3-26-236/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

10.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-236

Haldusasi

L.L kaebus Maardu Linnavalitsuse tegevusele

(tegevusetusele) pärast kaebaja teenistussuhte lõppemist

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada L.L kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, 204 lg

1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.01.2026 L.L kaebus (täiendatud 28.01.2026) Maardu

Linnavalitsuse tegevusele ja tegevusetusele eestkostetava asjaajamisel pärast kaebaja

teenistussuhte lõppu. Kaebuse kohaselt töötas L.L kuni 28.02.2025 Maardu Linnavalitsuses

lastekaitse spetsialistina, tegeledes teenistusülesannete raames muu hulgas alaealiste

eestkostetavatega seotud toimingutega. Kaebaja sõlmis tööülesannete täitmisega seonduvalt

eraisikuna Elisa Eesti AS-ga (Elisa) teenuslepingu, mille järgi teenuse saajaks oli alaealine,

kelle suhtes oli L.L volitatud Maardu Linnavalitsuse ametnikuna täitma eestkostja ülesandeid.

Leping jäi teenistusest lahkumisel kaebaja nimele ning lepingust tekkinud võlgnevust

(perioodi august kuni november 2025. a arved) nõutakse nüüd inkassofirma poolt kaebajalt.

Kaebaja palub eelnevaga seonduvalt tuvastada Maardu Linnavalitsuse õigusvastane tegevus

ja/või tegevusetus, kohustada linnavalitsust rakendama abinõusid õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamiseks ning hüvitama kaebajale tekkinud varaline ja mittevaraline kahju kokku 500

eurot. Seejuures kaebaja varaline kahju (200 eurot) seisneb kaebaja vastu suunatud

võlanõudes 154,23 eurot seisuga 05.12.2025, sellele lisandunud viivistes, sissenõudekuludes

ja muudes kuludes. Mittevaralise kahju (300 eurot) hüvitamist soovib kaebaja talle

põhjustatud stressi, mainekahju ja ebamõistliku koormuse eest seoses maksehäire ja

inkassomenetlusega.

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 alusel kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-26-236

3. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

4. Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4.1. Kohtule arusaadavalt on kaebaja eesmärgiks Elisa ees tekkinud kohustusest vabanemine

ning sellega seonduvalt võimaliku tekkinud kahju hüvitamine. Seejuures puudub vaidlus, et

kaebaja sõlmis Elisaga lepingu oma nimel.

4.2. Kaebaja märgib kaebuses, et leping vormistati tema nimele teenistusülesannete täitmise

käigus ning lepingu kontaktandmeteks olid märgitud tema töö e-post ja töötelefon, millele tal

peale teenistussuhte lõppemist enam ligipääsu polnud. Lepingu alusel tekkis võlgnevus, sest

Maardu Linnavalitsus ei korraldanud eestkostetavatega seotud volituste/toimingute ja teenuste

korrektset ülevõtmist. Kaebaja hinnangul pidi Maardu Linnavalitsus olema sideteenuse

lepingust teadlik, sest vähemalt 2025. a augustikuuni tasuti eestkostetava Elisa arveid

eestkostetava kontolt. Sellele vaatamata ei vormistanud linnavalitsus lepingut ümber.

Kohtu hinnangul ei anna eelnev alust väita, et kaebajale tekkinud võlgnevuse eest on

vastutavaks Maardu linn. Kaebaja esitatud kaebusest ega sellele lisatud dokumentidest ei

nähtu, et kaebaja kohustuseks oleks olnud oma nimel eestkostetava kasuks lepinguid sõlmida.

Ametnik saab tegutseda volituse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse esindajana. Kaebajale

on vastav volitus antud Maardu Linnavalitsuse 05.03.2024 korraldusega nr 147 (kaebuse lisa).

Volituse alusel on kaebaja küll volitatud muuhulgas eestkostetava nimel sõlmima ja lõpetama

lepinguid, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebajal oleks õigus või kohustus asuda eraisikuna

eestkostetava asemel eestkostetava huvides sõlmitava lepingu pooleks.

Ka Maardu Linnavalitsus on kaebusele lisatud 07.01.2026 vastuskirjas märkinud, et volitatud

ametniku teenistusülesandeks ei ole kunagi olnud eraisikuna võimaldada alaealisele

eestkostetavale teenuseid, milliste tarbimisele tal endal juurdepääs puudub. Teenuse

võimaldamiseks sõlmib lepingu kohtu määrusega määratud eestkostja ehk Maardu linn

(Maardu Linnavalitsuse kaudu). Ametiasutusel puudus teave selle kohta, et kaebaja oleks

teavitanud ametiasutust või teist ametnikku sellest, et on sõlminud eraisikuna lepingu linna

eestkostetava huvides.

4.3. Juhul kui kaebaja sõlmis lepingu eraisikuna, oli selline teave eelkõige kaebajal endal ning

ta pidi olema teadlik sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest, mis kehtivad seni kuni

leping lõppeb või sellest tulenevad õigused ja kohustused on üle võetud. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 179 lg 1 alusel võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust

tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud Elisa ja

Maardu Linnavalitsuse poole sideteenuse lepingu ülevõtmisega seonduvas küsimuses.

Kaebaja on eeldanud, et linnavalitsus oleks pidanud lepingust teadlik olema ja automaatselt

lepingu üle võtma, kuid kehtiv õiguskord ei võimalda lepingu ülevõtmist selliselt. Kaebusele

lisatud Maardu Linnavalitsuse 07.01.2026 vastusest nähtuvalt puudus neil ka sellise lepingu

olemasolu kohta teave, kuigi teenistusest vabastamise käskkirja järgi oli kaebaja kohustatud

hiljemalt viimasel teenistuspäeval määratud ametnikule üle andma kõik töövahendid ja

dokumentatsiooni.

See, et eraisikuna sõlmitud lepingu kontaktandmeteks olid märgitud kaebaja töö e-posti

aadress ja töötelefon ning sideteenuse lepingu arvete tasumine toimus kuni eestkostetava

täisealiseks saamiseni eestkostetava arvelt, ei muuda asjaolu, et lepingupooleks oli kaebaja.

Kui kaebaja oli eraisikuna sõlmitud lepingus märkinud oma töö kontaktid, pidi ta arvestama,

2(4)

3-26-236

et lepinguga seonduv teave jääb töölt lahkumisel ja sellega kaasneval kontaktide sulgemisel

saamata. Kaebaja ei saanud eeldada, et Maardu linn saab kolmanda isikuna tema ja Elisa

vahel sõlmitud lepingusse iseseisvalt sekkuda, ilma et kaebaja oleks sellekohast teavet ja

soovi avaldanud.

4.4.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh tervise kahjustamise ja au või hea nime

teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on Eesti Vabariigis siiski erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

Eelnevast lähtuvalt peavad avaliku võimu kandja poolt kahju hüvitamiseks olema täidetud

järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja peab olema toime pannud õigusvastase teo,

millega on rikkunud isiku subjektiivseid õigusi; 2) isikule peab olema tekkinud kahju ning 3)

kahju ja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos. Kui juba üks eeldustest on

täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul eelnevaid kohtu põhjendusi silmas pidades alust väita,

et Maardu Linnavalitsus oleks toime pannud õigusvastase teo. Kaebajal oli enesel võimalik

kahju tekkimist vältida, pöördudes õigeaegselt ning selgelt ja ühemõtteliselt lepingu

ülevõtmise küsimuses Elisa ja linnavalitsuse poole või lõpetades sideteenuse lepingu.

Eeltoodud põhjustel puudub alus ka RVastS § 11 alusel nõuda Maardu linnalt õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamist.

4.5. Maardu Linnavalitsus on oma 07.01.2026 vastuses põhjendatult viidanud, et kaebajal

tuleb endal rahalised suhted sõlmitud lepingu osas Elisaga korrastada ja leping lõpetada, kui

seda veel tehtud pole. Makstud võlgnevuse ja võimaliku kahju hüvitamiseks on kaebajal

võimalik pöörduda tegeliku kasusaaja poole VÕS 52. peatüki alusetu rikastumise sätete alusel

ning vajadusel maakohtusse, kelle pädevuses on eraõiguslike vaidluste lahendamine.

Kohus lisab siinkohal selgitavalt, et kaebusele lisatud Maardu linna 07.01.2026 vastuskirja

kohaselt puudub Maardu Linnavalitsusel õiguslik alus kinnitada täisealise kolmanda isiku

kohustust lepingu täitmisel, kuigi seda täideti eestkostetava rahaliste vahendite arvelt kuni

tema täisealiseks saamiseni. Kaebusele lisatud Maardu Linnavalitsuse 05.03.2024

korraldusest nr 147 nähtuvalt (lähtudes seal kajastatud isikukoodist) sai eestkostetav

täisealiseks 14.06.2025. Sellest järeldub, et Maardu linn ei ole nimetatud kuupäevast enam

kõnealuse isiku eestkostja (vt ka perekonnaseaduse § 195 lg 1 p 4) ning ei saa viimase nimel

hüvitada Elisale või kaebajale viimaste nõudeid.

5. Kohtu hinnangul saab kaebaja võimalikku Maardu Linnavalitsuse tegevusega seonduvat

riivet pidada ka väheintensiivseks.

5.1. Kaebaja huvide kahjustamine ei ole praegusel juhul sedavõrd suur, et pidada

proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu võrreldes õiguse-

mõistmisega seonduvate kuludega.

5.2. HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive

väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja on tema vastu

3(4)

3-26-236

suunatud rahalist nõuet, mille hüvitamist ta kohtu kaudu nõuab, hinnanud ca 200 euro

suuruseks ning mittevaralist kahju 300 euro suuruseks. Seega jääb kaebaja võimalik riivatava

hüve väärtus alla 1000 euro ning seda saab pidada väheintensiivseks.

6. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus L.L kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

4(4)