2-25-120557/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

09. veebruar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-120557

Tsiviilasi

Lennuhüvitis OÜ hagi EW Discover GmbH vastu

lennuhüvitise 400 euro, viivise 11,23 euro, sissenõudmiskulu

40 euro ja täiendava viivise saamiseks

Hagihind

491,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lennuhüvitis OÜ (registrikood 14065010)

Hageja lepinguline esindaja Lily Mals (e-post XXX)

Kostja: EW Discover GmbH (registrikood HRB 119629)

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Timo

Kullerkupp ja Kai Villemson, advokaat Mikk Ilves

(Advokaadibüroo RASK, e-post XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Lennuhüvitis OÜ hagi EW Discover GmbH vastu (lennuhüvitise

400 euro, viivise 11,23 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja täiendava viivise

saamiseks).

2. Jätta menetluskulud Lennuhüvitis OÜ kanda.

3. Välja mõista Lennuhüvitis OÜ-lt EW Discover GmbH kasuks menetluskulu summas

1153 eurot.

4. Välja mõista Lennuhüvitis OÜ-lt EW Discover GmbH kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1153 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 22.10.2025 määruse punktis 2 (dtl 40). Menetlusosalised

enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõuded ja põhjendused

4. Lennuhüvitis OÜ esitas Harju Maakohtule hagi EW Discover GmbH vastu lennuhüvitise 400

euro, viivise 11,23 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja täiendava viivise saamiseks.

4.1.

Hagiavalduse kohaselt reisis J. T. 03.07.2025 EW Discover GmbH opereeritaval lennul

XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Split. Lend XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Split pidi

saabuma 03.07.2025 kell 17:50, kuid lend hilines ja jõudis Split’i 03.07.2025 kell 20:52.

Lennu vahemaa Tallinn-Split vahel on 1859,4 km.

4.2.

Kuivõrd 03.07.2025 lend XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Split hilines üle 3 tunni, siis

tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400

eurot.

4.3.

Hageja arvates ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 03.07.2025 toimunud

lennu XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Split hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.

Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004

artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel.

4.4.

Eelnimetatud reisija loovutas oma hüvitise nõude Lennuhüvitis OÜ-le.

4.5.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise põhisummalt 400

eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.10.2025 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4.6.

Kostja jätab arvestamata asjaolu, et saabumise ajana ei arvestata aega, millal lend tegelikult

saabus ehk ATA (ing keeles Actual Time of Arrival), vaid hetke mil avati lennuki uks ja

reisijad said reaalselt hakata lennukist väljuma. Ainuüksi lennuki ukse avamine ei tähenda, et

reisijad said hakata lennukist väljuma.

4.7.

Kuigi Prantsusmaa lennujuhtide streik on erakorraline asjaolu, puudutab see streik ainult

seda osa lennuketi liikumisest, mis ei olnud Tallinn-Franfurt-Split reisi osa (Prantsusmaa–

Frankfurt). Kostja teadis Prantsusmaa streigi tagajärgedest ja lennukite rotatsiooni

probleemist (lennuki DAIUV hilinemisest). Siin tekib küsimus, et miks ei kasutatud

varulennukit Frankfurt (FRA) lennujaamas, et lend XXX Spliti saaks õigeaegselt väljuda.

Kostjal lasub kohustus korraldada oma tegevus nii, et ühekordne vältimatu häire ei tooks

kaasa pikaajalist häiret lendude hilinemises.

4.8.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

5. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

5.1.

Käesoleval juhul ei hilinenud lend XXX sihtkohta üle 3h nagu väidab hageja, vaid 2h 54 min

(17:50 – 20:44) ning reisijal ei tekkinud õigust saada hüvitist vastavalt määruse artiklile 7.

5.2.

Lennu XXX logis on toodud lennuki ukse avamise aeg (inglise keeles First Left Main Deck

Opended after Flight), mille kohaselt avati lennuki uks ning reisijad said lennukist väljuda

kell 18.46 UTC (kell 20.46 kohaliku aja järgi).

