2-25-18021/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18021

Tsiviilasi

U.W avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja U.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kenneth Rivis

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.12.2025 määrus muutmata ja U.W määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

U.W

kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. U.W (avaldaja) esitas 27.10.2025 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluses

kostjate andmete kindlakstegemiseks ning tõendite kogumiseks. Avalduse kohaselt avaldati

järgmised postitused, mille juurde võimaldas veebilehe pidaja ka avalikult kommentaaride

kirjutamise: 28.01.2025, 24.05.2025 Facebook-i lehel „Kroonika“; 18.01.2025, 03.05.2025 ja

20.05.2025 Facebook-i lehel „Õhtuleht“ ning 10.09.2025 ja 16.09.2025 Facebooki lehel

„Delfi“. Postituste juurde on postitatud kommentaare, mis kahjustavad avaldaja õigusi ning

rikuvad tema au ja head nime. Avaldaja soovib oma õigusi nende rikkumiste eest kaitsta.

Selle jaoks on avaldajal vaja tuvastada isikud, kes on kommentaarid avaldanud. Avaldaja

nõuab kommentaaride kohta kirjutajate isikute tuvastamist võimaldavate andmete avaldamist.

2. Maakohus jättis 24.11.2025 avalduse käiguta ning kohustas avaldajat mh tasuma täiendava

riigilõivu 420 eurot 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

3. Avaldaja esitas 25.11.2025 vastuväite kohtu tegevusele, milles märkis, et ei nõustu

maakohtu käsitlusega riigilõivu suurusest ning tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st

17 tuleb eeltõendamismenetluse avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 70 eurot.

4. Maakohus jättis 08.12.2025 määrusega vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning

avalduse uuesti käiguta, kohustades avaldajat tasuma täiendava riigilõivu 420 eurot seitsme

päeva jooksul alates määruse kättesaamisest või täpsustama, millise artikli osas avaldaja oma

taotluse läbivaatamist soovib.

Maakohtu määrus

5. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 147 lg 1 ja TsMS § 340¹ lg 2

alusel.

Avaldaja on avalduses koondanud seoses meediaväljaannete (Delfi, Õhtuleht, Kroonika)

Facebooki lehtedel erinevatel aegadel (2023, 2024 ja 2025) avaldatud ja erineva sisuga

avaldaja kohta käivate artiklitega (kokku seitse) seotud juhtumid ühte avaldusse. Tegemist on

juhtumitega, mille elulised asjaolud ei ole omavahel seotud ning puudub alus arvata, et

erinevatel aegadel tehtud erinevate kommentaaride autorid oleksid samad isikud. Sisuliselt on

artiklite osas tegemist eraldiseisvate eeltõendamismenetluse algatamise avaldustega, mis on

koondatud ühte menetlusdokumenti.

Tegemist on mahuka avaldusega, mille menetlemine toob riigile ja kohtusüsteemile kaasa

märkimisväärse kulu. Riigilõivuseaduses ette nähtud 70-eurose riigilõivu eesmärk ei ole

võimaldada sellise mahuka koondavalduse menetlemist ühele avaldusele vastava tasu eest.

Ebamõistlik on tõlgendada seadust nii, et isik võib koguda ühte eeltõendamismenetluse

avaldusse kokku kõik temaga pika aja jooksul juhtunud ning omavahel seostamata sündmused

ning taotleda kõigis juhtumites tõendite kogumist tasudes riigilõivuna kokku vaid 70 eurot.

Seadusest tulenevalt tuleb reeglina tasuda riigilõivu kõigilt esitatud avaldustelt eraldi ning

oma sisult eraldiseisvate avalduste koondamine ühte mahukasse dokumenti ei peaks kaasa

tooma võimalust vältida olulises osas riigilõivu tasumist. Seejuures tuleb arvesse võtta, et

riigilõivu tasumise kohustuse üheks eesmärgiks on välistada kohtute kurnamist suurearvuliste

ebavajalike avalduste ning nõuetega.

Antud juhul tuleb iga artikliga seotud taotlust käsitada riigilõivu tasumise seisukohalt

eraldiseisva eeltõendamismenetluse taotlusena, mistõttu tuli avaldajal tasuda riigilõivu kokku

490 (70 x 7) eurot. Avaldaja on tasunud 70 eurot, mistõttu tuli tal tasuda täiendav riigilõiv 420

eurot või täpsustada, millise taotluse läbivaatamist ta soovib. Avaldaja ei ole tähtajaks

(15.12.2025) vastanud ega täiendavat riigilõivu tasunud. Seega tuleb kogu avalduse

menetlusse võtmisest keelduda.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule menetlusse võtmiseks.

RLS § 59 lg 17 sätestab üheselt, et eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse

riigilõivu 70 eurot. Seaduse sõnastus seob riigilõivu taotluse esitamisega, mitte taotluse

sisuga, nõuete arvuga ega menetluse mahukusega. See erineb põhimõtteliselt hagimenetlusest,

kus RLS § 59 lg 1 seob riigilõivu hagihinnaga. Käesolevas asjas on esitatud üks taotlus

eeltõendamismenetluse algatamiseks.

Maakohtu lähenemine on kunstlik ja vastuolus TsMS § 2-ga, mis nõuab tsiviilasja

lahendamist võimalikult väikeste kuludega. Kõik seitse artiklit puudutavad avaldajat; sama

õigushüve rikkumist (au ja hea nime kahjustamine); sama platvormi (Facebook); sama

õiguslikku alust (isikuõiguste kaitse) ning sama eesmärki (rikkujate tuvastamine tulevase hagi

esitamiseks). Juhtumite ühine käsitlemine on menetlusökonoomne. Eraldi menetluste

algatamine tooks kaasa seitsmekordsed kohtukulud ja menetlustoimingud, dubleerivad

päringud samadele andmevaldajatele ning põhjendamatu koormuse kohtusüsteemile.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

9. Maakohus leidis õigesti, et avalduses esitatud taotlusi tuleb käsitada eraldiseisvate

eeltõendamismenetluse algatamise avaldustena, millelt tuleb igaühelt tasuda RLS § 59 lg 17

alusel eraldi riigilõivu. Kuna avaldaja on koondanud ühte avaldusse kokku seitsme erineva

Facebooki postituse juures avaldatud kommentaarid, mille autoreid ta tuvastada soovib, on

tegemist seitsme eraldi juhtumiga. Asjaolu, et avaldaja koondas postituste juures avaldatud

kommentaarid ühte avaldusse, ei tähenda, et sisuliselt oleks tegemist ühe avaldusega.

Maakohus on põhjendatult eristanud esitatud avaldusi erinevate postituste järgi. Avaldaja

poolt viidatud TsMS § 2 näeb küll ette, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus

lahendaks tsiviilasja mh võimalikult väikeste kuludega, kuid selle sätte eesmärgiga kooskõlas

olevaks ei saa pidada olukorda, kus avaldaja koondab ühte avaldusse mitu erinevat avaldust

ning tasub riigilõivu vaid ühe eest.

Seega kuna avaldaja ei tasunud iga avalduse eest RLS § 59 lg-s 17 sätestatud ulatuses

riigilõivu ega täpsustanud kohtu määratud tähtaja jooksul, millise taotluse läbivaatamist ta

tasutud 70 euro eest soovib, keeldus maakohus põhjendatult TsMS § 147 lg 1, TsMS § 340¹ lg

2 ja TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)