1-25-3073/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

10.02.2026

Kriminaalasja number

1-25-3073 (22244000359)

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlgid

Marina DAVÕDOVITŠ

Riina PALMI

Prokurör

ringkonnaprokurör Paul PIKMA

Kaitsjad

vandeadvokaat Leelo VIIL

vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN

Asja läbivaatamise

kuupäevad

12.12.2025

15.12.2025

Kriminaalasi

Nikolai ANTONOVI süüdistus Karistusseadustiku

§199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §121 lg.2 p.3 järgi

J BI süüdistus Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 7,

8 järgi

lühimenetluses

Süüdistatavad

Nikolai ANTONOV

sünd. 07.08.1978, isikukood 37808072221, xxx, xxx,

emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem

kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimane kord

-

Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega KarS

§199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §213 lg.2 p,1 järgi

vangistusega 1 aasta 6 kuud. Viru Maakohtu

14.06.2023 määrusega vabastati vangistusest

tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

24.04.2024, kandmata karistus 9 kuud 25 päeva

vangistust

Oli kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2025 –

23.07.2025

Käesoleval ajal vahistatud teises kriminaalasjas

J B

sünd. xxx, isikukood xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel

xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, varem

kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimane kord

-

Viru Maakohtu 18.07.2022 otsusega KarS

§199 lg.2 p.7, 8 järgi KarS §65 lg.1

kohaldamisega vangistusega 1 aasta 4 kuud.

Karistus on ära kantud 02.08.2023

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315

lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Mõista J B süüdistuses Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi õigeks.

Süüdi tunnistada Nikolai ANTONOV Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning

mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja mõista Nikolai ANTONOVILE lõplikuks karistuseks 6 (kuus)

kuud vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 6 (kuus) kuud vangistust

Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud

24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga

ning liitkaristuseks mõista Nikolai ANTONOVILE 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 24

(kakskümmend neli) päeva vangistust. Nimetatud karistusest tuleb maha arvata Viru

Maakohtu 28.12.2022 otsuse alusel kantud karistus 31.10.2022 – 30.06.2023, s.o. 7

(seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ja lõplikult kuulub Nikolai

ANTONOVIL kandmisele 9 (üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada Nikolai ANTONOV Karistusseadustiku §121 lg.2 p.3 järgi ning

mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja mõista Nikolai ANTONOVILE lõplikuks karistuseks 1 (üks)

aasta vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Nikolai ANTONOVI karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 21.07.2024 – 23.07.2024, s.o. 3 (kolm) päeva ja lõplikult

kuulub Nikolai ANTONOVIL kandmisele 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend)

seitse päeva vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud varasemale

karistusele 9 (üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust käesoleva

kohtuotsusega teise kuriteo eest mõistetud karistus 11 (üksteist) kuud 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust ja lõplikult kuulub Nikolai ANTONOVIL

kandmisele 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

Nikolai ANTONOVI karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse

kandmisele asumisest.

Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 ja §127 alusel välja mõista Nikolai ANTONOVILT

tsiviilhagide katteks

-

V P (isikukood xxx, elukoht xxx, a/a nr.xxx Swedbank AS) kasuks 2292

(kaks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) eurot

-

O KI (isikukood xxx, elukoht xxx, xxx a/a nr.xxx Swedbank AS) kasuks

2000 (kaks tuhat) eurot.

Asitõendid – Nikolai ANTONOVI musta värvi plätud, kapuutsiga pluus, lühikesed

püksid ja kaelakett, mis asuvad Asitõendi üleandmise – vastuvõtmise 13.09.2024 akti

nr.24ATH31537 alusel Ida Prefektuuris – kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse

seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel tagastada Nikolai ANTONOVILE.

Asitõendid – želatiinkilele talletatud jalatsijälgede fragmendid, mis asuvad Asitõendi

üleandmise – vastuvõtmise 23.11.2023 akti nr.23ATH27225 alusel Ida Prefektuuris –

kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor BELUGINI taotlus, määrata tema poolt J BILE

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista

välja riigituludest 559 (viissada viiskümmend üheksa) eurot 48 senti.

Kriminaalmenetluse seadustiku §181 lg.1 alusel jätta J BI kaitsjatasud kohtueelses

menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA ja vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN)

kokku summas 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot 32 senti ja kaitsjatasud

kohtulikus menetluses (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) summas 559 (viissada

viiskümmend üheksa) eurot 48 senti Eesti Vabariigi kanda.

Rahuldada vandeadvokaat Leelo VIILI taotlus, määrata tema poolt Nikolai

ANTONOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise

eest ja mõista välja riigituludest 1185 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend viis)

eurot 94 senti.

Välja mõista Nikolai ANTONOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2

alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses,

s.o. summas 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot,

Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiiside tegemisega seotud

kulud kokku summas 3378 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot,

Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Leelo

VIIL) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 395 (kolmsada üheksakümmend

viis) eurot 28 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Leelo VIIL) kohtulikus menetluses

makstud tasu eest 863 (kaheksasada kuuskümmend kolm) eurot 04 senti

riigituludesse.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Leelo VIIL) makstud tasu summas 322 (kolmsada

kakskümmend kaks) eurot 90 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Nikolai ANTONOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700004378 ning selgitus „Nikolai

ANTONOV 1-25-3073 kriminaalmenetluse kulud“.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.02.2026.

Süüdistused

J B on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on

kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 18.07.2022 otsusega KarS §199 lg.2 p.7, 8

järgi varguse toimepanemise eest 15.08.2021, tahtlikult uuesti 10.12.2021

ajavahemikul kell 05.11 – 05.30 grupis ja kooskõlastatult koos Nikolai Antonovi ja

tuvastamata isikuga eelnevalt E Plt varastatud võtmega ukse avamise teel sisenes V

P korterisse xxx ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil korterist kaasa

järgmised esemed:

-

akutrellid Parkside ja Dewalt erinevate kruvikeerajate otsikutega

kogumaksumusega 370 €

-

kollast värvi nurksaag (komplektis erinevad saed) maksumusega 119 €

-

mobiiltelefon Huawei Mate 20x5Q (IMEI xxx) maksumusega 850 €

-

mobiiltelefon Samsung A3 (IMEI xxx) maksumusega 50 €

-

mobiiltelefon Galaxy J5 (IMEI xxx), väärtusetu

-

korterivõtmed (võtmete ja lukkude vahetamine) maksumusega 123 €

-

korterivõtmete küljes Webasto pult ja taskunuga kogumaksumusega 90 €

-

xxx autovõtmed, taastamise maksumus 400 €

-

käekott, milles oli rahakott (mille sees 20-eurone kupüür ja mündid 10 €

ulatuses), kosmeetikavahendid, kliendikaardid ja ID-kaart abikaasa S N nimele

kogumaksumusega 150 €.

Tekitatud kahju kokku 2152 €.

Sellega pani J B tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime

pannud varguse, see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, s.o. KarS §199

lg.2 p.4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nikolai Antonov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna,

kes on varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega

muuhulgas KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi varguste toimepanemise eest 28.07.2021 –

30.07.2021, 17.08.2021, 18.08.2021, 25.08.2021, 22.04.2022, 03.09.2022, 24.09.2022,

29.09.2022, 31.10.2022, uuesti, s.o. süstemaatiliselt

-

10.12.2021 ajavahemikul kell 05.11 – 05.30 grupis ja kooskõlastatult koos J

Bi ja eeluurimisel tuvastamata isikuga eelnevalt E Plt varastatud võtmega

ukse avamise teel sisenes V P korterisse xxx ning võttis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil korterist kaasa järgmised esemed:

o

akutrellid Parkside ja Dewalt erinevate kruvikeerajate otsikutega

kogumaksumusega 370 €

o

kollast värvi nurksaag (komplektis erinevad saed) maksumusega 119 €

o

mobiiltelefon Huawei Mate 20x5Q (IMEI xxx) maksumusega 850 €

o

mobiiltelefon Samsung A3 (IMEI xxx) maksumusega 50 €

o

mobiiltelefon Galaxy J5 (IMEI xxx), väärtusetu

o

korterivõtmed (võtmete ja lukkude vahetamine) maksumusega 123 €

o

korterivõtmete küljes Webasto pult ja taskunuga kogumaksumusega 90 €

o

Xx Xx autovõtmed, taastamise maksumus 400 €

o

käekott, milles oli rahakott (mille sees 20-eurone kupüür ja mündid 10

€ ulatuses), kosmeetikavahendid, kliendikaardid ja ID-kaart abikaasa S

N nimele kogumaksumusega 150 €.

Tekitatud kahju kokku 2152 €.

-

17.12.2021 kell 04.59 sisenes eelnevalt 10.12.2021 V P korterist xxx

varastatud sõiduki võtmega avamise teel V Ple kuuluvasse sõidukisse Xx Xx

(registreerimismärk xxx), mis oli pargitud xx asuva maja ette ja võttis sealt

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa järgmised esemed:

o

muusikaseade maksumusega 100 €

o

välgumihkel maksumusega 40 €.

Tekitatud kahju kokku 140 €.

-

ajavahemikul 22.04.2022 peale kella 01.00 – 23.04.2022 kell 11.00 sisenes

ukseluku lahti muukimise teel O Ki korterisse xxx ning võttis sealt

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa järgmised esemed:

o

frontaalne kõlar F&D T400X maksumusega 30 €

o

basskõlar F&D T400X koos kaugjuhtimispuldiga kogumaksumusega

100 €

o

soundbar, subwoofer ja kaugjuhtimispult Samsung HW-A650

kogumaksumusega 260 €

o

kõlar 130 W maksumusega 100 €

o

subwoofer maksumusega 100 €

o

kõlar S90 maksumusega 100 €

o

käekell Huawei Watch GT 2 maksumusega 90 €

o

printer Canon Pixma maksumusega 70 €

o

pesumasina kapslid, 2 Adidase pluusi, Nike jope ja Nike termosärk,

erinevad hügieenitarbed.

Tekitatud kahju kokku 850 €.

Sellega pani Nikolai Antonov tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt,

sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Nikolai Antonov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema

isikuna, keda on Viru Maakohtu 25.10.2017 otsusega karistatud KarS §200 lg.2 p.7

järgi, 21.07.2024 kell 12 Kooli 6 Kiviõli asuva maja trepikojas lõi ühe korra J Bile

rusikaga vasaku kulmu piirkonda, tekitades marrastuse ning peale seda lõi ta samale

kannatanule maja ees noaga rinna piirkonda, tekitades sellega füüsilist valu ja

kehavigastuse – torkehaava rindkere piirkonda.

Sellega pani Nikolai Antonov toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o. KarS §121

lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav J B ennast süüdi ei tunnistanud.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin leidis, et süüdistatava süü ei ole tõendatud.

Süüdistatav Nikolai Antonov tunnistas end süüdi kõikides talle inkrimineeritud

episoodides.

Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil leidis, et süüdistused on põhjendatud.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §296 lg.3 lause 2

võttis maakohus kohtuotsuse tegemisel aluseks kõik süüdistusakti p.17 nimetatud

tõendid, mida hindab käesolevas kohtuotsuses allpool.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel

avaldatuks loetud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat.

Episood 10.12.2021, kannatanu V P, süüdistatavad J B ja Nikolai Antonov

J Bile on selles episoodis esitatud süüdistus KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja Nikolai

Antonovile KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi.

KarS §199 lg.2 p.7, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja

sissetungimisega, sama sätte lg.2 p.4 sätestab vastutuse, kui tegu on toime pandud

isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja

tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise ning sama sätte lg.2

p.9 sätestab vastutuse, kui tegu on toime pandud süstemaatiliselt.

J B on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 18.07.2022 otsusega KarS §199 lg.2 p.7,

8 järgi, karistus on kehtiv.

Nikolai Antonov on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega KarS

§199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi, karistus on kehtiv.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavatele käesolevas kriminaalasjas

inkrimineeritud süüteod on kvalifitseeritud õigesti.

Kokkuvõtlikult süüdistatakse J Bit selles, et grupis ja kooskõlastatult Nikolai

Antonovi ja tuvastamata isikuga sisenes ta 10.12.2021 ajavahemikul kell 05.11 –

05.30 eelnevalt E Plt varastatud võtmega ukse avamise teel V P korterisse ning

võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära rea esemeid.

Nikolai Antonovile on esitatud samasisuline süüdistus grupis J Bi ja tuvastamata

isikuga.

Kannatanu V P 10.12.2021, 13.12.2021, 30.12.2021 ja 19.12.2022 ülekuulamise

protokollidest nähtub, et 10.12.2021 hommikupoole ööd kuulsid nad abikaasaga

mööda korterit liikumise häält, kuid arvasid, et poeg E P tuli koju. Hommikul

avastas ta, et korterist on kadunud rida esemeid. Samadest ülekuulamise

protokollidest nähtuvad ka varastatud asjade nimekiri ja maksumus.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et

10.12.2021 pandi kannatanu V P korterist toime vargus.

Järgnevalt analüüsib maakohus süüdistatavate J Bi ja Nikolai Antonovi seotust

nimetatud vargusega.

Ringkonnaprokurör viitas siinkohal kannatanu V P 19.12.2022 ülekuulamise

protokollile, mille kohaselt kohtus ta jaanuaris – veebruaris 2022 Nikolai Antonoviga,

kes oli talle öelnud, et J B varastas kannatanu pojalt E Plt korterivõtmed ning nad

koos veel kolmanda meesterahvaga käisid 10.12.2021 öösel kannatanu korteris ja

varastasid sealt esemed.

Maakohus kontrollis kannatanu 19.12.2022 ülekuulamise protokolli ja möönab, et

kannatanu on ülekuulamise lõpus tõepoolest andnud sellised ütlused. Samas ei

kinnita neid kannatanu ütlusi ükski muu tõend.

Nagu maakohus juba eespool märkis, ei tunnistanud süüdistatav J B ennast selles

kuriteos süüdi.

Süüdistatav Nikolai Antonov kinnitas maakohtu istungil, et käis kannatanu V P

korteris ja varastas sealt esemeid, kuid mitte koos J Biga, vaid koos inimesega, kelle

nime ta ei taha öelda ja kelle käes olid kannatanu korteri võtmed.

Kannatanu E P 13.12.2021 ülekuulamise protokollist nähtub, et 09.12.2021 oli tema

kodus külas J B, nad jõid õlut ning läksid koos kella 20 ajal korterist ära J Bi

juurde. Enne seda käisid nad toidupoes, kus J B ostis viskit ja sai kokku Oi-nimelise

mehega. Kolmekesi läksid nad J Bi korterisse, kus tarvitasid alkoholi. E P ei mäleta,

millal ta magama jäi ja millal ärkas. Kui ta ärkas, nägi, et on korteris kahekesi J

Biga ja kadunud olid tema nahkkindad, mobiiltelefon ja korterivõtmed. Kui E P

äratas J Bi, ütles viimane, et ka tema mobiiltelefonid on kadunud. Nad läksid koos

välja, kuid xxx juures kadus J B ära.

Ringkonnaprokurör palus süüdistatav Nikolai Antonovi poolt ristküsitlusel antud

ütlused jätta tõendite kogumist välja kui ebausaldusväärsed ning viitas kannatanu V

P ütluste lubatavusele KrMS §66 lg.2-1 p.3 alusel.

KrMS §66 lg.2-1 p.3 näeb tõepoolest ette võimaluse, et tunnistaja ütluste sisuks on

teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt ja maakohus

nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas. KrMS §37 lg.3 alusel kohaldatakse

kannatanule tunnistaja kohta sätestatut, kui samas seadustikus ei ole ette nähtud

teisiti. Samas peab maakohus vajalikuks osundada sellele, et üldjuhul on tõendiks

tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud

teadlikuks ise vahetu tajumise kaudu. KrMS §66 lg.2-1 sätestatu kohaselt võib

tunnistaja siiski anda ütlusi teiselt isikult kuuldu kohta, s.t. ta annab ütlusi

tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku

vahendusel. Vahendliku tunnistaja ütlused võivad olla tõendiks sellisel juhul, kui

vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad.

Kannatanu ütluste kohaselt sai talle süüdistatav J Bi osalus varguse toimepanemises

teatavaks teise süüdistatava Nikolai Antonovi vahendusel. Maakohtu istungil

ristküsitleti süüdistatav Nikolai Antonovit ja selle kuriteo toimepanemist kinnitas ta

jätkuvalt ka maakohtu istungil, kuid rõhutas, et süüdistatav J B selle kuriteo

toimepanemises ei osalenud, selle pani ta toime koos kolmanda isikuga, kelle käes

olid ka kannatanu korteri võtmed ja kes jälgis, mida Nikolai Antonov korterist kaasa

võtab, et varastatu siis pooleks teha.

Maakohus ei näe aluseid süüdistatav Nikolai Antonovi ristküsitlusel antud ütluste

tunnistamiseks ebausaldusväärseteks selles varguse episoodis. Maakohus leiab, et need

on kooskõlas teiste kogutud tõenditega.

Kokkuvõttes leiab maakohus, et kriminaalasja materjalide põhjal ei ole süüdistatav J

Bi süüdimõistmine 10.12.2021 kannatanu V P korteris toimepandud varguses

põhjendatud, kuna otsesed tõendid selleks puuduvad. Kaudseks tõendiks on vaid

kannatanu ütlused, mida ta kuulis teise süüdistatava käest. Need kannatanu ütlused on

antud 19.12.2022, seega üle aasta peale toimunud vargust. Kuigi kannatanu ja

süüdistatav Nikolai Antonovi kohtumine varguste osas toimus jaanuaris – veebruaris

2022, ei pidanud kannatanu vajalikuks kohtumisel saadud teavet varem kohtueelse

menetluse läbiviijatega jagada.

Ringkonnaprokurör viitas maakohtu istungil ka sellele, et süüdistatavad olid antud

perioodil toime pannud teisi sarnaseid vargusi ja nende eest kohtulikult karistatud,

mis lisavad kindlust, et nad panid toime süüdistuses kirjeldatud süüteo.

Süüdistatav J Bi osas maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kriminaalasja

materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et J B on kriminaalkorras

karistatud kolm korda – Viru Maakohtu 14.04.2021 otsusega KarS §121 lg.2 p.2, 3

järgi, Viru Maakohtu 13.10.2021 otsusega KarS §120 lg.1, §121 lg.1, lg.2 p.2, 3 ja

§184 lg.1 järgi ning Viru Maakohtu 18.07.2022 otsusega KarS §199 lg.2 p.7, 8 järgi.

Kuigi viimasena nimetatud kohtuotsuse järgi oli süütegu toime pandud 15.08.2021, ei

olnud J B 10.12.2021 veel KarS §199 järgi süüdi mõistetud, mistõttu ei ole tema

puhul seisuga 10.12.2021 alust väita, et ta paneb toime sarnaseid süütegusid.

Eeltoodu kokkuvõttes tuleb J B temale esitatud süüdistuses KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8

järgi õigeks mõista.

Süüdistatav Nikolai Antonov tuleb nimetatud varguse episoodis süüdi mõista.

Maakohtu istungil viitas kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin sellele, et ühe

versiooni kohaselt võis J B anda kannatanu korteri võtmed Nikolai Antonovile

selleks, et viimane tagastaks need kannatanule, kuna nad olid tuttavad.

Maakohtule jääb antud kaitsja versioon täiesti arusaamatuks. Kannatanu E P ütlusest

ei nähtu, et tema korterivõtmed olid J Bi käes. Süüdistatav Nikolai Antonov kinnitas

maakohtu istungil, et kannatanu korteri võtmed sai ta autos isikult, keda ta ei

tundnud ning läks korterisse vargile koos isikuga, kelle nime ta ei soovinud öelda.

Lisaks sellele ei nähtu käesoleva kriminaalasja materjalidest, et enne varguse

toimepanemist 10.12.2021 oli J B teadlik Nikolai Antonovi ja kannatanu tutvuse

kohta.

Episood 17.12.2021, kannatanu V P, süüdistatav Nikolai Antonov

Kokkuvõtlikult süüdistatakse Nikolai Antonovit selles, et 17.12.2021 sisenes ta

eelnevalt 10.12.2021 V P korterist varastatud sõiduki võtmega ukse avamise teel V

Ple kuuluvasse sõidukisse Xx Xx, mis oli pargitud kannatanu maja ette, ning

varastas sealt muusikaseadme ja välgumihkli.

