62

16.02.2028

1151,67

29,98

1,93

31,91

16.03.2028

1121,69

31,91

2,08

33,99

16.04.2028

1089,78

31,15

1,95

33,10

16.05.2028

1058,63

32,38

1,96

34,34

16.06.2028

1026,25

32,35

1,84

34,19

16.07.2028

993,90

33,56

1,84

35,40

16.08.2028

960,34

33,59

1,78

35,37

16.09.2028

926,75

34,22

1,66

35,88

16.10.2028

892,53

35,41

1,65

37,06

16.11.2028

857,12

35,54

1,59

37,13

16.12.2028

821,58

36,71

1,47

38,18

16.01.2029

784,87

36,90

1,45

38,35

16.02.2029

747,97

37,59

1,25

38,84

16.03.2029

710,38

39,60

1,31

40,91

16.04.2029

670,78

39,05

1,20

40,25

16.05.2029

631,73

40,17

1,17

41,34

16.06.2029

591,56

40,54

1,06

41,60

16.07.2029

551,02

41,64

1,02

42,66

16.08.2029

509,38

42,09

0,94

43,03

16.09.2029

467,29

42,89

0,84

43,73

16.10.2029

424,40

43,95

0,79

44,74

16.11.2029

380,45

44,53

0,70

45,23

16.12.2029

335,92

45,57

0,60

46,17

16.01.2030

290,35

46,22

0,54

46,76

16.02.2030

244,13

47,10

0,41

47,51

16.03.2030

197,03

48,34

0,36

48,70

16.04.2030

148,69

48,90

0,27

49,17

16.05.2030

99,79

49,88

0,18

50,06

16.06.2030

49,91

49,91

0,09

50,00

Hageja on nõudnud ka viivist iga tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse

tasumata osalt lepingujärgses määras 21,90% aastas alates vastava osamakse tasumise

10 (13)

tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni. Kohus peab ka selle nõude põhjendatuks ning

rahuldab selle hageja taotluse kohaselt.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osas, milles see puudutab maksegraafiku järgi

16.11.2024 kuni 16.01.2026 sissenõutavaks muutunud ja tasumata osamakseid. Hageja

esitatud arvestuse kohaselt moodustab nimetatud perioodi põhinõue 253,58 eurot ning intress

65,11 eurot; kuigi hageja on nõude kogusummana märkinud 314,46 eurot, ei ühti see

nimetatud põhinõude ja intressi summade liitmisel saadava tulemusega, mistõttu lähtub kohus

hageja poolt eraldi välja toodud põhinõude ja intressi summadest. Kostja ei ole nimetatud

summasid tasunud ning nende sissenõutavus tuleneb lepingust ja maksegraafikust. Seetõttu

mõistab kohus hageja kasuks välja 318,69 eurot.

Hageja on taotlenud edasiulatuvat viivist põhinõude 253,58 euro tasumata osalt

lepingujärgses määras 21,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Kuna viivise nõue on esitatud sellises ulatuses ning lepingus on vastav

viivisemäär kokku lepitud, peab kohus nõuet selles osas põhjendatuks ja mõistab viivise välja

vastavalt hageja taotlusele.

17. Seoses hageja viivisenõudega märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt viivist

põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 21,90% aastas. Kohus leiab, et seadusest tulenev

kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu

tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas - lepingu

põhitingimuste järgi on viivisemääraks 21,90% aastas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda

viivist lepingujärgses määras.

18. Arvestades, et hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 2000 eurot, kuid kohus

rahuldab hageja põhinõude 1990,42 euro ulatuses (253,58 eurot sissenõutavaks muutunud

põhinõuet ning 1736,84 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa osamakseid), jääb

hageja põhinõue rahuldamata 9,58 euro ulatuses. Hageja intressinõue 195,08 eurot jääb

rahuldamata 129,97 euro ulatuses (195,08-65,11), kuna kohus peab põhjendatuks üksnes

maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud intressi summas 65,11 eurot. Hageja nõutud

viivis perioodi 27.11.2024-13.06.2025 eest summas 238,69 eurot jääb rahuldamata täies

ulatuses, kuivõrd hageja on käesolevas asjas nõudnud edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates

kohtuotsuse jõustumisest ning kohus ei tuvastanud aluseid viivise väljamõistmiseks nimetatud

varasema perioodi eest. Hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot ja haldustasu nõue

summas 15,60 eurot jäävad rahuldamata täies ulatuses. Kuivõrd hagejal ei olnud

meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu

sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113²

lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal puudub kostja vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

11 (13)

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

73,26% ulatuses kostja kanda ning 26,74% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskulud on kokku 968,32 eurot, millest riigilõiv on 385 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 563,32 eurot (käibemaksu ei

lisandu).

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt

tuleb hagilt hinnaga 2937,37 eurot tasuda riigilõivu 385 eurot. Arvestades hagi osalist

rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt

hüvitamisele.

Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel on põhjendatud.

Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 464,75 eurot on põhjendatud üksnes

osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 tundi 20 minutit tundi (täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade

kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ning täiendavate

dokumentide kogumine, kohtule esitamine; 20.01 ja 27.01.2026 menetlusdokumentide

koostamine) tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus hindab, et arvestades

hageja esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas

põhjendatud osaliselt.

Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab,

et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist.

Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks

120 eurot/tund. Arvestades asja keerukust, mahtu ja hagi lühikest sisu, on põhjendatud

ajakulu 2 tundi. Kohus arvestab sedagi, et 20.01 ja 27.01.2026 menetlusdokumentide

koostamise vajadus tekkis seetõttu, et järgitud ei olnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas

645 eurot (385+20+240).

Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 472,53 eurot (645 eurost 73,26%).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

12 (13)

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

13 (13)