5.3.

Alternatiivselt ei ole kostja kohustatud maksma reisija J. T. eest hüvitist vastavalt määruse

artiklile 7, kuna 03.07.2025 lend XXX hilines erakorralise asjaolu tõttu. 03.07.2025 lennu

XXX teostas lennuk registreerimisnumbriga DAIUV. Lennule XXX eelnevalt teostas see

aga lennu XXX suunal Mallorca-Frankfurt (PMI-FRA). Lend XXX pidi väljuma kohaliku

aja järgi kell 13.20 ning saabuma kohaliku aja järgi kell 15.40. Tegelikkuses väljus lend aga

kohaliku aja järgi kell 15.17 ning saabus kohaliku aja järgi kell 17.49. Seda osaliselt

lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangu tõttu. Käesoleval juhul oli konkreetseks

põhjuseks lennujuhtimise töötajate streik Prantsusmaal ning lend hilines sellest tulenevalt 1h

8min.

5.4.

Hageja väide, et lennuki uks ei saanud olla avatud vähem kui kuue minuti jooksul pärast

peatumist, põhineb pelgalt oletustel ega tugine eriteadmistele ega objektiivsetele tõenditele.

5.5.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

7. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

7.1.

reisijal J. T. oli kinnitatud broneering kostja 03.07.2025 lennule XXX suunal Frankfurt-Split

(FRA-SPU), mis pidi kohaliku aja järgi väljuma kell 16:15 ning saabuma kohaliku aja järgi

kell 17:50 (dtl 27-29);

7.2.

lend XXX hilines, väljudes kohaliku aja järgi alles kell 19:17 (dtl 50);

7.3.

J. T. oma nõude loovutanud hagejale Lennuhüvitis OÜ-le (dtl 31-22).

8. Hageja nõuab kostjalt hüvitist summas 400 eurot, sissenõudmiskulusid summas 40 eurot,

viivist 11,23 eurot ja alates 17.10.2024 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et eelnevalt

viidatud reisijal tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 261/2004 määrusest õigus

nõuda artikkel 7 (1) b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.

8.1.

Pooled ei vaidle selle üle, et vastavalt Määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklile 3 (1) a ning lõige

6 on määrus kohaldatav. Määruse artikli 7 lg 1 b) sätestavad, et kui osutatakse käesolevale

artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste

ühendusesiseste lendude puhul. Pooled ei vaidle, et lennu vahemaa Tallinn-Split vahel on

1859,4 km. Euroopa Kohus on 19.11.2009 otsuses nr C-402/07 JA C-432/07 sedastanud, et

hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud

määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi

või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja

poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem.

8.2.

Hageja on leidnud, et lend XXX hilines ja jõudis Split’i 03.07.2025 kell 20:52. Kostja on aga

asunud seisukohale, et lend XXX küll hilines, väljudes kohaliku aja järgi alles kell 19:17,

kuid saabus kohaliku aja järgi kell 20:44. Kostja väidab, et hagejal puudub õigus

lennuhüvitisele, kuivõrd lennu XXX logi järgi avati lennuki uks ning reisijad said lennukist

väljuda kell 18.46 UTC (kell 20.46 kohaliku aja järgi).

8.3.

Euroopa Kohus otsustas 04.09.2014 asjas nr C-452/13, p-s 27, et „määruse nr 261/2004

artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse

lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil

avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda“.

Kostja on esitanud lennu XXX logi, mille kohaselt oli lennu tegelikku saabumisaeg (ingl.k.

ATA ehk Actual Time of Arrival) 18:44 ning lennuki uks avati (ingl.k. First Left Main Deck

Opended after Flight) kell 18:46 UTC (kell 20:46 kohaliku aja järgi) (dtl 50). Kohtu

hinnangul on kostja sellega tõendanud, et lennuki uks avati kell 18:46 UTC ehk 20:46

kohaliku aja järgi.