Kannatanu V P 13.12.2021 ülekuulamise protokollist nähtub, et 10.12.2021 tema

korterist toimepandud varguse käigus olid muuhulgas varastatud ka sõiduki Xx Xx

võtmed. Sama kannatanu 30.12.2021 ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx maja

sissekäigu juurde on paigaldatud videokaamera, mis 10.12.2021 fikseeris liikumise

maja ette pargitud sõidukite osas. Peale vargust kannatanu korterist seadistas

kannatanu kaamera selliselt, et see salvestaks liikumise ka trepikoja sissekäigu ees.

Peale vargust korterist avastas kannatanu, et tema sõidukis on sees käidud ja

varastatud muusikaseade ning auto sisemus oli segi pööratud. Videosalvestuselt

nähtus, et 17.12.2021 kella 05 paiku võetakse sõidukil signalisatsioon maha ja näha

on kahe noormehe tegevust, kellest üks siseneb sõiduki salongi ja teine jääb tee

peale seisma, lahkudes hoiab üks noormees midagi käes. Sama noormees sisenes

maja trepikotta ka 20.12.2021 öösel ja kannatanu tuvastas ta kui Nikolai Antonovi.

Videosalvestiselt ja Asitõendi 30.11.2022 vaatlusprotokollist nähtub sama.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et

17.12.2021 pandi kannatanu V P sõidukist toime vargus, mille puhul olid sõiduki

võtmed eelnevalt 10.12.2021 varastatud kannatanu korterist.

Tulenevalt sellest, et maakohus tuvastas juba käesolevas kohtuotsuses eespool, et

varguse kannatanu korterist pani toime süüdistatav Nikolai Antonov, s.h. sõiduki

võtmete varguse, viimase poolt maakohtu istungil süü tunnistamisest 17.12.2021

kuriteoepisoodis, salvestisest ja Asitõendi vaatlusprotokollist lähtuvalt leiab maakohus,

et süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis on leidnud tõendamist ning see kuritegu

on õigesti kvalifitseeritud.

Episood 22.04.2022 – 23.04.2022, kannatanu O K, süüdistatav Nikolai Antonov

Kokkuvõtlikult süüdistatakse Nikolai Antonovit selles, et ta pani 22.04.2022 ja

23.04.2022 toime vargused kannatanu O Ki korterist xxx.

Kannatanu O Ki 04.05.2022 ülekuulamise protokollist nähtub, et esimesest vargusest

teatas ta politseile 22.04.2022 kell 01 öösel ja teisest vargusest 23.04.2022 kell

11.33. Samas ülekuulamise protokollis on ära toodud ka varastatud esemete nimekiri

koos maksumustega ja kahtlustus, et varguse pandid toime Nikolai Antonov ja A S.

Sündmuskoha 23.04.2022 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi korterit xxx, kus

muuhulgas tuvastati trepikoja seina ja trepi pinnalt ning akutrelli käepideme pinnalt

verekahtlane määrdumine.

EKEI 19.01.2023 ekspertiisiakti nr.23E-GE0030 kohaselt saadi kõigist eelnimetatud

kohtadest võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad

Nikolai Antonovi DNA-profiiliga.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et

22.04.2022 – 23.04.2022 pandi kannatanu O Ki korterist toime vargus ja et selle

varguse pani toime süüdistatav Nikolai Antonov.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatav Nikolai Antonovi

süü on leidnud tõendamist ja kuritegu on kvalifitseeritud õigesti.

Maakohtu istungil leidis kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, et kuna süüdistatav J Bi

süüditunnistamiseks ei ole tõendeid piisavalt, siis puudub ka süüdistatav Nikolai

Antonovi tegude kvalifitseerimises KarS §199 lg.2 p.7 nimetatud säte.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nii süüdistatav Nikolai Antonovi enda kui ka

kannatanu ütlustest ja kaamerasalvestistest nähtub, et tegemist oli varguste

toimepanemisega koos tundmatu isikuga.

Episood 21.07.2024, kannatanu J M, süüdistatav Nikolai Antonov

Kokkuvõtlikult süüdistatakse Nikolai Antonovit selles, et ta lõi 21.07.2024 kell 12

ühe korra J Mle rusikaga vasaku kulmu piirkonda, tekitades marrastuse ning peale

seda noaga kannatanu rinna piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja

kehavigastuse.

Esmalt märgib maakohus, et kannatanu J M kannab seoses abiellumisega alates

25.09.2024 nime J B.

Kannatanu J M 22.07.2024 ülekuulamise protokollist nähtub, et 21.07.2024 oli ta

xxx maja juures, kui Nikolai Antonov ütles talle, et tahab sisse saada kannatanu

korterisse. Kannatanu teda korterisse ei lubanud ja lukustas ukse. Nikolai Antonov

ütles, et tahab rääkida T Biga, kes oli korteris, kuid kes süüdistatavaga rääkida ei

tahtnud. Seejärel pöördus süüdistatav kannatanu poole ja lõi teda rusikaga näo

piirkonda, kannatanu lõi teda vastu ja süüdistatav kukkus selili. Seejärel läks

kannatanu garaaži poole, süüdistatav hõikas teda, kannatanu pöördus ning süüdistatav

lõi teda noaga rinna piirkonda. Kannatanu läks garaaži juurde ja istus enda autosse

xx, seejärel tundis füüsilist valu ja haavast hakkas jooksma verd. Seejärel käis

kannatanu juures S A ja peale seda jõudis kohale politseipatrull. Peale seda ähvardas

süüdistatav veel kannatanut tapmisega, kui viimane annab ütlusi R N vastu.

Sündmuskoha 21.07.2024 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi xxx asuvat

sündmuskohta, kus maja ees seisis sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx). Sõiduki

erinevatest kohtadest tuvastati verised jäljed, lisaks pakendati kaasa rahakupüür,

kaelakett, kaugjuhtimise pult ja nokkmüts.

EKEI 23.08.2024 põhistamata ekspertiisiaktist nr.24E-GE00737-01 nähtub muuhulgas,

et sõiduki erinevatelt osadelt võetud puuteproovidest tuvastati Nikolai Antonovi

DNA-profiil.

Asitõendi 13.09.2024 vaatlusprotokollist (videosalvestised vormikaameratega) koos

fotodega nähtub, et kannatanu viitab otse sellele, et süüdistataval võis olla nuga.

Samalt videosalvestiselt nähtuvad ka kannatanu vigastused.

Karell Kiirabi AS 21.07.2024 kiirabikaardist nr.xxx nähtub, et J Ml tuvastati

torkevigastusena rindkerehaav ja ta toimetati SA Ida-Viru Keskhaigla.

