2-25-2383/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja

koht

10. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2383

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

U.V. hagi A.V. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks.

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: U.V. (isikukood XXX, e-post:

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv

(Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, e-post:

Kostja: A.V. (isikukood XXX, e-post:

Kohtuistungi toimumise

aeg

26. jaanuar 2026. a

Protokollija

istungisekretär Liisi Lokk

RESOLUTSIOON

1. Lahutada U.V. ja A.V. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ida-Viru

Maavalitsuses.

2. Jätta U.V. perekonnanimeks peale abielulahutust „U.V.“.

3. Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega U.V. hagi A.V. vastu ühisvara jagamiseks.

4. Jagada U.V. ja A.V. ühisvara järgnevalt:

4.1. Jätta U.V. ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX-i (registriosa nr

3553450) eeldusel, et laenuleping nr L16330738 lõpetatakse ja U.V. sõlmib üksi uue

laenulepingu võttes laenukohustused seoses kinnisasjaga ainuisikuliselt üle.

4.2. U.V. maksab Axxxxxx U.V.-le enamsaadud ühisvara eest hüvitise summas 50 000

eurot hiljemalt 25. veebruariks 2026.

4.3. Jätta liisingulepingust nr 202116539 tulenevad kohustused ainuisikuliselt U.V.

kanda.

4.4. Jätta sõiduauto Volkswagen Transporter regisreerimismärgiga xxxxxx Axxxxxx

U.V. ainuomandisse.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Kohtuotsus kuulub ühisvara jagamise osas viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast jõustumist abielu lahutamise osas

kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT

1. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. a Ida-Viru Maavalitsuses. Abielust on sündinud

kaks last, Dxxxxxx U.V., sünd xxxxxxxxxx ja Pxxxxx U.V., sündxxxxxxxxxxx. Hageja soovib

abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud.

2. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu,

kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

3. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on

lõplikult lõppenud. Kostja on nõus abielu lahutama, kuna kooselu on lõppenud 3 aasta tagasi ja

leppimisaeg tulemust ei andnud. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte abielulised

suhted on pöördumatult lõppenud, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.

4. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem

kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. U.V. ei soovinud

oma perekonnanime muuta, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks

abiellumisel võetud perekonnanimi „U.V.“.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui

hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

6. Kostja on oma 01.05.2025 vastuses võtnud hageja ühisvara jagamise nõude õigeks ka

kohtuistungil jäänud selle juurde, mistõttu teeb kohus selle nõue osas hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse.

7. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta

kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus

käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

8. PKS § 35 p 3 kohaselt lõppeb varaühisus kui abielu lahutatakse. Varaühisuse lõppemise

peamiseks tagajärjeks on see, et pärast varaühisuse lõppemist ei omanda abikaasad enam PKS §

25 järgi esemeid ühisomandisse, st abikaasadel tekib varalahusus.

9. Seega arvestades, et kostja on võtnud hagi õigeks tuleb U.V. ja A.V. ühisvara jagada selliselt,

et jätta U.V. ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX-i (registriosa nr 3553450) eeldusel,

et laenuleping nr L16330738 lõpetatakse ja U.V. sõlmib üksi uue laenulepingu võttes

laenukohustused seoses kinnisasjaga ainuisikuliselt üle. U.V. maksab Axxxxxx U.V.-le

enamsaadud ühisvara eest hüvitise summas 50 000 eurot hiljemalt 25. veebruariks 2026.

Liisingulepingust nr 202116539 tulenevad kohustused jäävad ainuisikuliselt U.V. kanda ja

sõiduauto Volkswagen Transporter (reg. numbriga xxxxxx) jääb Axxxxxx U.V. ainuomandisse.

10. Kohus märgib, et ei saa lõpetada laenulepingut nr L16330738 ega jätta kinnistu soetamiseks

võetud laenukohustust hageja kanda, kuivõrd kohus ei saa muuta kolmandate isikute vahel

sõlmitud lepinguid. Pooltel tuleb laenulepingu lõpetamiseks või muutmiseks ise pöörduda panga

poole.

11. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus ühisvara jagamise osas

viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

13. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik