2-25-16397/15 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-16397

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

7873,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

aadress XXX, 10149, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja I.P. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt I.P.-lt (I.P.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group

OÜ ja kostja vahel 21.06.2022 sõlmitud lepingust nr KK3827279 tulenev põhivõlgnevus

summas 1384,10 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 12.11.2023 –

1.10.2025 eest summas 306,35 eurot ning võla sissenõudmiskulu 50 eurot, kokku 1740,45

eurot.

3. Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras punktis 2 välja mõistetud tasumata põhivõlgnevuselt

(käesoleval ajal 1384,10 eurot) alates 2.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid

kokku mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.

4. Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance

ja kostja vahel 15.06.2022 sõlmitud lepingust nr L89008923032 tulenev põhivõlgnevus

summas 767,96 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 6.12.2024 –

1.10.2025 eest summas 69,01 eurot ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 876,97

eurot.

5. Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras punktis 4 välja mõistetud tasumata põhivõlgnevuselt

(käesoleval ajal 767,96 eurot) alates 2.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid

kokku mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.

6. Jätta rahuldamata hageja nõuded kostja vastu eelnevates punktides välja mõistetut

ületavas osas. Samuti jätta rahuldamata hageja nõuded, mis tulenevad Coop Finants AS

ja kostja vahel 30.06.2022 sõlmitud lepingust nr L428385.

7. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 38% ulatuses kostja I.P. ja

62% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

8. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

9. Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

290,70 eurot.

10. Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt

(290,70 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

11. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 1. oktoobril 2025 I.P. (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3574,07 eurot, intressid 387,78 eurot, lepingu haldustasu 17,60

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2690,91eurot, võla sissenõudmiskulud 150 eurot ning lisaks

jooksev viivis alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 21.06.2022 krediidikontolepingu nr

KK3827279, mille alusel sai kostja krediiti 1500 eurot (dtl 22-32). Kostja kohustus maksma ka

intressi 40% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid

tagasimakseid 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Hageja väidete kohaselt on

kostjale tehtud lepingu kehtivuse ajal väljamakseid kokku summas 1590 eurot ning kostja on

teostanud tagasimakseid kokku summas 205,90 eurot (dtl 120). Krediidiandja saatis 9.02.2023

kostjale lepingu nr KK3827279 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 23.02.2023), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust nr KK3827279 tulenevat

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 24.02.2023 lepingu üles (dtl 65-68).

28.02.2023 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 77).

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 15.06.2022 AS-ga Inbank Finance väikelaenuleping nr

L89008923032, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot (dtl 33-39). Kostja kohustus tasuma ka

intressi 18,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma maksegraafiku alusel

2(7)

igakuiseid osamakseid summas 46,37 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud tagasimakseid

summas 232,04 eurot (dtl 122-124). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud,

saatis hageja 7.03.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks kuni 21.03.2023 (dtl 69). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning

krediidiandja ütles 28.03.2023 lepingu üles (dtl 71). 29.03.2023 loovutas krediidiandja nõude

hagejale (dtl 78).

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 30.06.2022 väikelaenulepingu nr

L428385, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot (dtl 40-58). Kostja kohustus tasuma ka intressi

28,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma maksegraafiku alusel

igakuiseid osamakseid summas 36,94 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud tagasimakseid

summas 151,82 eurot (dtl 127-131). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud,

saatis hageja 28.02.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks kuni 23.03.2023 (dtl 73). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning

krediidiandja ütles 29.03.2023 lepingu üles (dtl 75). 15.12.2023 loovutas krediidiandja nõude

hagejale (dtl 80).

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis

kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu

sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollisid krediidiandjad kostja maksevõimelisust avalike

registrite alusel. Kostjalt pangakontoväljavõtet küsitud ei ole.

6. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 16.10.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud kostja tööandja (XXX ) vahendusel 11.12.2025.

Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku

menetluse 7.01.2026 määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

8. Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses.

Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

9. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 21.06.2022 Placet Group OÜ ja kostja

vahel sõlmitud krediidikonto lepingust KK3827279 (dtl 22-32), 15.06.2022 AS Inbank Finance ja

kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr L89008923032 (dtl 33-39) ja 30.06.2022 Coop

Finants AS ja kostja sõlmitud väikelaenuleping nr L428385 (dtl 40-58).

10. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandjate vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

11. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

3(7)

12. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

15. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

16. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

17. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

18. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandjad ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandjad palusid kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles

kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandjad selgitasid, et on

kostja suhtes teinud päringud avalikest registrites. Kostja kontoväljavõtteid küsitud ei ole, seega ei

ole krediidiandjad ka kostja tegelikke finantskohustusi ning igakuiseid püsikulusid analüüsinud

laenude väljastamistel. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et Placet Group OÜ-ga

krediidikontolepingu sõlmimisel on väidetavalt tehtud kostja sissetulekute osas päring EMTA-sse,

kuid kohtule esitatud dokumentide põhjal on analüüsitud kostja sissetulekuid perioodil veebruar

2021 kuni veebruar 2022 ning nimetatud päring on tehtud 28.02.2022, kuigi leping ise on sõlmitud

alles 21.06.2022. Seega puudub kohtul kindel teadmine, et nimetatud tõendid on ka tegelikkuses

kogutud enne laenulepingu sõlmimist. Lisaks ei saanud sellised andmed iseloomustada kostja

finantsvõimekust vahetult laenuvõtmise ajal. Päringute vastustest näeb kohus, et kostja

sissetulekuks on olnud keskmiselt 622,40 eurot (8 kuu keskmine) ning 431 eurot (12 kuu

keskmine), kuid krediidiandjad on siiski lähtunud nendest andmetest, mida kostja on laenutaotluses

avaldanud. Vaadates kostja tegelikke sissetulekute suurust oleksid pidanud krediidiandjad mõistma,

et kostja ei ole krediidivõimeline. Kostja sissetulek on niivõrd väike, et ta ei suuda sellest tasuda

oma püsikulusid ning laenab selleks, et tasuda igapäevakulusid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub

ka asjaolu, et kostja on vahetanud tihti töökohti ning aasta lõikes mitmel kuul puudus kostjal üldse

4(7)

sissetulek. Kohus on seisukohal, et krediidiandjad ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja

sissetulekuid ning kohustusi.

19. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandjad on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 40%,

18,9% ja 28,9% aastas (vt dtl 22, 34 ja 41). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal

0% aastas.

20. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

21. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et

laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule

28.10.2025 ümberarvestuse, mille kohaselt palub:

-

21.06.2022 Placet Group OÜ-ga sõlmitud krediidikontolepingu nr KK3827279 alusel

kostjalt välja mõista põhinõude 1384,10 eurot (1590,00-205,90), viivised alates 12.11.2023

kuni põhinõude 1384,10 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja

võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad

kuuluvad kostjalt välja mõistmisele;

-

15.06.2022 AS-ga Inbank Finance sõlmitud väikelaenuleping nr L89008923032 alusel

kostjalt välja mõista põhinõude 771,46 eurot, intressid 29,68 eurot, viivised alates 6.12.2024

kuni põhinõude 771,46 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 18,90% aastas

ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude ümberarvestus korrektne. Kostjale tehtud väljamakse

suuruseks oli 1000 eurot ning kostja poolt tehtud tagasimaksete kogusummaks 232,04 eurot,

seega on põhinõude suuruseks 767,96 eurot, mitte 771,46 eurot. Tulenevalt põhinõude

väärast suurusest ei saa ka intressi ja viivisearvestus olla korrektne. Ka hageja esitatud

ümberarvestuse tabel (dtl 184-186) on vigane. Eelneva tõttu ei saa kohus veenduda selles,

kas ja mis ulatuses saaks hagejal olla kostja vastu ka seadusjärgse intressi nõue, mistõttu

jätab kohus intressinõude rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt välja põhinõude 767,96 eurot

ning seadusjärgsed viivised alates 6.12.2024;

-

30.06.2022 Coop Finants AS-ga sõlmitud väikelaenulepingu nr L428385 alusel kostjalt

välja mõista 28.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutnud põhinõude 279,11 eurot, intressid

65,61 eurot ning viivised alates 11.12.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras 24%

aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse

tasumiseni; tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras 24%

aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse

tasumiseni vastavalt esitatud maksegraafikule.

Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 29.03.2023. Kostja oli

lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud

ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust

5(7)

lepingut üles öelda ning seetõttu ei ole lepingut kehtivalt ülesöeldud. Seega ei ole hagejal

kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi.

Hageja ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude puhul ka TsMS § 369 sätestatud

eeldusi esile toonud, sh ei ole teada, kas kostjale on nõude ümberarvestus kätte toimetatud.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu

jäävad rahuldamata.

Kohus selgitab, et üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on

muutunud sissenõutavaks , st siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole

seda teinud (võlgniku viivitus). See tähendab, et hageja saab kostja vastu üldjuhul esitada

nõudeid, mis on sissenõutavad juba hagi esitamise ajal nõuda. See tuleneb mh sellest, et

hagejal on üldjuhul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks ning kohus ei

tohiks menetleda põhjendamatuid ja alusetuid nõudeid. Enamasti võib nõude esitamist

pidada alusetuks, kui hageja nõuab kostjalt sooritust olukorras, kus nõue ei ole veel

sissenõutavaks muutunud, st olukorras, kus kostjal ei ole veel kohustust nõuet täita, kostja ei

ole veel viivituses ning kostja tegevus soorituse täitmata jätmisel ei ole õigusvastane.

Sellisel juhul ei saa rääkida kostja kohustuste rikkumisest ning hagejal ei ole üldjuhul alust

kohtusse pöörduda.

Seadusandja on lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib võlgnik pöörduda

kohtusse oma õiguste kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei

saa, st kui hageja õigusi ei ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja muudab

usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et hagejal tuleb

tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal

usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal

kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja

tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida.

Olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist nt

siis, kui võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei kavatse, mh kui võlgnik

on hagejale kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista.

Käesoleval juhul ei ole hageja välja toonud TsMS § 369 kohaldamise eeldusi. Samuti ei ole

hageja kohtule esitanud tõendeid, et oleks kostjale uue maksegraafiku kätte toimetanud.

Kohtule ei ole ka teada, et kostja oleks keeldunud uue maksegraafiku alusel maksete

tegemisest ning kohtule ei ole teada ka asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et kostja oma

kohustust täitma ei asu, kui talle on selgitatud, et tema kohustusi on vastavalt seadusele

vähendatud. Ainuüksi see, et kostja ei ole maksnud graafikujärgseid makseid ulatuses,

millele krediidiandjal ja/või hagejal õigus üldse puuduski, ei näita, et kostja ei täidaks oma

kohustusi üldse, kui need on viidud seaduses ettenähtud ulatuseni ning saabub aeg

graafikujärgselt taas makseid teostama asuda.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja alternatiivne nõue kostja vastu tuleb

jätta rahuldamata.

22. Tulenevalt kõigest eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 2

152,06 eurot (1384,10 + 767,96), sissenõutavaks muutunud viivised 375,36 eurot (306,35 + 69,01),

sissenõudmiskulu 90 eurot (50+40) ning viivised põhinõudelt alates hagi esitamisest, so 1.10.2025

kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

6(7)

24. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 38% ulatuses kostja ja 62% ulatuses hageja kanda.

25. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

26. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 665 eurot ning õigusabikuludest summas

1239,32 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas

menetluses kandnud.

27. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem.

Hagilt hinnaga kuni 8000 eurot kuulub tasumisele riigilõiv summas 665 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu 676 eurot. Hagejal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks summas

11 eurot.

28. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

29. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks.

Ühtlasi juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kui ta oleks esitanud juba hagiavalduses kõik

vajalikud andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, siis ei oleks pidanud hageja

täiendavat (28.10.2025) selgitust kohtule esitama. Varasemalt on kohtupraktikas loetud

standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see

ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).

30. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 765 (665+100) * 38% = 290,70 eurot.

31. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (290,70 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

32. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

7(7)