SA Ida-Viru Keskhaigla 23.07.2024 tõendi kohaselt toodi kannatanu 21.07.2024 kell

13.37 EMO-sse diagnoosiga rindkereseina läbiv lahtine haav. SA Ida-Viru Keskhaigla

21.07.2024 patsiendikaardist nr.24-xxx nähtub, et triaažil tuvastati kannatanul noahaav

südame piirkonnas.

Tunnistaja R L ülekuulamise protokollist nähtub, et tema patrullpolitseinikuna saabus

xxx maja juurde. Seal oli sõiduauto xxx, mille kõrvalistmel istus kahvatu näoga J

M, kes hoidis rinnust kahe käega kinni ja kelle käed ning riided olid verised.

Samuti tuli politseinike juurde Nikolai Antonov, kelle riiete hõlmad olid lahti ning

ülakeha ja käed verised. Tunnistaja hakkas kannatanule abi osutama ja lõikas isiku

särgi lõhki. Selle tulemusel avastas tunnistaja kannatanu rinnal ca 4 cm värske

torkehaava, millest jooksis veri. Küsitlemise ajal osutas kannatanu Nikolai Antonovi

peale ja ütles, et tal võib taskus olla nuga. Teine patrull pidas Nikolai Antonovi

kinni, nuga tema taskust ega xxx lähistel ei avastatud.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatav Nikolai Antonovi

süü on leidnud tõendamist.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Nikolai Antonov oli süüdi mõistetud

Viru Maakohtu 25.10.2017 otsusega mh KarS §200 lg.2 p.7 järgi, see karistus oli

kuriteo toimepanemise ajal 21.07.2024 kehtiv.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga, et seega on Nikolai Antonovi poolt

21.07.2024 toimepandud kuritegu KarS §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritud õigesti.

Maakohtu istungil leidis kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, et on alust rääkida

kannatanupoolsest provokatsioonist, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Peale rusikahoopide vahetamist lahkus

kannatanu sündmuskohalt, süüdistatav hõikas teda, läks talle järele ja lõi noaga.

Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et kuriteod KarS §199 lg.2 järgi pani

süüdistatav toime kavatsetult ning kuriteo KarS §121 lg.2 järgi otsese tahtlusega.

Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on

temale võõras ja kellegi teise valduses.

Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetuse puhul oluline, et isik tahab toime

panna süüteokoosseisule kirjeldatud tegu, s.t. et isik soovis oma teo tagajärge.

Maakohus leiab, et kuivõrd süüdistatav Nikolai Antonovi tegevuse eesmärk oli

ilmselgelt saada enda valdusesse talle mittekuuluvad esemed kahest korterist ja ühest

sõidukist, siis tegutses ta kavatsetult. Kannatanu V P korterist ja sõidukist pani

süüdistatav vargused toime seoses sellega, et tema valduses olid nii korteri- kui ka

sõiduki võtmed. Tegemist on ilmselge kavatsetusega. Kannatanu O Ki korterist pani

süüdistatav varguse toime kahel korral, kannatanu koju jõudes olid osad asjad veel

kottides äraviimist ootamas. Sündmuskoha 23.04.2022 vaatlusprotokollist nähtub, et

kannatanu korteri uks oli altpoolt painutatud sissepoole, ülemise luku ava kaitse

samuti painutatud, kriimustatud ja keeratud, alumise luku silindermehhanism

väljastpoolt puudus. Maakohus leiab, et ka selle varguse puhul oli tegemist kuriteo

toimepanemisega kavatsetult. Kõigi kolme varguse puhul oli tegemist sellega, et

süüdistatav soovis kuritegude toimepanemise tagajärjena saada enda valdusesse

võõrad esemed.

Süüteokoosseis KarS §121 lg.2 järgi on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt

kaudse tahtlusega, arvestada tuleb välist teopilti.

Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et peale rusikatega löömist nii

süüdistatava kui kannatanu poolt hakkas kannatanu sündmuskohalt ära minema, seega

oli konflikt/sündmus tema jaoks lõppenud. Vaatamata sellele hüüdis süüdistatav

kannatanut uuesti, järgnes talle ja lõi noaga rinna piirkonda. Maakohus nõustub

ringkonnaprokuröriga selles osas, et tegemist oli otsese tahtlusega, mitte

kavatsetusega. Kuna kannatanu avaldas peale esimest rusikalööki süüdistatavale

vastupanu ja lõi vastu, on eluliselt usutav, et kannatanule järgnemine ja noaga

ründamine tekkis hetkesituatsiooni ja -agressiooni tulemusena ning mingit pikaajalist

ettekavatsetust kannatanu noaga ründamiseks süüdistataval ei olnud. Samas pidi

süüdistatav igati mõistma, et lüües teist isikut noaga rinna piirkonda paneb ta toime

süüteokoosseisule vastava asjaolu.

Nagu maakohus juba eelnevalt käesolevas kohtuotsuses märkis, on süüdistatava teod

õigesti kvalifitseeritud ning maakohus tunnistab süüdistatava KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9

ja §121 lg.2 p.3 järgi süüdi.

Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta

on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on

süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja

vähemalt neljateistaastane.

Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises

süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema tegude õigusvastasust välistavaid

asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule

ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda

üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid

süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju.

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-

14-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11).

Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist

kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07.

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist

kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07. Eeltoodust

tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest

ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse

otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo

faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel

määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav

konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise

küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja

taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele

tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka

eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Süüdistusaktist nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud

kriminaalasjas puuduvad. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatava

poolt süü tunnistamist ja kahetsust tuleb arvestada minimaalselt, kuivõrd süüdistatava

suhtumine ei ole muutunud ja käesoleval ajal on ta vahistatud kahtlustustega uute

kuritegude toimepanemises.

Maakohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü tunnistamist ja

valmisolekut heastada kahju.

Süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel hindab maakohus kuriteoepisoodide

arvu, nende toimepanemise aega, kasutatud vägivalla iseloomu, intensiivsust ja löögi

tugevust ning tahtlust. Lisaks sellele arvestab maakohus ka seda, et peale kannatanu

löömist noaga ei võtnud süüdistatav mitte midagi ette selleks, et kannatanut kuidagi

aidata. Kui süüdistataval oleks olnud soov kannatanut kuidagi aidata, oleks tal olnud

võimalus endal helistada Häirekeskusesse või paluda seda teha juuresolevatel

tunnistajatel. Mitte midagi sellist süüdistatav ei teinud. Maakohtu hinnangul näitab

see erilist küünilisust süüdistatava poolt.

Nii Karistusseadustiku §199 lg.2 kui ka §121 lg.2 näevad karistustena ette rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et kuna süüdistatav on varem karistatud ja

jätkab endiselt kuritegude toimepanemisega, tema süü on lähedane sanktsiooni

keskmisele määrale, ta on vahistatud uues kriminaalasjas, mis näitab, et ta ei ole

varasemast vangistusest teinud mingeid järeldusi ega muutusi õiguskuulekuse osas,

tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus.

Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil palus süüdistatavale mõista leebem karistus kui

seda pakkus ringkonnaprokurör ning kohaldada KarS §74 ja §75 sätteid. Samuti leidis

kaitsja, et oluline on ka see, et eelmine kohtukoosseis, kes vaatas kriminaalasja läbi

kokkuleppemenetluse korras, ei näinud vajadust mõista karistuseks reaalset vangistust.

Kuigi käesoleva paragrahvi sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise

karistuse, leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale ei ole

kuidagi põhjendatud. Rahalise karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste

vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Kuivõrd

süüdistatav ei tööta ja on käesoleval ajal vahistatud uues kriminaalasjas, oleks selline

karistus ebaefektiivne. Suure tõenäosusega jääks see tasumata ja täitmata rahaliste

vahendite ebapiisavuse tõttu. Pealegi tuleb arvesse võtta ka süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid ning esitatud tsiviilhagisid.

Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni

keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas

suurendatakse või vähendatakse.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles, et süüdistatava süüd suurendab

asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ning ta pani toime 3 vargust ja 1

kehalise väärkohtlemise. Vargused on toime pandud sissetungimisega, grupis ja

süstemaatiliselt. Samas võtab maakohus süüd vähendava ja karistust kergendava

asjaoluna arvesse, et vargused on toime pandud 10.12.2021, 17.12.2021, 22.04.2022 ja

23.04.2022, kehaline väärkohtlemine 21.07.2024, süüdistatav tunnistas ennast kõikides

episoodides süüdi ja on valmis kahju hüvitama. Maakohus nõustub siinkohal igati

kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili seisukohaga, et puuduvad igasugused mõistlikud

põhjendused selles osas, miks on 2021 – 2022 toimepandud varguste menetlemine

veninud sedavõrd pikalt. Samuti leiab maakohus, et ka 2024 suvel toimunud kehalise

väärkohtlemise episoodi menetlemine on olnud ebamõistlikult pikk. Tegemist on ühe

episoodiga, tõendid olid kogutud koheselt, kahtlustatav kuulati üle juba 23.07.2024,

kuid süüdistusakt on koostatud alles 30.05.2025. Selline menetlustega venitamine

annab maakohtule aluse süüdistatava karistuse kergendamiseks.

KarS §199 lg.2 ja §121 lg.2 karistuste keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust.

Maakohus määratleb süüdistatava süü varguste toimepanemises keskmisest oluliselt

väiksemana ja kehalises väärkohtlemises keskmisest veidi väiksemana.

Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid

eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist,

mis mõjutab süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid

eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel

juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega

suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat

eripreventiivset mõju.

Ülaltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi

karistuseks 9 kuud vangistust ja KarS §121 lg.2 p.3 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud

vangistust.

Vastavalt KrMS §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses

tehes süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistataval KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi kandmisele 6 kuud

vangistust ning KarS §121 lg.2 p.3 järgi 1 aasta vangistust.

Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka

arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on

kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda

vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või

kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses

ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt

ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas

nr.3-1-1-29-17).

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni

peetud 21.07.2024 ja vabastatud 23.07.2024.

Eeltoodu alusel tuleb süüdistatava karistuse hulka arvata tema kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 21.07.2024 – 23.07.2024, s.o. 3 päeva ning KarS §121 lg.2 p.3

alusel kuulub süüdistataval kandmisele 11 kuud 27 päeva vangistust.

Vastavalt KarS §65 lg.1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse,

et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo,

mõistetakse liitkaristus §64 sätestatud korras.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et varguse episoodid pani süüdistatav

toime 10.12.2021, 17.12.2021, 22.04.2022 ja 23.04.2022 ning süüdi tunnistati ta Viru

Maakohtu 28.12.2022 otsusega ja karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 24 päeva

vangistust.

Eeltoodu alusel tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 6 kuud

vangistust liita Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5

kuud 24 päeva vangistust, lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning

liitkaristuseks mõista 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. Nimetatud karistusest tuleb

maha arvata Viru Maakohtu 28.12.2022 otsuse alusel kantud karistus 31.10.2022 –

30.06.2023, s.o. 7 kuud 29 päeva vangistust ja lõplikult kuulub süüdistataval

kandmisele 9 kuud 25 päeva vangistust.

Vastavalt KarS §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid

enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo

eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra.

Eeltoodu alusel tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud varasemale karistusele 9

kuud 25 päeva vangistust liita käesoleva kohtuotsusega teise kuriteo eest mõistetud

karistus 11 kuud 27 päeva vangistust.

Kokkuvõttes kuulub süüdistataval kandmisele 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust.

Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.3-

1-1-99-06 ja 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-04) korduvalt väljendanud

seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peab olema

konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, on võimalik

järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võib tulla süüdistatava tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole iseseisev karistuse

liik, seetõttu ei tohi selline võimalus mõjutada esmast karistuse liigi ja määra

valikut. Tegemist on toimepandud kuriteo eest mõistetud põhikaristuse ühe võimaliku

individualiseerimise viisiga. Karistusest tingimusliku vabastamise kaalumisel tuleb

arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdistatavate isikute eripära. Need

asjaolud ei pea mõlemad olema oluliste erisustega. Karistusest tingimisi vabastamise

korral tuleb aluseks võtta kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik, millest

kas üks või mõlemad koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise

ebaotstarbekaks.

Süüdistatav on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kehtivaid

kriminaalkaristusi on 1, kehtivaid väärteokaristusi on 4. Samas tuleb süüdistatavat

iseloomustava materjalina arvestada ka seda, et arhiveeritud kriminaalkaristusi on tal

19 ja arhiveeritud väärteokaristusi 12. Tegemist ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele

orienteeritud isikuga. Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega mõistetud karistuse

kandmisest vabastati süüdistatav tingimisi enne tähtaega sama kohtu 14.06.2023

määrusega katseajaga, kandmata karistus oli 9 kuud 25 päeva. Vaatamata kehtivale

katseajale jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele arvestab

maakohus ka uutes kuritegudes esitatud kahtlustusi. Eeltoodust tulenevalt ja

arvestades ka teisi käesolevas kohtuotsuses viidatud karistuse mõistmise põhjendusi

leiab maakohus, et reaalse vangistuse kandmine süüdistatava puhul on käesoleval

juhul otstarbekas ja põhjendatud. Niisiis leiab maakohus, et käesoleval juhul ei ole

võimalik kohaldada KarS §74 ja §75 sätteid, kuna süüdistatava käitumine ja isik

näitavad, et tema suhtes ei ole katseaja kohaldamine piisavalt mõjus meede

vältimaks tema poolt uute kuritegude toimepanemist.

Vastuseks kaitsjale karistuse liigi kohta sama kriminaalasja läbivaatamise osas

kokkuleppemenetluses peab maakohus vajalikuks märkida, et kriminaalasja uuel

arutamisel ei ole maakohus seotud eelneva menetlusega. Lisaks sellele on

süüdistatava osas lisandunud veel kehalise väärkohtlemise episood, mis ei olnud

pelgalt füüsilise valu tekitamine.

Käesoleval ajal on süüdistatav vahistatud Viru Maakohtu 03.10.2025 määrusega ja

vahistamise tähtaega on pikendatud Viru Maakohtu 27.11.2025 määrusega

(vahistamise tähtaeg 01.10.2025 – 01.02.2026). Viru Maakohtu 27.01.2026 määrusega

anti süüdistatav kohtu alla kriminaalasjas nr.1-26-279 ja tema suhtes kohaldatud

tõkend jäeti muutmata.

Eeltoodust tulenevalt ei näe maakohus aluseid tõkendi kohaldamiseks käesolevas

kriminaalasjas ning KrMS §414 alusel algab süüdistatava vangistuse kandmise aeg

alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas

küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik

nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus

teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku

nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Käesolevas kriminaalasjas on koos süüdistusaktiga esitatud maakohtule järgnevad

tsiviilhagid:

- V P 25.01.2024 tsiviilhagi summas 3141 €

- O Ki 21.11.2023 tsiviilhagi summas 2000 €.

Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et kannatanute tsiviilhagid

on põhjendatud.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin tsiviilhagi osas sõna ei võtnud ja leidis, et

J B tuleb õigeks mõista. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil palus rahuldada tsiviilhagi

ulatuses, milles Nikolai Antonov võttis tsiviilhagi õigeks.

Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

VÕS §128 lg.1 tulenevalt kuulub hüvitamisele kuuluva kahju alla varaline kahju ning

sama sätte lg.4 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse.

VÕS §127 lg.4 alusel peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS §1045 lg.1 p.5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Maakohus analüüsis juba eespool, et just Nikolai Antonovi süülise tegevuse tagajärjel

jäid kannatanud oma vallasasjadest ilma ja lisaks tuli kannatanutel ka omapoolseid

kulutusi teha. Seega tuleb Nikolai Antonovil kannatanutele need summad hüvitada.

- V P 25.01.2024 tsiviilhagi summas 3141 €

-

10.12.2021 episood

Kannatanu V P 19.12.2021 ütlustest nähtub, et korterist varastati järgmised esemed:

tööriistad Parkside ja Dewalt erinevate kruvikeerajate otsikutega (370 €), kollast värvi

nurksaag, mille komplektis olid erinevad saed (119 €), mobiiltelefon Huawei MATE

20x5Q (850 €), mobiiltelefon Samsung A3 (50 €), mobiiltelefon Galaxy J5 (väärtusetu),

korteri võtmete küljes olnud Webasto pult ja taskunuga (90 €), sõiduki Xx Xx

võtmed (taastamine maksis 400 €), abikaasa käekott, milles oli 20 € kupüür ja 10 €

väärtuses münte, kosmeetikavahendid, kliendikaardid ja ID-kaart (150 €) ja lisaks tuli

korteri lukud ära vahetada (123 €). Kahju oli kokku 2152 €.

Süüdistatav Nikolai Antonov teatas maakohtu istungil, et ta ei ole kannatanu

tsiviilhagiga nõus.

Maakohus on seisukohal, et kannatanu varalise kahju nõue summas 2152 € seoses

korterist varastatud esemetega on põhjendatud olenemata asjaolust, et asja materjalides

puuduvad summade tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sest need summad on

maakohtu jaoks mõistliku suurusega.

- 17.12.2021 episood

Kannatanu V P 19.12.2022 ütlustest nähtub, et tema sõidukit Xx Xx varastati

17.12.2021 muusikaseade (100 €) ja tehniline välgumihkel (40 €).

Süüdistatav Nikolai Antonov teatas maakohtu istungil, et ta ei ole kannatanu

tsiviilhagi summa suurusega nõus.

Maakohus on seisukohal, et kannatanu varalise kahju nõue summas 140 € seoses

sõidukist varastatud esemetega on põhjendatud olenemata asjaolust, et asja

materjalides puuduvad summade tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sest need

summad on maakohtu jaoks mõistliku suurusega.

Küll aga ei nõustu maakohus kannatanu tsiviilhagiavalduses nimetatud summaga 849

€. Tsiviilhagiavalduse kohaselt on tegemist 09.12.2021 kannatanu pojalt varastatud

esemetega (mobiiltelefon, 2 paari nahkkindaid, kõrvaklapid ja korterivõtmed).

Nimetatud kuupäeval toimepandud vargust ei ole inkrimineeritud kummalegi

süüdistatavale, samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas toimunud kohtueelses

menetluses kogutud ühtegi tõendit nimetatud kuupäeval toimepandud varguse kohta.

Ka ringkonnaprokurör leidis maakohtu istungil, et kannatanu tsiviilhagi on

põhjendatud summas 2292 €. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab seega, et

kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

- O Ki 21.11.2023 tsiviilhagi summas 2000 €

Kannatanu O Ki 04.05.2022 ütlustest nähtub, et tema korterist varastati järgmised

esemed: 1 pikk frontaalne kõlar F&D T400X (30 €); 1 bassikõlar F&D T400X koos

kaugjuhtimispuldiga (100 €); 1 soundbar, subwoofer, kaugjuhtimispult SAMSUNG HW-

A650 (260 €), 1 vana musta värvi Eestis tehtud 130 watt kõlar (100 €), 1 heledat

värvi subwoofer (100 €), 1 kõlar S90 musta värvi (100 €), 1 digitaalne käekell

HUAWEI WATCH GT 2e Model HCT-819 (90€), 1 printer CANON PIXMA (70 €).

Lisaks lõhuti varguse käigus palju mööblit ja varastati palju pisiasju [pesumasina

kapslid, riided (2 musta värvi ADIDAS pluusi, musta värvi NIKE jope, musta värvi

NIKE termosärk), hügieenitarbed]. Kokku oli kahju 2000 €.

Süüdistatav Nikolai Antonov teatas maakohtu istungil, et tema hinnangul on

kannatanu nõue põhjendatud mitte enam kui 400 - 500 € ulatuses.

Maakohus on seisukohal, et kannatanu varalise kahju nõue summas 2000 € seoses

korterist varastatud esemetega on põhjendatud olenemata asjaolust, et asja

materjalides puuduvad summade tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sest need

summad on maakohtu jaoks mõistliku suurusega.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse,

kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et Nikolai Antonovi isiklikud

esemed tuleb talle tagastada ning jalatsijälje tõmmis hävitada.

Kaitsjad vandeadvokaadi abi Igor Belugin ja vandeadvokaat Leelo Viil asitõendite

kohta midagi öelda ei soovinud.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ettepanekuga.

Seega tuleb asitõenditega toimida järgnevalt:

-

Nikolai Antonovi musta värvi plätud, kapuutsiga pluus ja lühikesed püksid

ning kaelakett, mis asuvad 13.09.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti

nr.24ATH31537 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

KrMS §126 lg.3 p.2 alusel Nikolai Antonovile

-

želatiinkilele talletatud jalatsijälgede fragmendid, mis asuvad 23.11.2023

asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.23ATH27225 alusel Ida Prefektuuris

– hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.4 alusel.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse,

millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma maakohtule ettepaneku kõik

menetluskulud süüdistatavatelt välja mõista. Ringkonnaprokurör oli seisukohal, et

varguse episoodis oli DNA-ekspertiisi määramine vajalik, et teha kindlaks kuriteo

toime pannud isikud.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin menetluskulude osas sõna ei võtnud.

Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil avaldas menetluskulude osas seisukohta, et DNA-

ekspertiisi tegemise kulud tuleb jätta riigi kanda, sest Nikolai Antonov tunnistas

ennast juba enne süüdi.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §121 lg.2 p.3 ja §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr.87 on töötasu alammäär alates

2025 summas 886 €.

Eeltoodu alusel kuulub Nikolai Antonovilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha

1329 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega seotud kulud.

Käesolevas asjas teostati järgmised ekspertiisid:

- Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 19.01.2023 ekspertiis summas 228 €

- EKEI 23.08.2024 DNA-ekspertiis nr.24E-GE00737-01 summas 3150 €.

Maakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et DNA-ekspertiisi tegemise kulud tuleb jätta

riigi kanda, sest Nikolai Antonov tunnistas ennast juba enne süüdi. DNA-ekspertiis

kinnitas Nikolai Antonovi viibimist sündmuskohal ja selle tegemine oli igati

põhjendatud. Ainuüksi oma süü tunnistamine ei välista siiski menetluskulude

väljamõistmist, kuna süüdistataval on alati õigus oma seisukohti muuta. Seega on

tõendite kogumine ka süü tunnistamise episoodis/ajal vajalik ja põhjendatud. Lisaks

nõustub maakohus ringkonnaprokuröriga selles, et 19.01.2023 DNA-ekspertiisi

tegemine oli vajalik, et tuvastada võimalikud kuriteo toime pannud isikud. Pealegi

nähtub kannatanute ütlustest, et nad kahtlustasid kuriteo toimepanemises mitut isikut.

Eeltoodust tulenevalt mõistab maakohus kõik ekspertiisikulud summas 3378 €

Nikolai Antonovilt välja ja aluseid ekspertiisikulude riigi kanda jätmiseks ei ole.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud

kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatav J Bi kaitsjaks oli kohtueelses menetluses vandeadvokaat Kaido Kooga,

kes esitas 05.02.2024 tasutaotluse summas 263,52 € ja 27.03.2024 tasutaotluse

summas 43,92 €. Taotlused on rahuldatud täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Kristiina Erte 05.02.2024 ja 27.03.2024 riigi õigusabi tasu ja kulu

hüvitamise määrustega.

Süüdistatav J Bi kaitsjaks oli kohtueelses menetluses ka vandeadvokaadi abi Igor

Belugin, kes esitas 19.03.2025 tasutaotluse summas 187,88 €. Taotlus on rahuldatud

täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma 20.03.2025 riigi

õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega.

J Bi kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes

esitas 16.07.2025 tasutaotluse summas 224,44 €. Tasutaotlus on rahuldatud täielikult

Viru Maakohtu 23.07.2025 määrusega.

J Bi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin esitas 15.12.2025 tasutaotluse summas

559,48 € (s.h. 10.12.2025 vestlus kaitsealusega 10 €, 11.12.2025 vestlus kaitsealusega

3 €, 12.12.2025 kohtuistungil osalemine 64 €, 15.12.2025 kohtuistungil osalemine 102

€ ja 171 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva-Jõhvi 20 €, tasu sõidule kulutatud

aja eest Narva-Jõhvi 20 €, sõidukulud Narva-Jõhvi-Narva 30,60 €, sõidukulud Narva-

Jõhvi-Narva 30,60 €, käibemaks 108,28 €).

Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses

põhjendatuks, rahuldab selle täielikult ja mõistab kaitsja kasuks riigituludest välja.

Seoses J Bi õigeksmõistmisega tuleb kõik tema kaitsjatasud kohtueelses menetluses

summas 495,32 € ja kohtulikus menetluses summas 559,48 € jätta KrMS §181 lg.1

alusel Eesti Vabariigi kanda.

Süüdistatav Nikolai Antonovi kaitsjaks oli kohtueelses menetluses vandeadvokaat

Leelo Viil, kes esitas 15.02.2024 tasutaotluse summas 219,60 €, 04.06.2024

tasutaotluse summas 43,92 €. Taotlused on rahuldatud täielikult Viru

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 15.02.2024 ja 05.062024 riigi

õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrustega. Peale selle esitas vandeadvokaat Leelo

Viil ka 02.05.2025 tasutaotluse summas 131,76 €. Tasutaotlus on rahuldatud täielikult

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma 15.05.2025 riigi õigusabi

tasu ja kulu hüvitamise määrusega.

Maakohus leiab, et seoses Nikolai Antonovi süüdimõistmisega tuleb kogu kaitsjatasu

kohtueelses menetluses summas 395,28 € temalt välja mõista.

Nikolai Antonovi kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaat Leelo

Viil, kes esitas 15.12.2025 tasutaotluse summas 1141,30 € (s.h. 07.12.2025

ettevalmistus 288 €, 16.07.2025 eelistungil osalemine 36 €, 12.12.2025 kohtuistungil

osalemine 66 €, 15.12.2025 kohtuistungil osalemine 102 €, 15.12.2025 kohtuistungil

osalemine 168 €, 12.12.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, 15.12.2025 tasu

sõidule kulutatud aja eest 30 €, 12.12.2025 sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 100,20

€, 15.12.2025 sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 100,20 €, käibemaks 220,90 €).

Peale selle esitas kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil 15.12.2025 tasutaotluse summas

44,64 € (s.h. 10.02.2026 kohtuotsuse kuulutamine 36 €, käibemaks 8,64 €).

Maakohus peab kaitsja taotluseid kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses

põhjendatuks, rahuldab need täielikult ja mõistab need kaitsja kasuks riigituludest

välja.

Seoses süüdistatav Nikolai Antonovi süüdimõistmisega kuuluvad temalt

väljamõistmisele kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a sõidukulud ja tasu

sõidule kulutatud aja eest, s.o. kaitsjatasud kokku summas 863,04 € (tasud 696 € +

käibemaks 167,04 €). Kohtulikus menetluses tekkinud sõidukulud ja tasu sõidule

kulutatud aja eest summas 322,90 € tuleb jätta riigi kanda (kulud 260,4 € +

käibemaks 62,50 €).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2026 kohtuotsusega