2-23-149431/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu hageja Lennuabi OÜ loobumine põhinõudest summas 300 ja sellelt Mõista Ryanair DAC-lt Lennuabi OÜ kasuks välja põhivõlg 500 eurot, sellelt
Legislator headnote
AI generatedArt. 5 lg; 2-23-149431/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võtta vastu hageja Lennuabi OÜ loobumine põhinõudest summas 300 ja sellelt Mõista Ryanair DAC-lt Lennuabi OÜ kasuks välja põhivõlg 500 eurot, sellelt
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.02.2026 Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-149431
Tsiviilasi
Lennuabi OÜ (LM ja PP) hagi
Ryanair DAC vast võla nõudes
Tsiviilasja hind
1004,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010)
Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (Mals&Mals
OÜ; e-post: oigus.mals@gmail.com)
Kostja: Ryanair DAC (registrikood: 104547)
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristi Sild
(Advokaadibüroo
WIDEN;
e-post:
kristi.sild@widen.legal)
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu hageja Lennuabi OÜ loobumine põhinõudest summas 300 ja sellelt
arvestatud viiviste nõudelt ja lõpetada selles osas menetlus.
2. Lennuabi OÜ hagi rahuldada.
3. Mõista Ryanair DAC-lt Lennuabi OÜ kasuks välja põhivõlg 500 eurot, sellelt
arvestatav sissenõutavaks muutunud viivis 124,91 eurot ja alates 11.02.2026 kuni
kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt 500 eurot ja sissenõudekulu 80 eurot.
Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.
5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel
tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
Kohus ei annab luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks
välja võlgnevus 800 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
07.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulud 80 eurot,
2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt LM ja PP broneering KK843B reisisid
03.09.2022 Ryanair DAC (edaspidi kostja) opereeritaval lennul FR7320 suunaga Viin-Tallinn.
Lend hilines ja isikud olid väravas järjekorras ootel, kuid neid ei lubatud pardale ja teatati, et
tegemist on üle broneeringuga ning reisist jäeti maha hinnanguliselt 50 inimest, seega ei
jõudnudki reisijad kunagi sihtpunkti. Reisijatele pakuti asenduslendu, aga see oli alles mitme
päeva pärast. Lennu vahemaa suunaga Viin-Tallinn on 1 362 km.
3. LM ja PP ei jõudnudki sihtpunkti ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest
õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti a alusel hüvitist 250 eurot. Mõlemad eelnimetud reisijat
loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).
4. EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti a kohaselt reisijad saavad hüvitist kuni
250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Lennu vahemaa Viin-
Tallinn vahel on 1 362 km.
5. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et
hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui
oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr
261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-
432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja
suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.
6. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 03.09.2022 toimunud lennu
FR7320 suunaga Viin-Tallinn reisijatele keelati pardale minek ja reisijad jäeti lennust maha
erakorraliste asjaolude tõttu. Samuti on hagejal olemas sama lennu reisijate JJ 18.12.2022
kinnitus, reisijatele JJ, MJ, SJ, CJ et lennufirma on neile kinnitanud kompensatsiooni
maksmist 03.09.2022 toimunud lennu FR7320 lennu eest. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7
lõige 1 punkti a alusel saavad reisijad hüvitist 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri
pikkuste lendude puhul. Seega on hagejal 2 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004
artikkel 7 lõige 1 punkti b järgi hüvitist kokku summas 800 eurot (2x400 eurot reisija kohta).
7. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 80
eurot (2 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla
sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Õiguse teostamine ei ole
lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS §
138 lg 2). Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu
põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on
õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning
osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt.
8.
22.04.2024 esitatud seisukohas hageja nõustub kostjaga, et ta on teinud vea ning nõue
kostja vastu EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti a alusel on 500
eurot (2x250 eurot reisija kohta), millele lisanduvad sissenõudmiskulud ja viivis VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 500 eurolt alates 07.12.2023 kuni põhivõla
tasumiseni.
9. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu ei oleks reisijad LM ja PP ilmunud õigel ajal
väravasse. Reisijad on hagejale edastanud foto, millelt nähtub, et nad seisid 03.09.2022 kell
8:40 väravas C 34 ja ootasid pardale saamist. Samuti nähtub pildil olevalt tabloolt: Ryanair,
kellaeg 7:35. Pildilt selgub, et järjekord oli kell 8:40 veel pikk ja ootas palju inimesi. Seega ei
ole tõene kostja väide, et reisijad ei ilmunud väravasse. Reisijad olid kohal väravas ja ootasid
pardale saamist, kuid neid ei lubatud pardale. LM on kirjutanud 20.02.2024 e-kirjas , et „Mul
on üks foto, mille tegin oodates pardaleminekut väravas. Kahjuks ei tulnud sellepeale, et
videot teha situatsioonist kui teatati, et lennuk on täis ning koikidel ülejäänutel paluti minna
tagasi check-in’i korrusel ja infopunktist uue lennu kohta infot pärida.“
10. Hageja peab võimalikuks, et reisijatele ei antud pardale mittelaskmisel tõest
informatsiooni lennufirma poolt, sest ka sama lennu eest kompensatsiooni saanud reisija JJ on
hagejale kirjutanud järgmist: „Pidime lendama Viinist Tallinna, saadeti vale lennuk (väiksem)
ja osa reisijatest jäi maha. Ajasin kõik dokumendid, sain kinnituse, et meile kompenseeritakse
250 EUR per inimene ja pileteid.“ Sisuliselt on 5 reisijale öeldud, et nad ei mahu 03.09.2022
kostja opereeritava lennu FR7320 suunaga Viin-Tallinn pardale.
KOSTJA SEISUKOHT
11. Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
12. Kostja vastuse kohaselt kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel nõuab hageja 400 eurot
hüvitist reisija kohta, kui ta ise viitab korrektselt, et hüvitis alla 1500 km distantsi puhul
on 250 eurot.
13. Teiseks selgitab kostja, et hageja väide ülebroneeringu kohta on vale. Vastavalt kostja
ITsüsteemi väljavõttele ei ilmunud kõnealused reisijad õigel ajal väravasse. Õige on
hageja väide, et osadel reisijatel ei võimaldatud selle lennuga reisida, kuid põhjuseks ei
olnud mitte ülebroneerimine, vaid konditsioneeri rike, mille tõttu ei saanud osadele
ridadele inimesi istuma panna. Kõnealuseid reisijaid see ei puudutanud, mida tõendavad
kostja IT-süsteemi väljavõtted (nende reisijate kohad rikkest mõjutatud ridadel ei asunud).
14. Kostja ei tea reisijate mitteilmumise põhjust. Kostja möönab, et eelviidatud tehnilised
probleemid põhjustasid lennu väljumise hilinemise 1h 55min võrra, kuid kõikidele
reisijatele anti eelnevalt teada, et väljumine hilineb. Lennu väljasõit hilines erakorraliste
asjaolude tõttu, kuid ei jäänud ära.
15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma määruse artiklis 7 toodud hüvitist,
kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid
arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida. Põhinõude
rahuldamata jätmise tõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.
16. Kostja leiab, et ei ole kohustatud reisijaga seoses hüvitist määruse 261/2004 järgi tasuma,
kuivõrd reisijad ise ei ilmunud õigeaegselt väravasse, mistõttu ei registreeritud neid ka
lennule ning süsteemis kajastati see „no show“ märke all. Sellisel juhul on hüvitise
saamise õigus määruse 261/2004 järgi üheselt välistatud. Määrus sätestab, et „lennureisist
mahajätmine“ on reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud
lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist
mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või
mittetäielikud reisidokumendid. Artikkel 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse lõiget 1 tingimusel,
et: a) reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele,
välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral, sätestatud korras ning ajaks, mille
lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas
elektrooniliselt) ette teatanud.
17. Hageja poolt esitatud foto ei tõenda, et reisijad lennujaamas olid – neid ei ole seal pildil,
foto oleks võinud teha ükskõik kes. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Hageja ei ole
esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks keeldunud teda pardale lubamast.
Kui reisijad oleksid tõepoolest lennujaamas olnud ja lennult maha jäetud vastu nende
tahtmist, oleksid nad saanud ja pidanud küsima selle kohta lennufirma kirjaliku kinnituse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18. 22.04.2024 esitatud seisukohas on hageja märkinud, et ta nõustub kostjaga, et ta on teinud
vea ning nõue kostja vastu EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti
a alusel on 500 eurot (2x250 eurot reisija kohta). Sellega seoses hageja palub välja mõista
kostjalt hageja kasuks võlgnevus 500 eurot, viivised põhivõlalt summas 500 eurot alates
07.12.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ja
sissenõudmiskulud 80 eurot.
19. Kohus märgib, et kuigi hageja ei ole selgesõnalisel väljendanud, et ta loobub oma nõudest
osaliselt, siis kohus käsitleb 22.04.2024 menetlusdokumendis esitatud taotlust nõudest
osalise loobumisena. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta
tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise
vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaliselt
loobumine on hageja õigus, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt
põhinõudes 300 eurot ja põhinõudelt 300 eurot arvestatava viivise nõudes.
20. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
21. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates olulistes asjaoludes:
− Reisijatel LM ja PP oli broneering 03.09.2022 Ryanair DAC-i (edaspidi kostja)
opereeritaval lennul FR7320 suunaga Viin-Tallinn (dtl 65). Lend FR7320 suunaga Viin-
Tallinn pidi väljuma 03.09.2022 kell 07:35 (UTC 05:35), kuid väljus hilinemisega 03.09.2022
kell 9:30 (UTC 07:30) (dtl 70-72).
−
Lennu vahemaa suunaga Viin-Tallinn vahel on 1 632 km.
− Lennul esines tehniline rike (konditsioonirike), mille tõttu piirati lennuki mahutavust suleti
read 1, 4, 15 ja 21).
−
Reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja) (dtl 72-75).
22. Hageja on esitanud kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas
500 eurot, sissenõudmiskulud summas 80 eurot, viivise põhinõudelt summas 500 eurot
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2023 põhivõla tasumiseni.
23. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille
kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama
ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga
maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema
pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga
tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg).
VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS
§ 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos
sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva
rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
24. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata
anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui
loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata
täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et
üldpõhimõtte kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma
olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab
loovutamise piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse
tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise
nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
25. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014
määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele
lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest
antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91.
Nimetatud määruse artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro
ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide
üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500
kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või
b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu
reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.
Seega määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste
lendude tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c
kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja
tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse
vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist
makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või
pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes
teenustes.
26. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja väide ülebroneeringu kohta on vale.
Vastavalt kostja IT-süsteemi väljavõttele ei ilmunud kõnealused reisijad õigel ajal
väravasse. Õige on hageja väide, et osadel reisijatel ei võimaldatud selle lennuga reisida,
kuid põhjuseks ei olnud mitte ülebroneerimine, vaid konditsioneeri rike, mille tõttu ei
saanud osadele ridadele inimesi istuma panna. Kõnealuseid reisijaid see ei puudutanud,
mida tõendavad kostja ITsüsteemi väljavõtted (nende reisijate kohad rikkest mõjutatud
ridadel ei asunud). Reisijad olid teinud check-in eelmisel päeval st 02.09.2022 kell
17:29:25 ja nende kohad olid 16. reas (Seat 16A, Seat 16B). Nendel istekohtadel takistusi
lendamiseks ei olnud. Eelviidatud tehnilised probleemid põhjustasid lennu väljumise 1
tunni ja 55 minuti võrra, kuid kõikidele reisijatele anti eelnevalt teada, et lend hilineb.
Tegelik väljumisaeg pidi olema 05.35 UTC a tegelik väljumisaeg oli 07:30 UTC.
27. Kohus ei nõustu kostja väitega nagu ei oleks reisijad LM ja PP
(edaspidi reisijad) ilmunud õige ajal väravasse. Kohtule on edastatud foto, mis on tehtud
03.09.2022 kell 8:30 väravas C 34. Antud pildil olevalt tabloolt nähtub: Ryanair, kellaeg 7:35.
Pildilt selgub, et järjekord oli kell 8:40 veel pikk ja ootas palju inimesi (dtl 98). Kohus leiab,
et nimetatud foto tõendab reisijate füüsilist kohalolekut. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav,
et reisijad läbivad turvakontrolli, jõuavad väravasse ja teevad seal foto, kuid jätavad siis
põhjuseta lennukile minemata.
28. Euroopa Kohus on asjas nr C-22/11 leidnud, et mõistet „lennureisist mahajätmine“ tuleb
tõlgendada määruse 261/20024 artikli tähenduses nii, et lisaks lennureisist mahajätmisele
ülemüüdud lennu korral on sellega hõlmatud ka lennureisist mahajätmine muudel
põhjustel nagu operatiivse põhjused. Seega määruse (EÜ) nr 261/2004 tähenduses
„lennust mahajätmine“ (denied boarding) ei piirdu ainult ülebroneerimisega, vaid hõlmab
ka olukordi, kus reisijale keeldutakse pardale lubamisest operatiivsetel või lennuettevõtja
põhjustel.
29. Kostja on omaks võtnud, et kõnealusel lennul esines tehniline rike (konditsioneeririke),
mille tõttu piirati lennuki mahutavust (suleti istmeread 1, 4, 15 ja 21). On selge, et sellises
olukorras tekkis istekohtade defitsiit, mis sundis kostjat valima reisijaid, kellele keelduda
pardale lubamisest. Kostja pole vastu vaielnud, et samal lennul viibinud reisijatele JJ, MJ,
SJ, CJ on kostja hüvitise välja maksnud ja kostja on kinnitanud käesolevas kohtuasjas, et
maksis osadele reisijatele vaidlusaluse lennu eest hüvitist. Samas pole kostja tõendanud,
et eelnimetatud reisijad istusid istmeridadel 1, 4, 15 ja 21. Hageja on kohtule esitanud JJ,
MJ, SJ, CJ pardakaardid, mille kohaselt eelnimetatud isikud istusid kohtadel 20C, 22E,
20A, 20B (dtl 115-118), seega polnud tegemist istmereaga, kus oli rike. Eelnimetatu
tõendab, et maha ei jäänud reisijad, kelle istmereas oli rike, vaid maha jäid ka reisijad,
kes pidi istuma nendel istmeridadel, mis olid korra. Kostja väide, et reisijate istmed (16A,
16B) olid korras, on asjakohatu – kui lennukis on kohti vähem kui broneeringuid, peab
lennufirma osad reisijad maha jätma. Käesoleval juhul on suure tõenäosusega kostja
otsustanud reisilt maja jätta LM ja PP ja neile broneeritud kohtule ilmselt paigutanud
istuma teised reisijad.
30. Kohus leiab, et asjaolu, et reisijad ei küsinud lennujaamas kirjalikku kinnitust, ei võta
neilt õigust hüvitisele – EU määruse 261/2004 kohaselt on lennuettevõtjal kohustus
jagada teavet reisijate õiguste kohta, antud materjalide kohaselt ei ole seda tehtud.
31. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul on hageja põhinõue põhjendatud ja kostjalt tuleb
hageja kasuks välja mõista hüvitis 500 eurot.
32. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse
esitamisest 07.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlgnevuselt summas 500 eurot
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
34. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2
sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas
kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil
võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib
koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise
ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid
täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
35. Käesoleval juhul on hageja teatanud kostjale oma nõudest maksekäsu kiirmenetluse
avalduse esitamisel 07.12.2023. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates
07.12.2023. Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja
viivisenõue on seaduslik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised alates
07.12.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (10.02.2026) summas 124,91 eurot (vt
viivisekalkulaator.ee) ja VÕS § 367 alusel alates 11.02.2026 põhinõudelt summas 500
eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
119. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult
võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla
sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta kogusummas 80 eurot (2 x 40). VÕS §
1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama
tegeliku kahju tekkimist. Kostja ei ole sissenõudmiskulude nõudele vastuväiteid esitanud.
Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 80 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
36. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse
menetlusosaliste vahel.
37. Hageja esitas hagiavalduses põhinõude summas 800 eurot. Hageja loobus põhinõudest
summas 300 ja sellest arvestava viivise nõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude summas
500 eurot, põhinõudelt summas 500 eurot arvestatava viivise nõude ja sissenõudmiskulude
nõude summas 80 eurot.
38. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks
otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg
4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud,
välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude
pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud hageja nõudest osaliselt seetõttu, et
kostja oleks nõuded osaliselt rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud hagist loobutud osas
TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kuivõrd hageja loobus põhinõudest summas 300 eurot
ja sellega seotud viivisenõudest ja kohus rahuldas menetlusse jäänud põhinõude summas 500
eurot, sellest arvestava viivisenõude ja sissenõudmisekulude nõude summas 80 eurot, siis
kuulus hageja nõue rahuldamisele umbes 70% ulatuse. Sellest tulenevalt jätab kohus
menetluskulud 30% ulatuses hageja kandaja 70%ulatuses kostja kanda.
39. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul
kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
40. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marget Henriksen
kohtunik