2-25-21821/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-21821

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.U. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2011,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

aadress XXX, 10149, XXX)

Hageja esindaja jurist Sigrid Rahkema

(Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja A.U. (isikukood XXX; aadress, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 15.12.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1198,52 eurot, intressid summas 134,14 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 183,18 eurot. Lisaks viivis alates 13.12.2025 kuni põhinõude

summas 1198,52 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 37,19%. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19.12.2023 Placet Group OÜ-ga (edaspidi krediidiandja)

tarbijakrediidilepingu nr TL4030284 (edaspidi leping). Lepingu alusel on krediidiandja andnud

kostjale laenu 1400 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid 59

eurot kuus (va esimene ja viimane kuu) 46 kuuks intressimääraga 37,19%. Lepingutasuks leppisid

pooled kokku 70 eurot (dtl 12-15). Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 884,76 eurot (dtl

125). Krediidiandja hinnangul on kostja on oma kohustusi rikkunud, olles viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva maksega alates 26.04.2025. Paraku kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale 26.06.2025 lepingu ülesütlemise

hoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kaks nädalat (dtl 31-32). Kostja nimetatud

võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 15.07.2025 lepingu üles (dtl 33).

Krediidiandja loovutas nõude hagejale 15.07.2025 (dtl 34).

3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult posti teel

17.01.2026. Kostja tähtaegselt oma seisukohta ei esitanud.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 2011,57 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud

laenulepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

9. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Placet Group OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Placet Group OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

10. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

11. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

2(5)

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

14. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

15. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

16. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11

kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja

tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused

toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja

hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

17. Lisaks eelnevale selgitab kohus, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa

lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-

106661, p 55).

18. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja

suhtes teinud päringud avalikesse registritesse ning analüüsinud kostja esitatud pangakonto

väljavõtet. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka kohustuste suurust.

19. Hageja esitatud pangakonto väljavõtete alusel tuvastas kohus, et enne krediidilepingu sõlmimist

on krediidiandja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet perioodil 22.06.2023 – 19.12.2023.

Nimetatud väljavõttest nähtub, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 720 eurot kuus. Krediidiandja

on aga määranud kostja keskmiseks sissetulekuks 821,05 eurot (dtl 87). Ei ole võimalik tuvastada,

mille alusel krediidiandja sellisele tulemusele jõudis. Ühtlasi on krediidiandja enda

krediidianalüüsis välja toonud, et kostja keskmine sissetulek 12 kuu osas oli vaid 697,96 eurot.

Kostja on nimetatud ajavahemikul võtnud laenu kokku 4 erinevalt krediidiandjalt kokku summas

5880 eurot. Krediidiandja on tuvastanud, et kostja igakuiseid finantskohustused on 259,36 eurot

ning majapidamiskulud 340 eurot (dtl 87). Võetava laenukohustuse igakuine tagasimakse oli 59

eurot. Krediidianalüüsist ei nähtu, et oleks arvestatud ka muid püsikulusid toidule, tervishoiule,

3(5)

riietele jne. Kui kasutada krediidiandja enda arvutuskäiku ehk kostja igakuisest keskmisest

sissetulekust maha arvestada juba olemasolevad finantskohustused, igakuised majapidamiskulud

ning võetava laenukohustuse igakuine tagasimakse (720 - 259,36 - 340 - 59 = 61,64 eurot), oleks

pidanud krediidiandja aru saama, et kostja ei ole võimeline võetud kohustust tagasi maksma. Kui

arvestada kostja keskmiseks sissetulekuks veel krediidiandja enda väljatoodud aasta keskmist

sissetulekut jääb kostjale veel vähem raha kätte – 39,60 eurot. Kohus järeldab eelnevast, et

krediidiandja ei ole piisava hoolsusega hinnanud kostja krediidivõimet.

20. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 37,19% ja

(vt dtl 14). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 4%. Kohus kohustas hagejat

esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (5. jaanuari 2026 kohtumäärus). Hageja on esitanud kohtule

ümberarvestuse, mille kohaselt on täies ulatuses tasutud maksegraafiku osamaksed alates

26.01.2024 - 26.08.2026 ja osaliselt tasutud 26.09.2026 osamakse. Tuginedes ümberarvestusele ei

ole leping kehtivalt üles öeldud. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks

pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud.

Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda ning seetõttu ei ole lepingut kehtivalt ülesöeldud.

Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt

intressi.

21. Hageja on ümberarvestuses viidanud alternatiivselt lepingu täitmise nõudele ning palub hagi

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud

osamaksed TsMS § 369 alusel. Kohus märgib kõigepealt, et alternatiivset nõuet ei ole korrektselt

esitatud – kohtule ei esitata nõudeid tekstisiseselt.

22. Kohus on aga ka seisukohal, et ka alternatiivse nõude alusel ei kuulu hagi rahuldamisele. Hageja

ei ole välja toonud mitte ühtegi TsMS § 369 kohaldamise alust.

23. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi

vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks , st

siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud (võlgniku viivitus). See

tähendab, et hageja saab kostja vastu üldjuhul esitada nõudeid, mis on sissenõutavad juba hagi

esitamise ajal. See tuleneb mh sellest, et hagejal on üldjuhul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud

õiguse kaitseks ning kohus ei tohiks menetleda põhjendamatuid ja alusetuid nõudeid. Enamasti

võiks nõude esitamist pidada alusetuks, kui hageja nõuab kostjalt sooritust olukorras, kus nõue ei

ole veel sissenõutavaks muutunud, st olukorras, kus kostjal ei ole veel kohustust nõuet täita, kostja

ei ole veel viivituses ning kostja tegevus soorituse täitmata jätmisel ei ole õigusvastane. Sellisel

juhul ei saa rääkida kostja kohustuste rikkumisest ning hagejal ei ole üldjuhul alust kohtusse

pöörduda.

Seadusandja on lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib võlgnik pöörduda kohtusse oma

õiguste kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui hageja õigusi

ei ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma

kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue

sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust

õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel saab

kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida.

4(5)

Olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist nt siis, kui

võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei kavatse, mh kui võlgnik on hagejale

kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista.

Käesoleval juhul ei ole hageja alternatiivse nõude puhul välja toonud TsMS § 369 kohaldamise

eeldusi. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid, et oleks kostjale uue maksegraafiku kätte

toimetanud. Kohtule ei ole ka teada, et kostja oleks keeldunud uue maksegraafiku alusel maksete

tegemisest ning kohtule ei ole teada ka asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et kostja oma kohustust

täitma ei asu, kui talle on selgitatud, et tema kohustusi on vastavalt seadusele vähendatud. Kohus

leiab, et asjaolu, et kostja ei ole tasunud krediidi tagastamiseks osamakseid, ei ole piisav väitmaks,

et kostja ka tulevikus oma kohustusi ei täidaks. Eriti olukorras, kus kostjal tegelikult nende

osamaksete tasumise kohustus ka puudus, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tõttu oli tema tegelik kohustus oluliselt väiksem ning ümberarvestuse kohaselt olid osamaksed

tasutud juba mitmete kuude eest ette. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja

alternatiivne nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.

24. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

25. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

27. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

28. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud

menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka

menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.

29. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)