2-26-139/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

KohtuJ.st

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Jõhvi

Kohtuasja number

2-26-139

Kohtuasi

K. J. hagi J. J. vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1365,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

K. J. (ik XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

O. S. (ik XXX; elukoht: XXX)

Kostja:

J. J. (ik XXX; elukoht: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. J. hagi J. J. vastu tagaseljaotsusega.

2. Muuta Viru Maakohtu 8. juuni 2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-8569

väljamõistetud elatise suurust ning mõista J. J.lt K. J. kasuks välja igakuine elatis

alates 5. jaanuarist 2026 kuni K. J. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX summas

301,74 eurot, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31

eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest).

3. Tagaseljaotsuse punktis 2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(PKS § 101 lg 5; kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kui PHS §

17 lg-s 3 ei ole ettenähtud teisiti.

4. Määrata kindlaks tagaseljaotsuse punktis 2 nimetatud elatise suuruse arvutamise

alused – PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud

2-26-139

3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada

pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5 ja

PHS § 17 lg 3).

5. Tagaseljaotsuse punktis 2 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette

hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda O. S. arvelduskontole

selgitusega „K. J. elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

K. J. (hageja) esitas 5. jaanuaril 2026 (täpsustatud 13. jaanuaril 2026) Viru Maakohtule hagi J.

J. (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes, milles palub muuta (suurendada) Viru

2-26-139

Maakohtu 8. juuni 2021 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-20-8569 kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud igakuist elatist 150 eurolt elatise kehtiva miinimumsummani.

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva

jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

19. jaanuaril 2026 isiklikult allkirja vastu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata

jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse

vastust tähtajaks, s.o 9. veebruariks 2026 ei esitanud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud

avalikult, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud.

Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja

kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati

kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt (TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 2).

Kohus selgitab, et alates 1. aprillist 2025 on PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis

301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega. Hageja nõuab elatise

väljamõistmist miinimumsummas. Seega hageja suhtes arvutatud elatis alates hagi

esitamisest, s.o 5. jaanuarist 2026 on 301,74 eurot kuus. Elatisemäär muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. aastal), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3)

suuruse muutumisest. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud elatis tasuda iga

kalendrikuu eest ette.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1365,66 eurot (301,74 eurot – 150 eurot x 9

kuud).

2-26-139

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda,

mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik