3-26-361/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-361

Määruse kuupäev

10. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X-i

(X) kaebus Rahvusarhiivi vastu seoses

haldusjärelevalve menetluse algatamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas 9. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Rahvusarhiivi

10. detsembri 2025. a kirja nr 7-7/25/69-2, millega keelduti haldusjärelevalve menetluse

algatamisest seoses kaebaja ema maa ostueesõigusega erastamise menetluses tekkinud

juriidilise toimiku olemasolu, säilituskoha ja arhiivihaldusliku seisundi tuvastamisega.

Kaebaja esitas Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kirja peale vaided, kuid Rahvusarhiiv

keeldus vaide sisulisest läbivaatamisest. Kaebaja palub:

a.

tuvastada, et Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kiri nr 7-7/25/69-2 on

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses haldusakt või alternatiivselt

tuvastada Rahvusarhiivi seisukoha õigusvastasus ulatuses, milles leitakse, et

haldusjärelevalve menetluse algatamata jätmine ei allu vaide- ega kohtulikule

kontrollile;

b. tühistada Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kiri nr 7-7/25/69-2;

c.

kohustada Rahvusarhiivi kaebaja taotlust haldusjärelevalve menetluse algatamiseks

uuesti läbi vaatama ja tegema HMS §-dele 5, 6 ja 56 vastav põhjendatud otsus.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada

Rahvusarhiivi, Mustvee Vallavalitsust ning kõiki võimalike asjassepuutuvaid riigiasutusi, sh

Maa- ja Ruumiametit tagama, et kaebaja ema maa ostueesõigusega erastamise menetluses

ning sellega seotud hilisemates menetlustes tekkinud dokumendid säiliksid terviklikul ja

muutumatul kujul, neid ei hävitataks, muudetaks ega kujundataks ümber, dokumente ei antaks

üle teise asutusse ega hoiukohta viisil, mis takistaks dokumentide päritolu, koosseisu ja

säilivuse kontrollimist või piiraks kaebaja juurdepääsuõiguse teostamist, ning et dokumendid

oleksid täielikult säilitatud ja kontrollitavad kuni kohtu lõpliku lahendi jõustumiseni. Ka esitas

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja menetlusabi taotluse vabastada kaebaja

kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I),

seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (II) ja viimasena lahendab kaebaja

taotluse riigi õigusabi saamiseks (III).

I

3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS

§ 44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud.

Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste

kaitseks, (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2

teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus.

5. Esmalt märgib kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Olukorras, kus kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kirja

nr 7-7/25/69-2 peale, nõudes ka Rahvusarhiivi kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja

taotlus, peab kohus niikuinii tegema kindlaks, kas vaidlusaluse kirja puhul on tegemist

haldusakti või toiminguga. Eelnev on vajalik selleks, et kindlaks teha, kas kaebuses on

esitatud õiged nõuded. Ka tuleb halduskohtul juba kohustamiskaebuse lubatavuse hindamisel

välja selgitada, kas kaebajal oli õigus vaidlustada vastustaja tegevust kohtus ning sellele

eelnenud vaidemenetluses. Seega ei ole tuvastamiskaebuse eraldiseisvalt esitamine kaebaja

õiguste kaitseks vajalik.

6. Kaebaja soovib, et Rahvusarhiiv vaataks uuesti läbi kaebaja taotluse haldusjärelevalve

läbiviimiseks. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §∙751 lg 1 kohaselt on haldusjärelevalve ühe

haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Kohtupraktika kohaselt on haldusjärelevalve

eesmärk täitevvõimu tegevuse seaduslikkuse ja teatud juhtudel otstarbekuse haldusesisene

kontroll, mitte isikute subjektiivsete õiguste kaitse (VVS § 751 lg 3, Tallinna Ringkonnakohtu

4. detsembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-684, p 15, 13. veebruari 2019. a määrus asjas nr

3-18-2332, p 9).

7. Eelneva tõttu ei saa Rahvusarhiivi järelevalve Mustvee valla tegevuse üle kaitsta kaebaja

subjektiivseid õigusi ning kaebajal ei ole õigust nõuda haldusjärelevalve menetluse algatamist

ega menetluse läbiviimist. Eelnevat ei muuda ka see, kas järelevalvel võiks olla kaebaja

huvidele soodne kaasnev mõju.

8. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et kohtupraktikat järgides ei ole Rahvusarhiivi vastus

haldusjärelevalve menetluse algatamata jätmise kohta haldusakt, isegi kui see on haldusaktina

vormistatud. Haldusjärelevalve menetluse algatamata jätmine ei ole suunatud kaebaja õiguste

ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele vaatamata sellele, et vastav otsus tehti

kaebaja pöördumisest tulenevalt. Seetõttu on tegemist toiminguga, mille tühistamist nõuda ei

saa (vt nt RKHKo 3-3-1-44-10). Kuivõrd kaebajal ei ole kaebeõigust Riigiarhiivi 10.

detsembri 2025. a kirja nr 7-7/25/69-2 vaidlustamiseks, siis ei pea kohus vajalikuks jätta

kaebust selles märgitud nõuete täpsustamiseks käiguta.

9. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus,

mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

II

12. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Rahvusarhiivi,

Mustvee Vallavalitsust ning kõiki võimalike asjassepuutuvaid riigiasutusi, sh Maa- ja

Ruumiametit tagama, et kaebaja ema maa ostueesõigusega erastamise menetluses ning sellega

seotud hilisemates menetlustes tekkinud dokumendid säiliksid terviklikul ja muutumatul

kujul, neid ei hävitataks, muudetaks ega kujundataks ümber, dokumente ei antaks üle teise

asutusse ega hoiukohta viisil, mis takistaks dokumentide päritolu, koosseisu ja säilivuse

kontrollimist või piiraks kaebaja juurdepääsuõiguse teostamist ning et dokumendid oleksid

täielikult säilitatud ja kontrollitavad kuni kohtu lõpliku lahendi jõustumiseni.

13. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

14. Esialgse õiguskaitse taotlus peab olema seotud põhivaidluse esemega ning taotlus on

lubatav, kui see teenib kaebusega sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa

kohus väljuda kaebuse piiridest.

15. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kirja nr

7-7/25/69-2 peale, nõudes Rahvusarhiivi kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus

haldusjärelevalve menetluse algatamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kaebust teiste

haldusorganite tegevuse peale ega kaebuses nõudnud, et Rahvusarhiiv tagaks, et kaebaja ema

maa ostueesõigusega erastamise menetluses ning sellega seotud hilisemates menetlustes

tekkinud dokumendid säiliksid terviklikul ja muutumatul kujul, neid ei hävitataks, muudetaks

ega kujundataks ümber, dokumente ei antaks üle teise asutusse ega hoiukohta viisil, mis

takistaks dokumentide päritolu, koosseisu ja säilivuse kontrollimist või piiraks kaebaja

juurdepääsuõiguse teostamist ning et dokumendid oleksid täielikult säilitatud ja

kontrollitavad. Kohtule esitatud kaebuse rahuldamisel saaks kohus üksnes kohustada

Rahvusarhiivi kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, mitte aga tegema esialgse õiguskaitse

taotluses välja toodud toiminguid. Seega väljub kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

põhivaidluse eseme raamidest ning see ei ole kohtus lubatav.

16. Kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus,

vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise

eelduseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55

lg 2 alusel läbi vaatamata.

III

17. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas

haldusasjas.

18. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

19. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase

kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist

kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kuigi kohtule

on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks.

Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks

ilmselt vähene.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)