2-25-12661/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2026.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12661

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

G.V, A.V hagi K.V vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2715,66 eurot ja hageja II osas 2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: G.V (isikukood XXX)

Hageja II: A.V (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: G.H (isikukood XXX)

Kostja: K.V (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista K.V-lt elatis G.V kasuks alates 05.08.2025 kuni G.V täisealiseks

saamiseni (s.o xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

3. Välja mõista K.V-lt elatis A.V kasuks alates 05.08.2025 kuni A.V täisealiseks

saamiseni (s.o xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

4. Resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1. kuupäevaks G.H arvelduskontole nr

xxxx.

6. Juhul, kui K.V on kohtumenetluse kestel G.V-le ja/või A.V-le maksnud elatist,

siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

05.08.2025 esitatud ja 11.08.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt elavad G.H (hagejate

seaduslik esindaja, ema) ja K.V (kostja) ühised lapsed G.V (hageja I) ja A.V (hageja II) koos

emaga. Kostja keeldub tasumast lastele elatist, kuigi ema esitab igakuiselt kostjale kulude

kokkuvõtte. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 540 eurot, sh eluasemekulud 75 eurot,

toidukulud 150 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule (prillid) 25 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud

püsikulutused (trennid +võistlused) 200 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku

655 eurot, sh eluasemekulud 75 eurot, toidukulud 150 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 280 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 25 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trennid +võistlused) 95 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates

hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus

Kostja nõustus oma vastuses sellega, et kuivõrd hetkel elavad hagejad alaliselt hageja seadusliku

esindajaga, kohustub kostja tasuma hagejatele ülalpidamist. Käesoleval hetkel ei viibi lapsed

kostjaga, kuivõrd hageja seaduslik esindaja seda lubanud ei ole. Kostja märgib, et hetkel puudub

tal regulaarne sissetulek. Kostja omandis ei ole enam sõidukit ega mootorratast ning kostja

korteris Akadeemia teel elab kostja ema, kes on pensionär ning kelle kulusid kostja tasub. Hageja

seaduslik esindaja sai ühisvara jagamisest ligemale 300 000 eurot. See on oluline arvestades

seda, et ühe kululiigina hageja II osas on märgitud koolikohustuse täitmine summas 280 eurot,

mis on seotud sellega, et hageja seaduslik esindaja otsustas hageja II panna erakooli, kuid sellist

kokkulepet kostjaga ei olnud. Arvestades eeltoodut leiab kostja, et ülalpidamisnõudest tuleks

välja jätta hageja II kulutused koolile, kuivõrd see on kostja hinnangul põhjendamata kulu, mida

ei peaks kostja kandma.

Kostja on tasunud augusti kuu eest hagejatele elatist 450 eurot. See on summa, mida kostja oleks

võimeline hagejatele tasuma.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on G.H ja kostja

(dtl 6, 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-

100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et

nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt

vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb

arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem

vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kuna kostja ei ole hagejatele elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise

nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus selgitab, et

miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis

võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtul puudub seega alus kahelda, et

hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

baassummale. Kohtu hinnangul on ka kõik hagejate märgitud kululiigid igakuiselt

vajalikud ning kohus peab usutvaks, et isegi, kui hageja II ei käiks erakoolis, siis

vastaksid tema igakuised kulud miinimumile.

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Kohus on kostjale oma

07.10.2025 kirjas (dtl 153-156) selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult

suuteline elatist hagejatele nõutud määras tasuma, siis tuleb kohtule vastavaid asjaolusid

tõendada, s.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute

kohta ning andmeid ja dokumente kostja varalise seisundi kohta. Kostja ei ole ühtegi

täiendavat selgitust oma majandusliku olukorra kohta kohtule esitanud. Kohus on teinud

ka ise päringu krediidiasutustele, millede vastusest nähtub, et kostja omab kontot

Luminor Bank AS-s, millel perioodil 17.05.2025 - 16.11.2025 tehingud puudusid ja

konto saldo oli 0.00 eurot (dtl 177), AS-s LHV arvelduskontot 24.11.2025 saldoga

211,44 eurot ja kogumiskontot saldoga 130 003,29 eurot (dtl 183-232) ja arvelduskontot

Swedbank AS-l, mille jääk oli 17.11.2025 seisuga 0 ja tehingud 6 kuu jooksul puudusid

(dtl 236). AS-i LHV kontost nähtuvalt on kostja sissetulekud 6 kuu jooksul kokku olnud

168 191,49 eurot, millest suurema osa moodustab notari poolt kantud 136 218,28 eurot.

Isegi kui nimetatu kõrvale jätta, siis on hageja 6 kuu sissetulekud olnud 28 923,21 eurot

(168 191,49 – 136 218,28- kostja hoiukontolt enda arvele kantud 3050 eurot), mis teeb

kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 4820,54 eurot.

Arvestades kostja keskmise sissetulekuga ja kogumiskontol hoiustatuga, siis ei saa asuda

kohtu hinnangul seisukohale, et kostja oleks majanduslikult vähekindlustatud. Asjaolu, et

kostjal puudub regulaarne sissetulek, ei vabasta kostjat teda tema ülalpidamiskohustuse

täitmisest. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida

nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab

vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku

puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12).

Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele

elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga

vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel

müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite

saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek

ja minimaalselt vajalik elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja

mõista elatis alates 05.08.2025 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning hageja II kasuks elatis

alates 05.08.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise summad

tuleb tasuda seega hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 1.kuupäevaks.

8. Hagejate seaduslik esindaja on oma 19.01.2026 dokumendis märkinud, et kostja on

tasunud 450 eurot augustis 2025, 450 eurot septembris 2025, 600 eurot oktoobris 2025,

700 eurot detsembris 2025 ja 600,25 eurot jaanuaris 2026. Kohus selgitab, et juhul kui

kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik