2-25-18021/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedmenetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
Legislator headnote
AI generated2-25-18021/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
10.02.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-18021
Tsiviilasi
U.W avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja U.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja
Kenneth Rivis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 16.12.2025 määrus muutmata ja U.W määruskaebus
rahuldamata.
2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud
U.W
kanda.
Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse
esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1. U.W (avaldaja) esitas 27.10.2025 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluses
kostjate andmete kindlakstegemiseks ning tõendite kogumiseks. Avalduse kohaselt avaldati
järgmised postitused, mille juurde võimaldas veebilehe pidaja ka avalikult kommentaaride
kirjutamise: 28.01.2025, 24.05.2025 Facebook-i lehel „Kroonika“; 18.01.2025, 03.05.2025 ja
20.05.2025 Facebook-i lehel „Õhtuleht“ ning 10.09.2025 ja 16.09.2025 Facebooki lehel
„Delfi“. Postituste juurde on postitatud kommentaare, mis kahjustavad avaldaja õigusi ning
rikuvad tema au ja head nime. Avaldaja soovib oma õigusi nende rikkumiste eest kaitsta.
Selle jaoks on avaldajal vaja tuvastada isikud, kes on kommentaarid avaldanud. Avaldaja
nõuab kommentaaride kohta kirjutajate isikute tuvastamist võimaldavate andmete avaldamist.
2. Maakohus jättis 24.11.2025 avalduse käiguta ning kohustas avaldajat mh tasuma täiendava
riigilõivu 420 eurot 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3. Avaldaja esitas 25.11.2025 vastuväite kohtu tegevusele, milles märkis, et ei nõustu
maakohtu käsitlusega riigilõivu suurusest ning tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st
17 tuleb eeltõendamismenetluse avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 70 eurot.
4. Maakohus jättis 08.12.2025 määrusega vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning
avalduse uuesti käiguta, kohustades avaldajat tasuma täiendava riigilõivu 420 eurot seitsme
päeva jooksul alates määruse kättesaamisest või täpsustama, millise artikli osas avaldaja oma
taotluse läbivaatamist soovib.
Maakohtu määrus
5. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 147 lg 1 ja TsMS § 340¹ lg 2
alusel.
Avaldaja on avalduses koondanud seoses meediaväljaannete (Delfi, Õhtuleht, Kroonika)
Facebooki lehtedel erinevatel aegadel (2023, 2024 ja 2025) avaldatud ja erineva sisuga
avaldaja kohta käivate artiklitega (kokku seitse) seotud juhtumid ühte avaldusse. Tegemist on
juhtumitega, mille elulised asjaolud ei ole omavahel seotud ning puudub alus arvata, et
erinevatel aegadel tehtud erinevate kommentaaride autorid oleksid samad isikud. Sisuliselt on
artiklite osas tegemist eraldiseisvate eeltõendamismenetluse algatamise avaldustega, mis on
koondatud ühte menetlusdokumenti.
Tegemist on mahuka avaldusega, mille menetlemine toob riigile ja kohtusüsteemile kaasa
märkimisväärse kulu. Riigilõivuseaduses ette nähtud 70-eurose riigilõivu eesmärk ei ole
võimaldada sellise mahuka koondavalduse menetlemist ühele avaldusele vastava tasu eest.
Ebamõistlik on tõlgendada seadust nii, et isik võib koguda ühte eeltõendamismenetluse
avaldusse kokku kõik temaga pika aja jooksul juhtunud ning omavahel seostamata sündmused
ning taotleda kõigis juhtumites tõendite kogumist tasudes riigilõivuna kokku vaid 70 eurot.
Seadusest tulenevalt tuleb reeglina tasuda riigilõivu kõigilt esitatud avaldustelt eraldi ning
oma sisult eraldiseisvate avalduste koondamine ühte mahukasse dokumenti ei peaks kaasa
tooma võimalust vältida olulises osas riigilõivu tasumist. Seejuures tuleb arvesse võtta, et
riigilõivu tasumise kohustuse üheks eesmärgiks on välistada kohtute kurnamist suurearvuliste
ebavajalike avalduste ning nõuetega.
Antud juhul tuleb iga artikliga seotud taotlust käsitada riigilõivu tasumise seisukohalt
eraldiseisva eeltõendamismenetluse taotlusena, mistõttu tuli avaldajal tasuda riigilõivu kokku
490 (70 x 7) eurot. Avaldaja on tasunud 70 eurot, mistõttu tuli tal tasuda täiendav riigilõiv 420
eurot või täpsustada, millise taotluse läbivaatamist ta soovib. Avaldaja ei ole tähtajaks
(15.12.2025) vastanud ega täiendavat riigilõivu tasunud. Seega tuleb kogu avalduse
menetlusse võtmisest keelduda.
Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
Määruskaebus
6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi
maakohtule menetlusse võtmiseks.
RLS § 59 lg 17 sätestab üheselt, et eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse
riigilõivu 70 eurot. Seaduse sõnastus seob riigilõivu taotluse esitamisega, mitte taotluse
sisuga, nõuete arvuga ega menetluse mahukusega. See erineb põhimõtteliselt hagimenetlusest,
kus RLS § 59 lg 1 seob riigilõivu hagihinnaga. Käesolevas asjas on esitatud üks taotlus
eeltõendamismenetluse algatamiseks.
Maakohtu lähenemine on kunstlik ja vastuolus TsMS § 2-ga, mis nõuab tsiviilasja
lahendamist võimalikult väikeste kuludega. Kõik seitse artiklit puudutavad avaldajat; sama
õigushüve rikkumist (au ja hea nime kahjustamine); sama platvormi (Facebook); sama
õiguslikku alust (isikuõiguste kaitse) ning sama eesmärki (rikkujate tuvastamine tulevase hagi
esitamiseks). Juhtumite ühine käsitlemine on menetlusökonoomne. Eraldi menetluste
algatamine tooks kaasa seitsmekordsed kohtukulud ja menetlustoimingud, dubleerivad
päringud samadele andmevaldajatele ning põhjendamatu koormuse kohtusüsteemile.
Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659
alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust
maakohtu määruse tühistamiseks.
9. Maakohus leidis õigesti, et avalduses esitatud taotlusi tuleb käsitada eraldiseisvate
eeltõendamismenetluse algatamise avaldustena, millelt tuleb igaühelt tasuda RLS § 59 lg 17
alusel eraldi riigilõivu. Kuna avaldaja on koondanud ühte avaldusse kokku seitsme erineva
Facebooki postituse juures avaldatud kommentaarid, mille autoreid ta tuvastada soovib, on
tegemist seitsme eraldi juhtumiga. Asjaolu, et avaldaja koondas postituste juures avaldatud
kommentaarid ühte avaldusse, ei tähenda, et sisuliselt oleks tegemist ühe avaldusega.
Maakohus on põhjendatult eristanud esitatud avaldusi erinevate postituste järgi. Avaldaja
poolt viidatud TsMS § 2 näeb küll ette, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus
lahendaks tsiviilasja mh võimalikult väikeste kuludega, kuid selle sätte eesmärgiga kooskõlas
olevaks ei saa pidada olukorda, kus avaldaja koondab ühte avaldusse mitu erinevat avaldust
ning tasub riigilõivu vaid ühe eest.
Seega kuna avaldaja ei tasunud iga avalduse eest RLS § 59 lg-s 17 sätestatud ulatuses
riigilõivu ega täpsustanud kohtu määratud tähtaja jooksul, millise taotluse läbivaatamist ta
tasutud 70 euro eest soovib, keeldus maakohus põhjendatult TsMS § 147 lg 1, TsMS § 340¹ lg
2 ja TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel avalduse menetlusse võtmisest.
10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel
avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)