3-23-2219/68 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2026, Tartu

Haldusasja number

3-23-2219

Haldusasi

Limousini OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti 03.08.2023. a otsuse

nr 13-30.1/23/510 ja 08.09.2023. a vaideotsuse

nr 13-30.1/23/570-1 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks

Uraa OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 03.08.2023. a otsuse

nr 13-30.1/23/511 ja 08.09.2023. a vaideotsuse

nr 13-30.1/23/542-1 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Limousini OÜ, esindaja Ero Liivik

Kaebaja – Uraa OÜ

Vastustaja/apellant – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Limousini OÜ kasuks

välja apellatsioonimenetluse kulude katteks 300 eurot (ilma käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 10.02.2026, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Limousini OÜ esitas 31.08.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse. Ta taotles

toetust loomaveokäru ning heina ja silo rullimise pressi ostmiseks ning muude

põllumajanduslike toodete tootmise alustamise alaste tegevuste jaoks kogusummas 40 000

eurot.

2. PRIA rahuldas 20.10.2021. a otsusega nr 13-30.1/21/753 Limousini OÜ toetustaotluse

(taotlustoimiku nr 61002100043) ning talle maksti välja 30 000 eurot. Pärast toetuse

määramist aktsepteeris PRIA Limousini OÜ muudatustaotluse niiduki ja sõnnikulaoturi

soetamiseks.

3. PRIA tegi 03.08.2023 otsuse nr 13-30.1/23/510, millega tunnistas 20.10.2021. a otsuse nr

13-30.1/21/753 kehtetuks, jättis välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot ja nõudis

Limousini OÜ-lt tagasi toetuse summas 30 000 eurot. Otsuse kohaselt on Limousini OÜ, Uraa

OÜ ja Raigrod OÜ omavahel seotud ettevõtted. Maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (Määrus nr 53) § 3 lg 6

sätestab, et toetust ei saa taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab

konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise

põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Toetuse saajate sihtgruppi ei kuulu ühiselt

tegutsevad ettevõtjad, kelle teatud majanduslikud huvid langevad kokku ja kes tegutsevad

ühise majandustegevuse arendamise ja kulude optimeerimise nimel. Limousini OÜ lõi

kunstlikult tingimused, et saada toetust investeeringuteks, mida saab kasutada

majandustegevuseks koos Raigrod OÜ-ga ja Uraa OÜ-ga. Raigrod OÜ kasutas Limousini

OÜ-le määratud toetuse eest soetatud loomaveokäru ning Limousini OÜ ostis temalt loomad.

Seotusele Uraa OÜ-ga osutavad laenutehingud, loomade karjatamine samal katastriüksusel ja

Limousini OÜ juhatuse liikmele kuuluva loomakasvatushoone rentimine Uraa OÜ-le.

4. Limousini OÜ esitas 21.08.2023 vaide, mille PRIA jättis 08.09.2023. a vaideotsusega nr

13-30.1/23/570-1 rahuldamata.

5. Limousini OÜ esitas 05.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 03.08.2023. a otsuse

nr 13-30.1/23/510 ja 08.09.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

(haldusasi nr 3-23-2291). Limousini OÜ põhjendas kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

5.1. Toetuse tagasinõudmise otsus ei järgi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eesmärke

soodustada ettevõtjate vahelist koostööd ja äärealadel tegutsemise jätkumist. Vastustaja

etteheited on alusetud ja kunstlikud ning need põhinevad eelarvamustel, oletustel ja ebaõigetel

tõlgendustel, mitte tõenditel.

5.2. PRIA väitel osutavad Limousini OÜ ja Uraa OÜ seotusele loomakasvatushoone rent,

loomade paiknemine samal katastriüksusel ja omavahelised laenutehingud. Isegi kui need

väited oleksid täielikult tõesed, ei viita need kontsernile, ühisele majandustegevusele ega

valitseva mõju olemasolule. Kaebaja esitas toetuse taotlemisel rendilepingu, mille alusel

rendib Uraa OÜ kaebajalt maid ja lauta. Hooajatöödel aitavad väikeses kogukonnas üksteist

kõik teravilja- ja loomakasvatajad. Ka intressita laenu andmist ei peeta seal normivastaseks.

Kaebajale ei ole arusaadav, milles seisneb oluline mõjutamine. PRIA järeldas asjaolust, et

Raigrod OÜ juhatuse liige oli märgitud kaebaja loomaveokäru kasutajaks, et Raigrod OÜ oli

tegelik kasusaaja, kuid ei selgitanud, millist kasu Raigrod OÜ sai. Raigrod OÜ kasutas

kaebaja loomaveokäru kaebaja abistamiseks, kui kaebaja juhatuse liige ei saanud õpingute

tõttu loomade eest ise hoolitseda.

6. Uraa OÜ esitas 31.08.2021 PRIA-le põllumajandusliku tegevusega alustava noore

ettevõtja toetuse taotluse. Toetust taotleti frontaallaaduri ja ratastraktori ostmiseks ning

muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise alaste tegevuste jaoks kogusummas 40

000 eurot.

7. PRIA rahuldas 22.10.2021. a otsusega nr 13-30.1/21/777 Uraa OÜ toetustaotluse

(taotlustoimiku nr 61002100038) ning talle maksti välja 30 000 eurot.

8. PRIA tegi 03.08.2023 otsuse nr 13-30.1/23/511 (parandatud 07.08.2023. a õiendiga),

millega tunnistas 22.10.2021. a otsuse nr 13-30.1/21/777 kehtetuks, jättis välja maksmata

toetuse summas 10 000 eurot ja nõudis Uraa OÜ-lt tagasi toetuse summas 30 000 eurot.

Otsuse kohaselt on Uraa OÜ, Limousini OÜ ja Raigrod OÜ omavahel seotud ettevõtted. Uraa

OÜ loodi selleks, et taotleda toetust investeeringutele, mida saab kasutada ühiselt koos

Raigrod OÜ-ga ja Limousini OÜ-ga. Raigrod OÜ kasutas Uraa OÜ-le määratud toetuse eest

soetatud traktorit ning Uraa OÜ ostis temalt loomad. Seotusele Limousini OÜ-ga osutavad

laenutehingud, loomade karjatamine samal katastriüksusel ja loomakasvatushoone rentimine

Limousini OÜ juhatuse liikmelt. Samuti ei täitnud Uraa OÜ Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5

sätestatud kohustust tagada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oleks

taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 euro.

9. Uraa OÜ esitas 16.08.2023 vaide, mille PRIA jättis 08.09.2023. a vaideotsusega

nr 13-30.1/23/542-1 rahuldamata.

10. Uraa OÜ esitas 01.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 03.08.2023. a otsuse

nr 13-30.1/23/511 ja 08.09.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

(haldusasi nr 3-23-2170). Uraa OÜ põhjendas kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

10.1. Kaebaja ei moodusta Limousini OÜ-ga ja Raigrod OÜ-ga kontserni. Kaebajale ei ole

arusaadav, milline ettevõte on PRIA väitel emaettevõtja ning milles seisneb oluline

mõjutamine. Väikeses kogukonnas ei ole naabrite appi kutsumises midagi keelatut. Samuti ei

peeta seal normivastaseks laenu andmist intressita või ka pikaks ajaks.

10.2. Otsuses ei ole põhjendatud, milles seisneb Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7

rikkumine. Kaebaja täitis 2022. a detsembriks Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud

kohustuse. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus ei puutu kaebajasse, sest ta ei ole

piimakarjakasvatusega tegelenud.

10.3. Kaebaja ei ole Raigrod OÜ-ga ja Limousini OÜ-ga lubamatult seotud. Kaebaja juhatuse

liige ei eita, et ta töötas Raigrod OÜ-s. Räpina vallas ei ole palju lihaveiste kasvatajaid, kes

oleksid nõus õpetama varasema valdkondliku töökogemuseta inimest. Kaebaja vormistas

Raigrod OÜ ühe traktori kasutajaks põhjusel, et Raigrod OÜ aitas teda loomadele vee

vedamisel, kui kaebaja pidi töö- ja elukorralduse tõttu eemal viibima. Samuti ei eita kaebaja,

et ta ostis loomad Raigrod OÜ-lt. Kelleltki tuli need ju osta. Eelnevast ei järeldu, et ühel

ettevõttel oleks teise üle oluline mõju. Vastustaja on kaebajale ette heitnud, et ta võttis

Limousini OÜ-lt laenu, kasutas Limousini OÜ-ga sama katastriüksust ja koostas Limousini

OÜ vaide oma arvutist. Kaebaja ja Limousini OÜ ei tegutse samal aadressil. Rendileping

sõlmiti juba 2020. a, sest maa olemasolu oli toetuse saamiseks vajalik. Kaebajal, Raigrod OÜ-

l ja Limousini OÜ-l ei ole üksteist täiendavaid tegevusalasid ega samu töötajaid. Samuti pole

nende esindajad lähikondsed.

11. Halduskohus liitis 22.12.2023. a määrusega haldusasjad nr 3-23-2219 ja nr 3-23-2170

ühte menetlusse (nr 3-23-2219).

12. Tartu Halduskohus rahuldas 21.02.2025. a otsusega kaebused, tühistas vaidlustatud

otsused ning kohustas PRIA-t kaebajate maksetaotlused uuesti läbi vaatama. Otsuse

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

12.1. Vastustaja kohaldas Määruse nr 53 § 3 lg-t 6 ebaõigesti.

12.1.1. Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaselt ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni

või omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva

ettevõtja üle. Sarnane kohustus kehtib ka toetuse saajale (Määruse nr 53 § 14 lg 6). Kontserni

all mõistetakse emaettevõtjat koos tütarettevõtjatega (äriseadustiku (ÄS) § 6 lg 3).

Emaettevõtja on ühing juhul, kui ta on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal

häälteenamust, või kui ta omab teise ühingu üle valitsevat mõju (ÄS § 6 lg-d 1 ja 2). Valitsev

mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses on võimalus mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda kas

õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid, või

õiguses kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

12.1.2. Vastustaja järeldusest, et kaebajad ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt

tegutsevad ettevõtjad ning ettevõtete tükeldamisega sooviti saada ettenähtust rohkem toetust,

ei piisa Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks. Vastustaja ei väida vaidlustatud otsustes, et

kaebajad ja Raigrod OÜ moodustaksid kontserni või, et keegi neist omaks teise üle valitsevat

mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses. Vastustaja ei ole kindlaks teinud, kes kolmest äriühingust

omas ülejäänud kahe äriühingu üle valitsevat mõju. Isegi kui tõlgendada vastustaja otsustes

esitatud põhjendusi nii, et selleks võis olla Raigrod OÜ, ei selgu otsustest, milles valitsev

mõju seisnes. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Raigrod OÜ-l oli võimalus mõjutada

kaebajate juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või, et tal oli võimalus kasutada või

käsutada olulist osa kaebajate varast. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes ära näidanud, et

kaebajatel puuduks tegelik ja püsiv kontroll oma ettevõtte ja selle juhtimise üle.

12.1.3. Vastustaja märkis nii vaideotsuses kui ka istungil, et kohtupraktikas on Määruse nr 53

§ 3 lg 6 kohaldamisel tuginetud ka tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg-le 1 (vaideotsuse p 2.1.9;

istungi protokoll, 00:57:56). Kohus ei pea seda praeguses asjas võimalikuks. TuMS § 8 lg 1

sisustab seotud isikute mõiste: isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi

või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks ei piisa

ühise majandusliku huvi sisustamisest, sest normi koosseis on tunduvalt kitsam. TuMS § 8 lg

1 kui maksuõiguse normi kohaldamiseks puudub ka vajadus, sest Määruse nr 53 § 3 lg 6 näol

on valdkondlik norm olemas.

12.2. PRIA 03.08.2023. a otsuste kohaselt lõid kaebajad toetuse saamise tingimused

kunstlikult. EL määruse nr 2021/2116 art 62 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et

põllumajandusalastes õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele

isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud

tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Euroopa Kohtu

praktikast nähtub, et toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstliku loomise korral tuleb

toetusesaajale määratud toetus tagasi nõuda. PRIA otsuste põhjal ei ole arusaadav, keda on

vaidlustatud otsustes peetud kunstlike tingimuste loojaks. Otsustes ei ole väidetud, et kolm

äriühingut lõid kunstlikud tingimused ühiselt. Pelgalt asjaolu, et Raigrod OÜ ei

kvalifitseerunud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlejaks, ei

võimalda teha järeldust, et Raigrod OÜ tahe oli nimetatud toetust kuritarvituse teel saada.

Vastustaja seisukoht, et kunstlikud tingimused lõi Raigrod OÜ, on jäänud oletuslikuks.

12.3. PRIA 03.08.2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis ei osuta Limousini OÜ ja

Raigrod OÜ seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Limousini OÜ-le

määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata. Kirjeldatud asjaolud ei kinnita, et Limousini OÜ-l

puudus iseseisev majandus- või tootmistegevus või, et tema juhtimine oli Raigrod OÜ

kontrolli all.

12.3.1. PRIA osutas Limousini OÜ ja Raigrod OÜ seotuse osas järgmistele asjaoludele: 1)

Limousini OÜ loomaveokäru registreerimistunnistusele oli kantud kasutajana Raigrod OÜ

ning Limousini OÜ pangakonto väljavõtetel ei kajastu teenuse eest tasumist; 2) Limousini OÜ

juhatuse liige T.T. töötas Raigrod OÜ-s 14.08.2018–14.11.2019 ning alates 01.01.2021; 3)

Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist; 4) Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ

juhatuse liikmelt Rain Vareselt toetuse investeeringuna sõnnikulaotaja. Asudes seisukohale, et

Limousini OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad ettevõtted, tugines

PRIA osadele eespool nimetatud asjaoludele: Raigrod OÜ märkimine loomaveohaagise

kasutajaks osutab soetatud investeeringu ühisele kasutamisele (varaline seotus) ning loomade

ostu tõttu on nad tehinguliselt seotud. Kohtumenetluses osutas vastustaja täiendavalt

järgmistele asjaoludele: mõlemad ettevõtted tegutsevad Räpina vallas, neil on sama

tegevusala (muu veislaste ja pühvlikasvatus) ning Raigrod OÜ loomad asuvad Limousini

OÜ-le väga lähedal (vastustaja 02.12.2024. a avalduse p 14).

12.3.2. Limousini OÜ ei vaidle faktilistele asjaoludele vastu. Ta on nii haldus- kui ka

kohtumenetluses selgitanud, et Raigrod OÜ juhatuse liige kasutas loomaveokäru tema

loomade transportimiseks ühelt karjamaalt teisele ajal, mil Limousini OÜ juhatuse liige viibis

õpingute tõttu eemal; piiriäärses piirkonnas kontrollib politsei sageli dokumente ning iga kord

volikirja tegemine oleks tülikas olnud. Ta on Raigrod OÜ-s mõningate vahedega aastaid

töötanud – piirkonnas ei ole loomakasvatuse valdkonnas teisi võimalusi. Loomad ostis ta

Raigrod OÜ-lt põhjusel, et ta teadis neid loomi ja võis alustava ettevõtjana kindel olla, et need

loomad on piirkonna oludega kohanenud.

12.3.3. PRIA märkis 03.08.2023. a otsuses, et Limousini OÜ selgitustes on vastuolu:

Limousini OÜ oli varem selgitanud, et loomad viibivad lauda juures ja neid viiakse teise

kohta suviti; hiljem aga selgitas, et teine isik transportis loomi korduvalt. Kohtu hinnangul ei

nähtu kaebaja ütlustest vastuolu („Karjatamisperioodil on kavas loomad viia eraldi

karjamaale, loomad on hetkel sellel maa-alal, sest seal on ka minu loomade laut“ – dtl 421;

„Raigrod OÜ on kasutajaks määratud, kuna kasutas seda [loomaveokäru] minu loomade

transportimiseks, kui olin õpingutel“ – dtl 529). Vastustaja ei esitanud Limousini OÜ-le

küsimust loomade transportimise kohta, vaid tegemist on muudele küsimustele antud

vastustega. Limousini OÜ vastusest ei ilmne, et ta oleks soovinud vastustaja eest tegelikult

toimunut varjata või moonutada.

12.3.4. Vastustaja pole väitnud, et Limousini OÜ-le määratud toetus oleks koondunud

Raigrod OÜ kätte. See ei nähtu ka asja materjalidest. Raigrod OÜ-lt soetatud loomade

ostuhind (10 000 eurot) moodustas 1/3 väljamakstud toetussummast. Sõnnikulaotajat ei

ostnud Limousini OÜ Raigrod OÜ-lt (nagu on vastustaja väitnud 02.12.2024. a avalduse p-s

15), vaid Raigrod OÜ juhatuse liikmelt kui eraisikult. Vastustaja pole vaidlustatud otsuses

sõnnikulaotaja ostule järelduste tegemisel ka tuginenud.

12.3.5. Pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Limousini OÜ loomaveokäru kasutajaks

ning et ta transportis Limousini OÜ loomi tasuta, ei võimalda teha järeldust, et loomaveokäru

ostmine ei aidanud kaasa Limousini OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole

tuvastanud, et Limousini OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus loomaveokäru järele.

Samuti pole vastustaja tuvastanud, et loomaveokäru poleks asunud Limousini OÜ

tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud.

12.3.6. Ka asjaolu, et Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist, ei osuta toetuse

saamiseks vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Limousini OÜ põhjendus tehingupartneri

valiku kohta ei ole ebaratsionaalne. Vastustaja ei ole väitnud, et tehing ei vastanud

turutingimustele. Võttes arvesse, et Limousini OÜ tegevuse asukohaks olev kinnistu ja sellel

asuv loomapidamishoone kuulub tema juhatuse liikmele (03.08.2023. a otsuse p 1.4),

Limousini OÜ juhatuse liige oli omandanud veisekasvatustootja kutsetaseme 5 (dtl 168) ning

Limousini OÜ kasutuses oli üle 29 ha põllumajandusmaad, ei ole alust kahelda Limousini OÜ

väites, et tema juhatuse liige tegeles loomade hooldamisega. Vastustaja tõi kohtumenetluses

uue väitena esile, et Raigrod OÜ müüs oma loomad ära, kuid jätkas kaebajate juures samade

loomade eest hoolitsemist (02.12.2024. a avalduse p 15). Kuna vastustaja ei ole oma väite

kohta tõendeid esitanud, ei loe kohus nimetatud asjaolusid tuvastatuks ega tugine neile otsuse

tegemisel (HKMS § 59 lg 4).

12.3.7. Ainuüksi asjaolud, et nii Limousini OÜ kui ka Uraa OÜ asutati mõnepäevaste

vahedega ning nende äriühingute juhatuse liikmed olid Raigrod OÜ-s töötanud, ei anna alust

järelduseks, et kaebajad asutas Raigrod OÜ. Samuti puuduvad andmed, et Raigrod OÜ või

tema juhatuse liige oleks olnud Limousini OÜ osanikuks. Võttes arvesse, et kaebajate

juhatuse liikmed olid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õpingukaaslased ja nad on

selgitanud, et tegid erinevate dokumentide koostamisel koostööd, saab pidada vähemalt sama

tõenäoliseks, et nad tegid koostööd ka osaühingute asutamise käigus.

12.4. PRIA 03.08.2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis ei osuta Uraa OÜ ja Raigrod

OÜ seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Uraa OÜ-le määratud toetuse

eesmärk jäi saavutamata.

12.4.1. PRIA on Uraa OÜ ja Raigrod OÜ seotuse osas osutanud järgmistele asjaoludele: 1)

Uraa OÜ traktori registreerimistunnistusele oli kantud kasutajana Raigrod OÜ ning Uraa OÜ

pangakonto väljavõtetel ei kajastu teenuse eest tasumist; 2) Uraa OÜ juhatuse liige I.R. töötas

Raigrod OÜ-s vabatahtlikuna 01.08.2000 kuni 27.02.2023; 3) Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt

viis looma; 4) Uraa OÜ rentis Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku

tehnikat. Asudes seisukohale, et Uraa OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt

tegutsevad ettevõtted, tugines PRIA osadele eespool nimetatud asjaoludele: varaline seotus

seisneb traktori ühises kasutamises ning tehinguline seotus loomade ostmises ja Raigrod OÜ-s

töötamises. Kohtumenetluses osutas vastustaja täiendavalt järgmistele asjaoludele: mõlemad

ettevõtted tegutsevad Räpina vallas, neil on sama tegevusala (muu veislaste ja

pühvlikasvatus), Raigrod OÜ loomad asuvad Uraa OÜ-le väga lähedal ning Uraa OÜ sõlmis

Raigrod OÜ-ga tehnika kasutuslepingu (vastustaja 02.12.2024. a avalduse p-d 14 ja 15).

12.4.2. Uraa OÜ selgitas nii haldus- kui ka kohtumenetluses, et Raigrod OÜ juhatuse liige

kasutas traktorit tema loomadele sööda ja vee lisamiseks ajal, mil ta viibis eemal ning

registreerimistunnistusele tehti kanne politseiga lahkhelide vältimiseks.

12.4.3. Pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Uraa OÜ traktori kasutajaks ning abistas

Uraa OÜ-d loomade hooldamisel tasuta, ei võimalda teha järeldust, et traktori ostmine ei

aidanud kaasa Uraa OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud, et Uraa

OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus traktori järele. Samuti pole vastustaja

tuvastanud, et traktor poleks asunud Uraa OÜ tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma

majandustegevuses vajanud või kasutanud.

12.4.4. Ka asjaolu, et Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt viis looma, ei osuta toetuse saamiseks

vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Vastustaja ei ole väitnud, et tehing ei vastanud

turutingimustele. Vastustaja pole väitnud, et Uraa OÜ-le määratud toetus oleks koondunud

Raigrod OÜ kätte. See ei nähtu ka asja materjalidest. Raigrod OÜ-lt soetatud loomade

ostuhind (4500 eurot) moodustas 15% väljamakstud toetussummast.

12.4.5. Võttes arvesse, et Uraa OÜ juhatuse liige oli varem Raigrod OÜ-s töötanud ning

äriühingute tegevuskohad on lähestikku, saab pidada Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks

tegevuseks vajaliku tehnika rentimist ratsionaalseks otsuseks. Rendilepingus ei ole märgitud

tehnika täpsemat koosseisu ning Uraa OÜ pole tõendanud, et ta tasus Raigrod OÜ-le

rendilepingus ettenähtud renti. Need asjaolud ei ole siiski piisavalt kaalukad, et pidada

rendilepingut näiliseks tehinguks. Leping on sõlmitud 01.08.2021, mil Uraa OÜ-le polnud

veel toetust määratud. Saab pidada tõenäoliseks, et leping sõlmiti selleks, et tõendada Uraa

OÜ taotluses esitatud äriplaani elluviimise võimekust ning lepingupooltel puudus toona

üksikasjalikumate kokkulepete järele vajadus. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses väitnud,

et Uraa OÜ-l polnud tegelikkuses toetuse saamisega seotud kohustuste täitmiseks vajalikku

tehnikat.

12.5. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et kaebajate äriplaan ja investeeringud lõid

soodsa võimaluse ühiseks majandustegevuseks ning kaebajad olid nii geograafiliselt,

tehinguliselt kui isiklikult tihedalt omavahel seotud. Samas ei tekkinud kohtul asja materjalide

põhjal veendumust, et kumbki kaebaja ei olnud võimeline iseseisvalt vaidlusalust toetust

saama või toetuse saamise tingimusi täitma.

12.5.1. Vaidlust pole selles, et mõlemad kaebajad märkisid toetuse taotluses kavandatava

tegevuse asukohaks ühe ja sama kinnistu (Liiva kinnistu; katastritunnus 45401:003:0215)

ning et see kinnistu kuulub T.T.-le, Limousini OÜ juhatuse liikmele. Nimetatud asjaolud olid

vastustajale taotluste esitamise ajal teada. Uraa OÜ esitas toetustaotluse menetlemise käigus

PRIA-le 01.08.2020 sõlmitud rendilepingu, mille kohaselt andis T.T. Uraa OÜ-le

kasutamiseks loomakasvatushoone (dtl 41). Lepingus on märgitud loomakasvatushoone

asukohaks katastriüksus 45401:003:0053. Samas selgitas Uraa OÜ enne toetuse määramist,

s.o 15.10.2021. a vastuses PRIA 11.10.2021. a järelepärimisele, et ta paigutab loomad

talveperioodil Liiva kinnistul asuvasse loomakasvatushoonesse, mida ta kasutab rendilepingu

alusel; Liiva kinnistul asub mitu loomakasvatushoonet ning loomad hakkavad asuma

erinevates ja selgelt eraldatud hoonetes (dtl 536). Seega pole poolte vahel vaidlust ka selles, et

Uraa OÜ loomad asusid Liiva kinnistul ning Uraa OÜ kasutas seal asuvat

loomakasvatushoonet (sõltumata sellest, kas ta oli selleks sõlminud kirjaliku lepingu). PRIA

otsustest nähtuvalt lähtus PRIA asjaolust, et kaebajate loomad asusid samal katastriüksusel

(Limousini OÜ otsuse p 1.34) ja samal karjamaal (Uraa OÜ otsuse p 1.38). Vastustaja on

jätnud arvestamata kaebajate väidetega, mille kohaselt olid karjamaad eraldatud karjustega,

need ei asunud samal massiivil ning olid varustatud äriühingute nime kandvate siltidega.

Kohtumenetluses märkis vastustaja, et kaebajate tegevuskohtade läheduse tõttu „ei ole

välistatud, et loomade pidamine ei ole eraldatud ja mõlema ettevõtte loomi peetakse

tegelikkuses ühiselt“ (vastustaja 02.12.2024. a avalduse p 14). Vastustaja ei selgitanud haldus-

ega vaidemenetluses välja, kas kaebajate loomad olid eraldatud või mitte. Ebaselgust, mis on

tingitud nii kaebajate esitatud ortofoto ja siltide tähelepanuta jätmisest kui ka kohapealse

kontrolli läbi viimata jätmisest, ei saa tõlgendada kaebajate kahjuks. Seepärast ei loe kohus

tõendatuks vastustaja väidet, et kaebajad pidasid loomi ühiselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa

omistada kaalukat tähendust ka asjaolule, et kaebajad tegutsesid samal kinnistul.

12.5.2. Asjas pole vaidlust selle üle, et Limousini OÜ andis Uraa OÜ-le laenu. Vastustaja asus

Uraa OÜ otsuses seisukohale, et laenude võtmine ei ole keelatud tegevus, kuid tegemist on

Limousini OÜ ja Uraa OÜ vahelise tehingulise seosega. Kohus nõustub vastustaja

järeldusega. Siiski ei piisa nimetatud seisukohast, et järeldada sellest toetuse saamiseks

kunstlike tingimuste loomist. Vastustaja on vaidlustatud otsustes lähtunud ekslikult

arusaamast, et kunstlike tingimuste loomise tuvastamiseks piisab kaebajate ühise tegutsemise

tuvastamisest. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes välja selgitanud ega põhjendanud, kas ja

kuidas mõjutas laenutehing toetuse tingimustele vastamist ja kaebajatele määratud toetuse

eesmärgi saavutamist. Asja materjalidest ei nähtu, et laenutehing oleks takistanud kaebajatel

äriplaanis kavandatud investeeringute tegemist või et Uraa OÜ-l oli vaja raha toetuse muude

tingimuste täitmiseks, mida ta oleks pidanud suutma saavutada omavahendite arvel. Sama

hinnang kehtib ka lepingutes ettenähtud renditasude maksmata jätmise ja intressi tasumise

kohustuse puudumise kohta.

12.5.3. Kohus ei pea probleemseks asjaolu, et kaebajate vastused PRIA järelepärimistele,

vaided ja kaebused on sarnase sisuga. Kohus nõustub, et dokumentide koostamisel ja

esitamisel abistamine osutab isikutevahelisele seotusele. Siiski puudub sellel asjaolul

praeguses asjas äratuntav seos toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega.

12.5.4. Vaidlustatud otsuste kohaselt varjasid kaebajad toetuse taotlemisel omavahelisi

tegelikke majanduslikke suhteid. Kuna otsustes ei ole täpsustatud, milliseid majanduslikke

suhteid on silmas peetud, ei pea kohus nimetatud asjaolu tõendatuks.

12.5.5. Mõlema kaebaja juhatuse liikmed olid omandanud loomakasvatuseks vajaliku

kutsetaseme, mistõttu pole alust kahtluseks, et tegemist oli variisikutega. Nende käsutuses või

kasutuses olid nii loomade pidamiseks vajalik hoone kui ka karjamaa ning nad tegid äriplaanis

kavandatud investeeringud. Võttes arvesse, et vaidlusalune toetus on mõeldud

põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale, ei saa kaebajatelt eeldada

kogemusi ja oskusi, mis peavad olema kogenud põllumajandustootjal.

12.6. Vaidlustatud otsustes esile toodud asjaolud ei jäta kahtlust, et Limousini OÜ ja Uraa OÜ

olid Raigrod OÜ-ga majanduslikult ja isiklikult seotud. Vastustaja ei ole aga suutnud üksnes

dokumentaalse teabe põhjal põhjendada ja tõendada, et toetuse määramise eesmärk jäi

kaebajate ühise tegutsemise tõttu saavutamata. Seepärast puudub alus hinnanguks, et kaebajad

lõid toetuse saamise tingimused kunstlikult. Seega ei olnud PRIA-l alust tunnistada kaebajate

toetuste määramise otsuseid EL määruse 2021/2116 art 62 alusel kehtetuks.

12.7. PRIA tunnistas Uraa OÜ-le toetuse määramise otsuse kehtetuks ka põhjusel, et Uraa

OÜ-l puudus nõutav omatoodetud müügitulu. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 alates 14.03.2021

kehtiva redaktsiooni seletuskirjast nähtub selgelt määrusandja tahe anda taotlejale müügitulu

nõude täitmiseks kaks majandusaastat, mitte kaks aastat. Uraa OÜ-l tuli tagada 4000 eurot

ületav omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu hiljemalt 31.07.2024. Kuna

03.08.2023. a otsuse tegemise ajaks ei olnud Uraa OÜ-le määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5

sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg saabunud, puudus PRIA-l nimetatud normi alusel

toetuse tagasinõudmiseks alus.

12.8. Kuna kohus tühistas PRIA 03.08.2023. a otsused, millega otsustati muu hulgas jätta

kummalegi kaebajale toetussumma 10 000 eurot välja maksmata, tuleb vastustajal otsustada

nimetatud toetussummade väljamaksmise üle uuesti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. Vastustaja

esitas Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palus

halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja

leiab, et halduskohus tõlgendas siseriiklikku õigust ekslikult liiga kitsalt, jättes ebaõigesti

kohaldamata tulumaksuseaduse ning arvestamata Euroopa Liidu õiguse, mis on otsekohalduv.

13.1. Ettevõtjate seotust hinnates tuleb konkurentsiõiguse sisustamisel arvestada ka

tulumaksuseaduse ning Euroopa Liidu õigusega. Seega jõudis halduskohus ebaõigele

järeldusele, et PRIA kohaldas 2023. a otsustes Määruse nr 53 § 3 lg-t 6 ebaõigesti.

13.1.1. Määruse nr 53 § 3 lg 6 järgi ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või

omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva

ettevõtja üle. Sarnane kohustus kehtib ka toetuse saajale, kes ei tohi meetme Määruse § 14 lg

5 järgi kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni olla ÄS § 6 tähenduses tütarettevõtja ja

tema üle ei tohi omada KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teine ettevõtja.

13.1.2. Valitsev mõju oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille järgi võib

formaalselt erinevad ettevõtjad lugeda sisuliselt üheks ettevõtjaks. Selleks, et teha kindlaks,

kas ettevõtja määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, tuleb arvesse võtta kogu

asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis seda

ettevõtjat teise ettevõttega ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda, mistõttu ei

saa neid ammendavalt loetleda. Hindamisel peab arvesse võtma kõiki tõendeid ettevõtjate

vaheliste organisatsiooniliste, majanduslike ja juriidiliste seoste kohta (vt Riigikohtu

18.03.2021. a otsus asjas nr 3-18-1287).

13.1.3. Lisaks tuleb ettevõtjate vahelisi seoseid hinnates arvestada ka Euroopa Liidu

otsekohalduva õigusega. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse

andmise õiguslik alus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013

art-st 19, mille lõike 3 kohaselt võib põllumajandustootja majapidamise liikmeks pidada

füüsilist või juriidilist isikut või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma, olenemata sellest,

missugune õiguslik seisund sellele rühmale või rühma liikmetele on siseriikliku õigusega

antud, välja arvatatud põllumajandusettevõtte töötajad. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 1 p d kohaselt on põllumajandusliku majapidamise mõiste

avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art-s 4. Nimetatud artikli

kohaselt moodustavad põllumajandusliku majapidamise kõik põllumajandustootja poolt

juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama

liikmesriigi territooriumil. Eeltoodust tulenevalt käsitletakse ettevõtjaid, kes tegutsevad

sisuliselt ühise põllumajandusliku majapidamisena ning on üksteisest sõltuvad, st tegutsevad

üksteise toel ning kasutavad varasid ühiselt, ühe põllumajandusliku majapidamisena, kellele

kehtivad toetuse saamiseks sätestatud tingimused ühiselt. Seega ei ole ettevõtjate ühiselt

tegutsemise tuvastamisel oluline mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik

määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui isikute vahel on tugev

majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga. Toetuse

saamise tingimuste tegeliku täitmise kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ka õiguslikke,

majanduslikke ja/või isiklikke seoseid.

13.1.4. KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on lisaks asjakohane võtta analoogia korras aluseks ka

TuMS §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas

nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-23-866, 3-22-679, 3-22-2282,

3-22-1744). TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud muu hulgas juhul, kui neil on

ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Nimetatud normidest

lähtuvalt võib valitsev mõju seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja

mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.

13.2. PRIA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et mõlemad kaebajad olid võimelised

iseseisvalt toetuse saama või toetuse saamise tingimusi täitma, mistõttu ei ole kunstlike

tingimuste objektiivne koosseis tõendatud. Määruse nr 53 § 3 lg 6 objektiivne koosseis on

kunstlikult täidetud juhul, kui näiliselt iseseisvatele ettevõtjatele määratud ja makstud toetus

koondub seotud isikute või ettevõtete võrgustikele, olenemata sellest, kas toetus oli selliste

ettevõtete majandustegevusele vajalik või aitas nende majandustegevust edendada.

Arvestades, et halduskohus jõudis tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates järeldusele, et

kaebajad on omavahel ning Raigrod OÜ-ga seotud, tuleb jaatada asjaolu, et sisuliselt on

kaebajate toetused koondunud seotud ettevõtetele, kes on kõik toetustest kasu saanud.

14. Kaebajad palusid vastustes apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

14.1. Apellatsioonkaebuse väited, et halduskohus tõlgendas tulumaksuseadust valesti, on

paljasõnalised ning ainetud.

14.2. Kaebajad ei nõustu PRIA tõlgendusega KonkS § 2 lg 4 osas. Äriühingute vahel ei

esinenud kontserni suhet. PRIA otsus kogu toetuse tagasinõudmise kohta tugines oletustele

ning sellega rikuti õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Tunnistaja Rain

Varese ütlused 09.01.2025 toimunud kohtuistungil kinnitasid, et kaebajad tegid toetuse

saamisel äriplaanijärgseid investeeringuid, pidasid loomi, täitsid koolituskohustused ja

ärilised eesmärgid.

14.3. PRIA-l oli aega ja võimalusi ettevõtjate vaheliste organisatsiooniliste, majanduslike ja

juriidiliste sidemete kindlaks tegemiseks. Kuna PRIA ei ole vastavaid sidemeid suutnud seni

tõendada, on vastustaja vastavad väited ainetud. PRIA ei ole oma 03.08.2023. a otsustes

näidanud, kes oli kunstlike tingimuste looja ning kuidas tõendatud asjaolud seostuvad

normide rikkumisega.

14.4. Euroopa Kohtu praktikast (C-708/22; C-437/22) tuleneb, et kunstlike tingimuste

tõendamiseks peavad olema täidetud nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. PRIA ei ole

tõendanud, et toetuse saamise formaalselt täidetud tingimused jätsid täitmata normi eesmärgi;

kaebajatel puudus iseseisev kontroll oma majandustegevuse üle ja et tingimused loodi

sihilikult toetuse saamiseks keelatud viisil. PRIA oletused ei asenda tõendeid. Kaebajad

tegutsesid reaalselt, tegid investeeringud, pidasid loomi ja täitsid äriplaanid. Toetuse

määramise eesmärk ei jäänud täitmata.

14.5. Apellatsioonkaebuses viidatud asjaolud (laenutehingud, sama katastriüksuse

kasutamine, ühised tehingupartnerid) ei näita ei kontsernikuuluvust ega valitseva mõju

olemasolu. Need viitavad pigem ääremaal tegutsevate ettevõtjate pragmaatilisele koostööle.

14.6. Uraa OÜ lisas, et kui tegu oleks kontserniga, siis emaettevõte peaks saama

tütarettevõttest kasu ja aitama tütarettevõtet, kui on rasked ajad. Pärast PRIA toetuse

tagasinõuet ei saanud kaebaja oma ettevõttega majanduslikult edasi tegeleda ja varad ei läinud

Raigrod OÜ-le. Seega kontserni mõistet ei saa kasutada. On olnud ainult hea tava.

15. Vastustaja esitas enda vastuväited kaebajate seisukohtadele.

15.1. Vastustaja jääb seisukohale, et ta tuvastas vaidlustatud haldusaktides õiguspäraselt

ettevõtjate vahelise seotuse ning kunstlike tingimuste loomise osas on täidetud nii objektiivne

kui subjektiivne koosseis. Vastustaja hinnangul on ettevõtjate vahelise seotuse tuvastamisel

asjakohane lähtuda ka Euroopa Liidu õigusest ning analoogia korras ka TuMS § 8 käsitlusest.

Seda lähenemist kinnitab ka senine kohtupraktika (nt Tartu Halduskohtu otsus asjas

nr 3-16-1220; Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-22-2659).

Omavahel seotud ettevõtjate käsitlemist toetuse saamise tingimustele vastamise kontekstis

ning neile ühiste piirmäärade kohaldamist on kohtud jaatanud ka teiste toetusmeetmete

vaidlustes, leides, et tulumaksuseaduse kohaldamine on analoogia korras põhjendatud

(kohtuotsuseid asjades nr 3-22-2285 ja 3-22-679).

15.2. KonkS § 2 lg 4 ei sätesta ammendavalt, kuidas valitsev mõju võib avalduda. Sättes on

välja toodud küll mõned võimalused, kuidas mõjutamine võib avalduda, aga see ei tähenda, et

mõjutamine ei võiks avalduda teistsugusel viisil. Kuivõrd konkurentsiseadus jätab valitseva

mõju avaldumise viisid avatuks, on PRIA tuginenud sätte sisustamisel analoogia korras

tulumaksuseadusele.

15.3. Kaebajate väide, et PRIA on tuginenud oletustele ega ole seostanud tuvastatud

asjaolusid normide rikkumisega, on alusetu. PRIA leidis, et kaebajad ja Raigrod OÜ on

majanduslikult seotud ja nende tegutsemist tuleb käsitleda ühtse majandusüksusena, mistõttu

ei ole täidetud toetuskõlbulikkuse nõue (olla iseseisev põllumajandustootja).

15.4. Kaebajad ei eita asjaolu, et ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Kuigi ettevõtjate

vahelist koostöö tegemist toetatakse teatud maaelu arengu meetmete raames, siis vaidlusaluse

meetme osas sellist eesmärki arengukavas ega ka Määruse eelnõu seletuskirjas märgitud ei

ole.

15.5. Selles, kes kunstlikud tingimused toetuse saamiseks lõi, ei saa vaidlust olla. Kunstlikud

tingimused loob isik, kes püüab alusetult toetusele ligi pääseda. PRIA on vaidlustatud

haldusaktides kunstlike tingimuste loomist ette heitnud mõlemale kaebajale ning leidnud, et

kaebajad on loonud toetuse saamiseks kunstlikud tingimused koos Raigrod OÜ-ga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja

täiendab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.

17. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. PRIA apellatsioonkaebuse sisust nähtuvalt ei

vaidlusta vastustaja halduskohtu otsuse neid põhjendusi ja järeldusi, milles halduskohus

analüüsis PRIA 03.08.2023. a otsuste õiguslikke aluseid (otsuse põhjendava osa p-d 25-29.5)

ning leidis, et kuna 03.08.2023. a otsuste tegemise ajaks ei olnud Uraa OÜ-le Määruse nr 53 §

14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg saabunud, puudus PRIA-l nimetatud normi

alusel toetuse tagasinõudmiseks alus (otsuse põhjendava osa p-d 70-75). Kuna vastustaja ei

ole eelnimetatud osas halduskohtu otsuses toodud järelduste suhtes vastuväiteid esitanud, siis

ei analüüsi ka ringkonnakohus käesolevas otsuses neid halduskohtu otsuse põhjendusi ja

järeldusi täpsemalt.

18. Ringkonnakohus nõustub PRIA apellatsioonkaebusega osas, mille kohaselt vastustaja

leiab, et halduskohus tõlgendas ekslikult siseriiklikku õigust liiga kitsalt.

18.1. Halduskohus leidis vaidlusaluse otsuse p-des 30-31 nimelt, et kõnealust toetust võis

taotleda noor põllumajandustootja EL määruse nr 1305/2013 art 2 lg 1 p n tähenduses ning

Euroopa Kohus on asunud sarnase sisuga varasema määruse tõlgendamisel seisukohale, et

liikmesriigid võivad täpsustada tingimusi, mille alusel saab järeldada, et toetuse taotleja on

põllumajandusettevõtte juht. Täpsustavad normid peavad tagama, et isikul oleks tegelik ja

püsiv kontroll nii põllumajandusettevõtte kui ka selle juhtimise üle (vt nt C-592/11: Ketelä, p

55). Halduskohus märkis, et Eesti õiguses on selliseks normiks Määruse nr 53 § 3 lg 6, mille

kohaselt ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse

(KonkS) § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja

üle. Sarnane kohustus kehtib ka toetuse saajale (Määruse nr 53 § 14 lg 6). Vastustaja selgituse

kohta, et kohtupraktikas on Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamisel tuginetud ka

tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg-le 1, leidis halduskohus, et ta ei pea seda praeguses asjas

võimalikuks, kuna Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks ei piisa ühise majandusliku huvi

sisustamisest, sest normi koosseis on tunduvalt kitsam ja TuMS § 8 lg 1 kohaldamiseks

puudub ka vajadus, sest Määruse nr 53 § 3 lg 6 näol on valdkondlik norm olemas.

18.2. Ringkonnakohus halduskohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu.

TuMS § 8 lg 1 sisustab seotud isikute mõiste: isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine

majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Vastustaja leidis

ringkonnakohtu hinnangul iseenesest õigesti, et omavahel seotud ettevõtjate käsitlemist

toetuse saamise tingimustele vastamise kontekstis on kohtud jaatanud ka teiste

toetusmeetmete vaidlustes, leides, et TuMS-i kohaldamine on analoogia korras põhjendatud

(vt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-

23-866, 3-22-679, 3-22-2282, 3-22-2285, 3-22-1744 ja 3-22-2659). Kuigi

halduskohus viitas ka sellele, et Tartu Ringkonnakohus kohaldas TuMS § 8 lg-t 1 analoogia

korras asjas, kus ei olnud toetuse andmise tingimusi reguleerivas määruses normi, mille sisu

sarnaneks Määruse nr 53 § 3 lg-le 6 (Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a otsus haldusasjas

nr 3-19-1474, p 24), siis on kohtud iseenesest TuMS § 8 lg-1 kohaldamist aktsepteerinud ka

käesoleva asjaga analoogsel juhul, so kohtuasjas 3-22-2659. Nimetatud asjas taotleti samuti

toetust Määruse nr 53 alusel ja PRIA tunnistas kehtetuks varasema toetustaotluse rahuldamise

otsuse, jättis osa toetusest välja maksmata ja nõudis osa toetusest tagasi, viidates oma otsuse

alusena Määruse nr 53 § 3 lg-le 6 ja tuvastades kaebaja ning FIE ühe majandusüksusena

tegutsemise läbi EL määruse nr 1307/2013 art 4 ja TuMS § 8 lg 1. Halduskohus jättis taotleja

kaebuse rahuldamata ja see otsus jõustus, kuna Riigikohus ei võtnud menetlusse kaebaja

kassatsioonkaebust. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust tõlgendada Määruse nr 53

§ 3 lg 6 nii kitsalt, et selle kohaldamisel ja sisustamisel ei tohi PRIA isikute seotuse

hindamisel tugineda mh ka TuMS § 8 lg-le 1.

19. Eeltoodu ei too siiski kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, sest vaatamata sellele, et

halduskohtu hinnangul oli lubamatu tugineda ettevõtjate seotust hinnates tulumaksuseadusele,

jõudis halduskohus otsuse põhjendava osa p-des 60 ja 68 tuvastatud asjaolusid kogumis

hinnates järeldusteni, et Limousini OÜ ja Uraa OÜ olid Raigrod OÜ-ga majanduslikult ja

isiklikult seotud. Sellele vaatamata, et halduskohus tuvastas Limousini OÜ, Uraa OÜ ja

Raigrod OÜ seotuse, ei jätnud kohus esitatud kaebusi rahuldamata, vaid rahuldas need

põhjusel, et PRIA ei ole asja materjalidega tõendanud, et kaebajad lõid toetuse saamise

tingimused kunstlikult, kuna kunstlike tingimuste loomise objektiivne koosseis on veenvalt

tõendamata. Selle halduskohtu seisukohaga ringkonnakohus tulenevalt asja materjalidest, sh

09.01.2025 toimunud istungil antud seletustest ja tunnistaja R. Varese ütlustest, nõustub.

20. Esitatud apellatsioonkaebuses on vastustaja küll selgitanud, mida tema arvates kunstlike

tingimuste loomise objektiivse koosseisu kontrollimisel tuleb tuvastada ja leidnud, et sätte

objektiivne koosseis on täidetud juhul, kui näiliselt iseseisvatele ettevõtjatele määratud ja

makstud toetus koondub seotud isikute või ettevõtete võrgustikele.

20.1. Samas ei ole vastustaja esitatud apellatsioonkaebuses kuidagi ümber lükanud

halduskohtu poolt asja läbivaatamise käigus tuvastatut ega ka seisukohti, mille alusel

halduskohus leidis, et kunstlike tingimuste loomise objektiivne koosseis on tõendamata: 1)

ainuüksi asjaolu, et Raigrod OÜ ei kvalifitseeruks ise põllumajandusliku tegevusega alustava

noore ettevõtja toetuse taotlejaks, ei võimalda teha järeldust, et Raigrod OÜ tahe oli nimetatud

toetust kuritarvituse teel saada, ning PRIA ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et

Raigrod OÜ mõjutas või juhtis kaebajate tegevust või oli tema tahe muul moel suunatud

toetusraha saamisele; 2) PRIA 03.08.2023. a otsuse kirjeldatud asjaolud kogumis ei osuta

Limousini OÜ ja Raigrod OÜ seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et

Limousini OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata; 3) PRIA otsuses esile toodud

asjaolud ei kinnita, et Limousini OÜ-l puudus iseseisev majandus- või tootmistegevus või et

tema juhtimine oli Raigrod OÜ kontrolli all. Vastustaja pole väitnud, et Limousini OÜ-le

määratud toetus on koondunud Raigrod OÜ kätte ja seda ei nähtu ka asja materjalidest; 4)

pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Limousini OÜ loomaveokäru kasutajaks ning et ta

transportis Limousini OÜ loomi tasuta, ei võimalda teha järeldust, et loomaveokäru ostmine

ei aidanud kaasa Limousini OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud,

et Limousini OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus loomaveokäru järele. Samuti pole

vastustaja tuvastanud, et loomaveokäru poleks asunud Limousini OÜ tegevuskohas ja et

Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud; 5) asjaolu, et

Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist, ei osuta toetuse saamiseks vajalike

tingimuste kunstlikule loomisele. Limousini OÜ põhjendus tehingupartneri valiku kohta ei ole

ebaratsionaalne ja vastustaja ei väida, et tehing ei vastanud turutingimustele; 6) üksnes

asjaolud, et nii Limousini OÜ kui ka Uraa OÜ asutati 2020. a augustis (so mitte vahetult enne

2021. a toetustaotluste esitamist) ning nende äriühingute juhatuse liikmed olid Raigrod OÜ-s

töötanud, ei anna alust järelduseks, et kaebajad asutas Raigrod OÜ; 7) PRIA 03.08.2023. a

otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis ei osuta Uraa OÜ ja Raigrod OÜ seotusele sellisel

määral, mis võimaldaks järeldada, et Uraa OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata;

8) pole tõendatud, et Uraa OÜ-le määratud toetus oleks koondunud Raigrod OÜ kätte,

Raigrod OÜ-lt soetatud loomade ostuhind (4500 eurot) moodustas üksnes 15% väljamakstud

toetussummast; 9) pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Uraa OÜ traktori kasutajaks

ning abistas Uraa OÜ-d loomade hooldamisel tasuta, ei võimalda teha järeldust, et traktori

ostmine ei aidanud kaasa Uraa OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole

tuvastanud, et Uraa OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus traktori järele. Samuti pole

vastustaja tuvastanud, et traktor poleks asunud Uraa OÜ tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks

seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud; 10) asjaolu, et Uraa OÜ soetas Raigrod

OÜ-lt viis looma, ei osuta toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikule loomisele, samuti

pole vastustaja väitnud, et tehing ei vastanud turutingimustele; 11) Raigrod OÜ-lt

põllumajanduslikuks tegevuseks vajaliku tehnika rentimiseks 01.08.2021 sõlmitud

rendilepingut, mil Uraa OÜ-le polnud veel toetust määratud, ei ole alust pidada näiliseks

tehinguks; 12) PRIA ei selgitanud haldus- ega vaidemenetluses välja, kas kaebajate loomad

olid eraldatud või mitte ning kaebajate esitatud ortofoto ja sildid jäeti tähelepanuta. Seega ei

loe kohus tõendatuks vastustaja väidet, et kaebajad pidasid loomi ühiselt ja eeltoodu tõttu ei

saa omistada kaalukat tähendust ka asjaolule, et kaebajad tegutsesid samal kinnistul; 13)

PRIA pole vaidlustatud otsustes välja selgitanud ega põhjendanud, kas ja kuidas mõjutas

kaebajatevaheline laenutehing toetuse tingimustele vastamist ja kaebajatele määratud toetuse

eesmärgi saavutamist. Asja materjalidest ei nähtu, et laenutehing oleks takistanud kaebajatel

äriplaanis kavandatud investeeringute tegemist või, et Uraa OÜ-l oli vaja raha toetuse muude

tingimuste täitmiseks, mida ta oleks pidanud suutma saavutada omavahendite arvel; 14)

dokumentide koostamisel ja esitamisel abistamine osutab isikutevahelisele seotusele, kuid

sellel puudub äratuntav seos toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega.

20.2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et äriühingute vahelised isikulised, varalised ja

tehingulised seosed võivad osutada sellele, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on

loodud kunstlikult ning seetõttu tuleb neid hinnangu andmisel arvesse võtta, kuid oluline on

silmas pidada ka seda, et ainuüksi asjaolust, et äriühingud moodustavad ühtse

põllumajandusliku majapidamise, ei saa automaatselt järeldada, et äriühingutel oli eesmärk

täita toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult (Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2024. a

otsus haldusasjas nr 3-22-859, p-d 16 ja 18). Nagu eelpool juba märgitud, analüüsis

halduskohus asja materjale ning ka kohtuistungil kuuldut ja leidis, et tal ei tekkinud asja

materjalide põhjal veendumust, et kumbki kaebaja ei olnud võimeline iseseisvalt vaidlusalust

toetust saama või toetuse saamise tingimusi täitma ning mõlema kaebaja juhatuse liikmed olid

omandanud loomakasvatuseks vajaliku kutsetaseme, nende käsutuses või kasutuses olid nii

loomade pidamiseks vajalik hoone kui ka karjamaa ning nad tegid äriplaanis kavandatud

investeeringud. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et kunstlike tingimuste loomise

objektiivne koosseis on käesolevas asjas vastustaja poolt veenvalt tõendamata ja kaebajate

kaebused tuleb rahuldada.

21. Eeltoodust tulenevalt jääb PRIA apellatsioonkaebus rahuldamata.

22. Limousini OÜ esitas taotluse apellatsioonimenetluse kulude (õigusabikulud) summas

300 eurot, väljamõistmiseks, esitades Erovik Õigusbüroo OÜ arve nr 55-2025. Arvelt nähtub

kaebajale osutatud teenus ehk vastuse koostamine apellatsioonkaebusele käesolevas asjas ja

selle hind ilma käibemaksuta. Kuna PRIA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb PRIA-lt

kaebaja apellatsioonimenetluse kulud summas 300 eurot kaebaja kasuks välja mõista

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)