Hageja väitel ainuüksi lennuki ukse avamine ei tähenda, et reisijad said hakata lennukist

väljuma. Hageja selgitab, et kui uks on avatud, aitab maapealne töötaja selle täielikult avada

ja veenduda, et see lukustub avatud asendisse; seejärel ühendatakse väljumissilda/treppi

selliselt, et selle kaudu on ohutu väljuda ja vastutav töötaja veendub väljumise ohutuses;

alles peale seda antakse reisijatele võimalus lennukit väljuda. See kõik võtab aega sõltuvalt

lennujaamast, lennukist, ilmastikutingimustest, maapealse- ja lennumeeskonna valmisolekust

paar minutit kuni 10 minutit (dtl 69).

Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et reisijad ei oleks saanud

lennukist ukse avamisel hakata väljuma. Ainuüksi hagejapoolne kirjeldus, milliseid

toiminguid tehakse lennuki maandumisjärgselt parkimiskohale jõudmise ja seiskamise järel,

ei tõenda seda, et lennukiuste avamine ja seejärel reisijate väljumine antud juhul ei olnud

võimalik. Hageja oletus, et uste avamisest läheb reisijate väljumiseni veel vähemalt 2-10

minutit, on paljasõnaline. Hageja ei ole oma sellist väidet põhistanud ega tõendanud. Samas,

isegi kui lähtuda sellest, et väljuda oleks võimalik kahe minuti möödudes pärast uste

avamist, siis oleks see olnud võimalik alates 20:48 kohaliku aja järgi ehk endiselt vähem kui

kolmetunnise hilinemisega.

Võttes arvesse, et lend pidi saabuma kohaliku aja järgi kell 17:50, kuid tegelikult avati

lennuki uks ehk lend saabus määruse nr 261/2004 artikli 7 mõistes kell 20:46, siis hilines

lend 2 tundi ja 56 minutit. Seega asub kohus seisukohale, et kuna lend hilines vähem, kui

määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 b) kehtestatud „kolm tundi“, siis pole reisijal õigust

lennuhüvitisele ega seega ka viivisele ega muudele põhinõudega seotud kõrvalnõuetele.

9. Seega leiab kohus, et hagiavaldus põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

10. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on tsiviilasja hagihinnaks 491,83 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

12. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

13. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1153 eurot (dtl 106). Hageja vaidleb

kostja esindajakulu suurusele vastu (dtl 123-124).

13.1.

Kostja esindaja tunnitasu määr on 70 eurot, 155 eurot ja 175 eurot. Hageja antud tunnitasu

määradele vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määrad 70 eurot, 155 eurot ja

175 eurot ei ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

13.2.

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 7 tundi 9 minutit.

13.3.

Hageja vaidleb nimetatud ajakulule vastu. Hageja leiab, et hagiavaldusega tutvumisele ja

vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku on 3 tundi 30 minutit, mitte aga 5 tundi 18

minutit. Lisaks leiab hageja, et ei pea maksma kinni kostja ja esindaja halba

kommunikatsiooni ehk meeldetuletuskirjade edastamise ajakulu hageja hüvitama ei peaks.

13.4.

Kohus ei nõustu käesoleval juhul hageja seisukohaga, et menetlusest teavitamise ajakulu

viimane hüvitama ei pea. Kostja poole esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et

esindaja on edastanud esindatavale selgitavaid e-kirju menetluse seisu kohta, mitte aga

meeldetuletuskirju. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu, mis on

tekkinud seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega, s.h hagimaterjalidega tutvumine ning

vajalike tõendite kogumine. Kohtu hinnangul ei ole kostja esindaja ajakulu kokku 7 tundi 9

minutit ülepaisutatud ning vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning asja

keerukusele.

14. Kõige eelpool toodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas

1153 eurot.

15. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik