2-22-15172/33 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-22-15172

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

V S hagi Narva linna vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

5000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V S (isikukood XXX)

Kostja Narva linn Narva Linnakantselei kaudu

(registrikood 75008485), lepinguline esindaja Silver

Peepmaa

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

10. veebruaril 2026 kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Mõista välja Narva linnalt Narva Linnakantselei kaudu (registrikood 75008485) V S

(isikukood XXX) kasuks mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot.

3. Kohustada Narva linn Narva Linnakantselei kaudu kandma kohtuotsuse p-s 2

määratud hüvitise V S pangakontole XXX.

4. Jätta menetluskulud Narva linn Narva Linnakantselei kaudu kanda.

5. Käesolevas asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V S (hageja) esitas 12. oktoobril 2022 Viru Maakohtule hagi (tl 4-5) Narva linna (kostja) vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-22-15172).

Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju summas 5000

eurot ning kohustaks kostjat kandma määratud hüvitise hageja pangakontole XXX.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt liikus hageja 24. juunil 2022 kell 19.30 paiku Narva linna

territooriumil jalgrattasõiduks ette nähtud liiklusteel tõukerattaga kiirusega 20–23 km/h.

Liiklusteel puudusid ohust ette teatavad liiklusmärgid. Liikudes maja Tallinna mnt 23

piirkonnas, kukkus hageja tõukerattalt. Kukkumise põhjuseks oli jalgrattatee remonditöödest

tingitud rikkekoht – ligikaudu 2 × 2 meetri suurune ala, kus teekate oli eemaldatud ja selle

asemel oli laotatud kivikillustik. Sündmuskoht oli fikseeritud videokaameraga.

Kukkumise tagajärjel sai hageja eluohtlikke tervisekahjustusi: rangluumurru, abaluu murru,

traumaatilise hemopneumotooraksi ning kopsuvigastused.

Raskes seisundis toimetas kiirabi hageja Narva Haigla intensiivravi osakonda. Samal päeval

intubeeriti hageja raske seisundi tõttu ja viidi medikamentoossesse koomasse. Arstid otsustasid

toimetada ta edasiseks raviks Tartu Ülikooli Kliinikumi. Hageja viibis Narva Haiglas 24. juunist

kuni 4. juulini 2022 ning 4. juulist kuni 13. juulini 2022 Tartu Ülikooli Kliinikumi

anestesioloogia ja intensiivravi osakonnas ning kopsukliinikus.

Pärast haiglast väljakirjutamist tarvitas hageja valuvaigistavaid ravimeid, kuna tal esinesid

tugevad ja pidevad valud. Enesehooldus oli raskendatud ning hageja elukvaliteet halvenes

oluliselt kukkumise tagajärjel saadud tervisekahjustuste tõttu.

3. augustil 2022 halvenes hageja terviseseisund uuesti ning ta pöördus Narva Haiglasse

kopsupõletiku tõttu.

Hageja leiab, et eeltoodud asjaolud annavad talle aluse nõuda kostjalt mittevaralise kahju

hüvitamist.

Hageja hinnangul oli kostja kohustatud tagama teede korrashoiu ning ohutuse, sealhulgas

remonditööde korral vastavate ettevaatusmärkide paigaldamise. Kuna kostja jättis oma

kohustused täitmata, on ta vastutav hageja kukkumise ja sellest tulenevate vigastuste eest.

Enne kohtusse pöördumist esitas hageja kostjale kahjunõude, kuid kostja ei ole temaga ühendust

võtnud ega vastanud pöördumisele. Seetõttu on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma

kohtu poole.

3(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 127, 130, 1045 ja 1050, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-le 233 ning teeseaduse (TeeS; kohtu märkus: seadus ei kehti alates 1.

juulist 2015) §-dele 51 ja 10.

Hageja esitas ka taotlused enda vande all ülekuulamiseks ning tunnistaja ülekuulamiseks.

2. Viru Maakohus 12. oktoobri 2022. a määrusega (tl 25-26) võttis hagi menetlusse.

3. Kostja ei nõustu oma esimeses vastuses hagile (tl 39–40) hagiavalduses esitatud väidetega

ning palub käesolevas menetlusstaadiumis kostjale teadaoleva teabe alusel jätta hageja nõuded

täies ulatuses rahuldamata. Kostja taotleb TsMS § 230 lg 2 alusel kohtu kaasabi hagejalt kostja 9.

septembri 2022. a kirjas taotletud täiendava teabe saamiseks ning palub kohtul teha hagejale

ettepanek nimetatud teabe esitamiseks.

Hagivastuse põhjenduste kohaselt ei tunnista kostja olemasoleva teabe alusel hagi. Kostjale jääb

arusaamatuks, miks hageja eitab asjaolu, et kostja vastas esitatud kahjunõudele ning palus

täiendavate andmete esitamist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et enne kostja taotletud teabe

esitamist puudub tal võimalus esitatud nõuet sisuliselt hinnata.

Kostja süü tuvastamiseks on esmalt vajalik välistada, et kahju hüvitamise alus ei tekkinud hageja

enda tegevuse või tegevusetuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt palub kostja TsMS § 230 lg 2 alusel

kohtul teha hagejale ettepanek esitada kostja 9. septembri 2022. a vastuses taotletud teave.

Enne hageja poolt täiendava teabe esitamist või sellest keeldumist ei ole kostjal võimalik hageja

nõude osas sisulist seisukohta võtta. Kostja ei välista pärast täiendava teabe saamist hagejale

ettepaneku tegemist kokkuleppe sõlmimiseks.

Juhul kui hageja täiendavat teavet ei esita, esitab kostja taotluse kaasata kostja poolel kolmanda

isikuna menetlusse ehitustöid teostanud äriühing, kuna ehitajal lasus lepingu täitmise ajal

kohustus tagada kõigi nõuete täitmine ning hüvitada kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Hagi

võimaliku rahuldamise korral kaalub kostja regressinõude esitamist ehitustöid teostanud

äriühingu vastu.

4. Hageja toob välja seisukohas esimesele hagivastusele (tl 45), et ta ei saanud kätte kostja kirja

täiendava teabe saamise kohta. Koos kostjale edastatud nõudekirjaga esitas hageja ka

videosalvestise. Sama sündmuskoha videosalvestis esitati kohtule koos hagiavaldusega.

Õnnetusjuhtumi täpne asukoht on kirjeldatud nii esitatud nõudekirjas kui ka hagiavalduses ning

sellekohane tõend on kohtule esitatud. Hageja juhib tähelepanu, et on taotlenud tunnistaja

ülekuulamist. Tunnistajaks on kõrvaline isik, kes viibis sündmuskohal juhuslikult ja oli

õnnetusjuhtumi pealtnägija.

Hagejal puudusid kiiver ja muud kaitsevahendid, kuna liiklusseaduse kohaselt ei ole kiivri

kandmine kohustuslik. Hageja liikus linna territooriumil tõukeratta ja jalgrattaga sõitmiseks

ettenähtud teel.

Haigla epikriisi järgi ei ole hagejal tuvastatud alkoholi tarvitamist. Samuti kinnitab hageja, et ta

ei tarvitanud alkoholi ei õnnetusjuhtumi päeval ega ka sellele eelnenud päevadel.

4(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

5. Lõplikus hagivastuses (tl 53-54) ei nõustunud kostja hagiavalduses kajastatuga, kostja hagi ei

tunnista ja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei pea hetkel

võimalikuks lahendada asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppega, kuid ei välista

kompromissi saavutamist menetluse ajal.

Kostjale jääb jätkuvalt arusaamatuks, miks eitab hageja asjaolu, et kostja esitatud kahjunõudele

vastas ja palus täiendavaid andmeid esitada. Kostja esitab käesolevaga kinnituse hagejale

kahjunõudele vastuse saatmise kohta.

Juhtumi toimumise koha suhtes on kostja jätkuvalt seisukohal, et hageja esitatud info alusel ei

ole võimalik kindlalt tuvastada õnnetuse toimumispaika. Hageja on lisanud hagiavaldusele

videosalvestise, millele sai salvestatud kiirabibrigaadi poolt esmaabi osutamine tuvastamata

isikule tuvastamata asukohas. Hagejal on võimalik tõendada juhtumi asukohta kas politsei või

kiirabi vastava kirjaliku kinnitusega, kuid hageja ei ole seda käesoleva ajani teinud. Seega ei ole

hageja käesoleva ajani tõendanud, et hageja poolt väidetav juhtum toimus just hageja viidatud

kohas, s.o Narva linnas Tallinna mnt 23 maja juures.

Hageja kinnitab 3.11.2022. a seisukohas, et ei kasutanud mingisuguseid isikukaitsevahendeid.

Kuna hageja ise kinnitab, et sõitis kiirusega ca 23 km/h, s.o ca 6 m/s, siis hageja, kasutades

elektrilist tõukeratast ilma isikukaitsevahenditeta (kiiver, kaitsmed), oli kaudselt ise süüdi selles,

et mistahes intsidendi korral oleksid tagajärjed võimalikult rasked.

Hageja nägemise suhtes kostja soovile välja selgitada, milline on hageja nägemine, on hageja

3.11.2022 paljasõnaliselt vastanud, et „Nägemise probleemi hagejal ei ole“. Seega puudub teave

selle kohta, kas hageja kukkumise üks põhjustest võis olla asjaolu, et hageja ei näinud ees olnud

takistust.

Kuigi 3.11.2022. a seisukohas on hageja paljasõnaliselt kinnitanud, et hagejal ei ole

alkoholiprobleemi, siis hagiavalduse lisa 3 lk 3 on fikseeritud „Haiguslugudes käib läbi võimalik

alkoholi kuritarvitamine“. Seetõttu pidas kostja oluliseks selgitada välja, kas hageja võis

kukkumise hetkel olla alkoholi tarvitanud. Antud juhul on asjaolu kinnituseks hageja 3.11.2022.

a seisukohtades esitatud paljasõnaline väide, et ta ei olnud alkoholi tarvitanud.

Hagiavalduses väidab hageja, et hageja Tartu Ülikooli Kliinikumi üleviimine ja seejärel

teistkordne ravi Narva Haiglas olid tingitud kukkumise tagajärjel saadud vigastustest. Faktiliselt

nähtub Narva Haigla 3.08.2022 - 11.08.2022 haiglusloost, et hagejal olid diagnoosid: C34.1 -

Bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja, ülasagar, bronh või kops; C78.0 - Hingamis- ja

seedeelundite metastaatiline pahaloomuline kasvaja, kopsu metastaatiline pahaloomuline

kasvaja; J45.8 - Segatüüpi astma; J96.1 - Krooniline hingamispuudulikkus.

Kostja esindajal puuduvad meditsiinialased eriteadmised, aga hageja diagnoose lugedes tekib

kostjal kahtlus, et hageja terviseseisundi halvenemine ja esmases haiglas viibimisel Tartu

Ülikooli Kliinikumi suunamine ning koomasse viimine oli põhjustatud hageja muudest

haigustest, mitte aga kukkumise tagajärjel saadud roidemurdudest.

Kostja süü tuvastamiseks on vaja esmalt välistada, et kahju hüvitamise alus ei tekkinud hageja

enda tegevuse või tegevusetuse tõttu. Hageja esitatud tõendite pinnalt ei saa üheselt tuvastada, et

hageja tegi kõik endast oleneva kukkumise vältimiseks ning hageja haiglas viibimine oli tingitud

ainult kukkumise tagajärjel saadud vigastustest.

6. Kostja esitas 20. septembril 2024 taotluse (tl 60) iseseisva nõudeta kolmanda isiku

kaasamiseks kostja poolel, mis oli 11. septembri 2025. a määrusega (tl 79-80) jäetud

rahuldamata (määrus on jõustunud 4. oktoobril 2025).

5(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

7. Kohus arutas asja 30. oktoobril 2025 toimunud kohtuistungil (tl 86-90). Kohtuistungil jäid

osapooled oma nõuete, väidete ja vastuväidete ning nende põhjenduste juurde.

Hageja andis ütlusi vande all. Hageja selgitas, kus kohas on toimunud liiklusõnnetus, et

sündmuskohal puudusid mistahes lindid ega märgid. Hageja kinnitas, et tal ei olnud ei kiivrit ega

kaitsmeid. Hageja oli kaine, killustikku ei ole näinud. Kui ta oleks seda näinud, siis oleks

pidurdanud ja jalgsi sealt edasi läinud. Sõidukiirust ei ole hageja ületanud, tõukerattal on

sõidukiiruse piirang 25 km/t. Hageja sõitis ca 23 km/t, kuna aku ei olnud täislaaditud.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai hageja rasked kehavigastused: olid murtud üheksa roiet, abaluu ja

rangluu. Hageja siiamaani tunneb valu, tarvitab valuvaigistit „Skudex“. Üks kehapool valutab

kogu aeg, hageja ei saa magada sel kehapoolel.

Hageja elab üksi kahetoalises üürikorteris, saab pensioni 626 eurot kätte.

Liiklusõnnetuse ajal oli hageja pensionil. Ta on pensionil alates 21. augustist 2021. Enne seda

tuvastati hagejal tervisepuue. Aastal 2011 eemaldati hagejal kops kopsuvähi tõttu. Üks kops

täielikult puudub.

Nõutud kahju hüvitise suurus on proportsionaalne võrreldes hageja kannatustega. Hageja viibis

korduvalt haiglas, tal olid tugevad valud. Siiamaani esineb hagejal terviseprobleeme ning ta

kasutab väga tõsiseid valuvastaseid ravimeid.

Hageja selgitas, et on korduvalt haiglas viibinud, võib-olla mitte ainult kukkumise pärast. Hageja

ei mäleta täpselt, mille tõttu kutsus ta kiirabi välja. Kui hagejal on valus, siis ta kutsub kiirabi.

Mõnikord pannakse ta haiglasse, mõnikord mitte.

Kostja kinnitas, et pärast hageja ütluste andmist puudub enam vaidlus liiklusõnnetuse toimumise

koha ja aja ning asjaolu üle, et kõnealune tee kuulub Narva linnale. Tegemist on kohalikule

omavalitsusele kuuluva teega, seal piirkonnas liiklusõnnetuse toimumise ajal tõesti teostati

tänavavalgusti rekonstrueerimistööd.

Kuna elektriline tõukeratta puhul on tegemist vaieldamatult kõrgendatud ohuallikaga

liiklusseaduse mõistes, siis kehtisid hagejale kõrgendatud nõuded selle kasutamisel. Nendeks on

kohustused isiku kaitsevahendite kasutamiseks, teeoludele vastava sõidukiiruse valimiseks jne.

Hageja ei järginud vajalikke hoolsusmeetmeid kõrgendatud ohuallika kasutamisel.

Hageja tervisliku seisundi kohta on asjas esitatud vastuolulised andmed. Hageja väidab üht, tema

esitatud materjalidest võib välja lugeda hoopis teist.

Pooled olid nõus, kui hageja ei nõua tunnistaja ülekuulamist, arutada asja edasi kirjalikus

menetluses.

8. Hageja võttis tunnistaja ülekuulamise taotluse (tl 93) tagasi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 242). Kostja nõustus sellega (tl 98).

9. Kohus määras 14. novembril 2025 (tl 100) tsiviilasja arutamise kirjalikus menetluses,

määrates vajalikud tähtajad ning teatades kohtulahendi avalikult teatavakstegemise tähtaega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus leiab, hinnates TsMS § 232 lg 1 kohaselt tsiviilasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja

tutvudes toimiku materjalidega, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses.

6(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Hagiavaldusest nähtuvalt lähtub hageja mittevaralise kahju 5000 euro hüvitamise nõue asjaolust,

et hageja liikus 24. juunil 2022 kell 19.30 paiku Narva linna territooriumil jalgrattasõiduks ette

nähtud liiklusteel tõukerattaga kiirusega 20–23 km/h. Tallinna mnt 23 asuva maja piirkonnas

kukkus hageja tõukerattalt maha. Kukkumise põhjuseks oli jalgrattatee remonditöödest tingitud

rikkekoht – ligikaudu 2 × 2 meetri suurune ala, kus teekate oli eemaldatud ja selle asemel oli

laotatud kivikillustik. Liiklusteel puudusid ohust ette teatavad liiklusmärgid. Kukkumise

tagajärjel sai hageja eluohtlikke tervisekahjustusi: rangluumurru, abaluu murru, traumaatilise

hemopneumotooraksi ning kopsuvigastused.

Kostja hagi ei tunnista.

Pooltel ei ole vaidlust, et:

- 24. juunil 2022 umbes kl 19.30 kukkus hageja Narva linnas Tallinna mnt 23 maja piirkonnas

asuval liiklusteel elektritõukerattalt maha;

- nimetatud teelõigul liiklusõnnetuse toimumise ajal

teostati tänavavalgusti

rekonstrueerimistööd;

- kukkumise põhjuseks oli jalgrattatee remonditöödest tingitud rikkekoht – ligikaudu 2 × 2

meetri suurune ala, kus teekate oli eemaldatud ja selle asemel oli laotatud kivikillustik;

- tee kuulub Narva linnale ning tegemist on kohalikule omavalitsusele kuuluva teega;

- liiklusteel puudusid ohust ette teatavad liiklusmärgid (lindid, märgid);

- hagejal ei olnud ei kiivrit ega kaitsmeid;

- kukkumise tagajärjel sai hageja terviserikkeid, viibis haiglas.

Vaidlus on selle üle:

- kas hageja oli liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobes;

- kas hageja haiglas viibimine oli tingitud ainult kukkumise tagajärjel saadud vigastustest;

- kas ja millises ulatuses kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest;

- kas hagejal kahju tekkimine ei tekkinud hageja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 25 alusel on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt

õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas

seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele

mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei

ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.

VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

7(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju

korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama

paragrahvi lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi.

Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus nr 3-2-1-54-07) selgitanud,

et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü

küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo

õigusvastasus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-54-07). Tõendamiskoormise osas kehtib kahju

hüvitamise nõude puhul põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse

rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja ja kahju tekkimise

vahel.

Viidatud sätete ja kohtupraktika alusel on kostja vastutuse tekkimise eelduseks vaja järgmise

nelja osise samaaegset esinemist: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab

olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja

käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses (põhjuslik seos) isiku õigusvastase

teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt,

seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu, või kostja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele.

Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist

kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi

sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on

kohustuslike õigusnormide rikkumine.

Hageja on seisukohal, et kostja õigusvastane tegu seisnes teede korrashoiu ning ohutuse,

sealhulgas remonditööde korral vastavate ettevaatusmärkide paigaldamise tagamise kohustuse

rikkumises. Kuna kostja jättis oma kohustused täitmata, on ta vastutav hageja kukkumise ja

sellest tulenevate vigastuste eest.

Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis tuleb vastutuse eeldusena tuvastada eelkõige kostja

õigusvastane tegevus, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja

kostja õigusvastase tegevuse vahel.

Kostja tegevus/tegevusetus

Pooled ei vaidle selle üle, et tee, kus toimus hagejaga liiklusõnnetus, kuulub Narva linnale, seega

on Narva liin tee omanik. Samuti puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse toimumise ajal ja kohal

teostati tänavavalgusti rekonstrueerimistööd.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada linnas muuhulgas linna teede korrashoidu, v. a kui see ülesanne on

seadusega antud kellegi teise täita.

Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 näeb ette, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb

hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks

liiklemiseks. Sama paragrahvi lg-st 2 nähtub, et tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

8(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Liiklusseaduse (LS) § 6 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv,

võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus (lg 1); liiklust korraldatakse

liikluskorraldusvahenditega (lg 2); liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid

peavad vastama käesolevas seaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetele (lg 3); liikluse

korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või

teehoiu korraldamise eest vastutav isik (lg 4).

Seega, Narva linnal kui teeomanikul lasub vastutus liikluskorralduse ohutuse ning

liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigutuse eest.

LS § 2 lg 29 kohaselt on liikluskorraldusvahendiks liiklust korraldav või suunav vahend (foor,

liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus,

tõkkepuu, ohutussaar või muu selline).

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“

§ 2 p-de 1, 6, 11 ja 30 kohaselt on ajutine liikluskorraldus muuhulgas teetöö läbiviimiseks

vajalik liikluskorraldus, mis kehtestatakse kindlaks ajaperioodiks (p 1); teetöö on tehtav töö või

tegevus teel ja tee kaitsevööndis, nende all või kohal (punkt 6); tööpiirkond on liiklusmärgiga

158 „Teetööd” tähistatud teelõik; liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord,

teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda (p 30).

LS § 6 lg 6 järgi kehtestab liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendusi

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Majandus- ja taristuministri 22.02.2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p 21 kohaselt hoiatab märk 158 „Teetööd” teel, selle

kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega

seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist.

Kohtuistungil andis hageja ütlusi vande all selle kohta, et teelõigul, kus ta kukkus tõukerattalt

maha, ei olnud ühtegi hoiatavat liikluskorraldusvahendit.

Hagiavaldusele lisas hageja videofaili (Lisa 1.mp4), mille on teinud pealtnägija, kust on samuti

näha, et teelõik on kaetud kivikillustikuga ning et igasuguseid liikluskorraldusvahendeid ei ole.

Kohtuistungil vande all antud hageja ütlustega ja hagiavaldusele lisatud videofailiga (Lisa

1.mp4) leiab kohus tõendatuks, et teelõigul, kus toimus liiklusõnnetus, ei olnud ühtegi hoiatavat

liikluskorraldusvahendit teetööde kohta. Teelõik oli kaetud kivikillustikuga.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja oma tegevusetusega rikkus teeomanik olles ohutu liikluse

tagamise hoolsuskohustust, s.o hoida ära oht kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekkimisele,

jättes liikluskorraldusvahendeid paigutamata.

Hagejal kahju tekkimine

SA Narva Haigla hageja statsionaarsest epikriisist (tl 6-13) on näha, et hageja viibis

anestesioloogia ja intensiivravi osakonnas ajavahemikul 24.–27.06.2022. Lõplik diagnoos on

põhihaigus S22.4 - Roiete hulgimurd, tüsistusteks on S27.2 - Traumaatiline hemopneumotooraks

[veriõhkrind] ja A41.9 - Täpsustamata septitseemia. Kaasuvateks haigusteks on S42.1 –

Abaluumurd ja S42.0 – Rangluumurd. Välispõhjused W02.41 - Uiskude, suuskade, rulluiskude

või rulaga seotud kukkumine. Tänav ja [maan]tee, puhke- ja vaba aja tegevus.

Anamneesist on näha, et 24.06 kell 19.30 pt. kukkus tõukerattast. Pt. on toodud kiirabi brigaadi

poolt kaebustega hingeldust, valu rindkeres. Patsiendi seisund on raske. Teadvusel, kontakt on

9(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

raskendatud valu tõttu. Anamneesis on parem ülasagara bronhi pahaloomuline kasvaja (parem

kops on eemaldatud). Südame toonid on tuhmid, arütmilised, kõrvalkahinaid pole kuulda.

Kopsudes alaväljades nõrgenenud, HS - 28/min, SpO2 - 95% lisahapnikuga 7 l/min. Kõht on

pehme, kergelt puhitunud. Perifeerseid turseid ei ole. Rindkerest ja kõhust Rg: Parem kops on

eemaldatud, pleural lubjastusi ja pleuraõõnes vedelikku. Mediastiinum on nihkunud paremale -

leid jälgitav ka 16.03.2018 KT uuringul. Uuringu esimestel kihtidel on jälgitav vasaku rangluu

nihketa murd proksimaalses kolmandikus. 1. roie jääb uuringualast välja. 2., 3. roide fraktuurid

keskmisel aksillaarjoonel. 4.-10. roide fraktuurid tagumisel aksillaarjoonel. 7.-10. roide murrud

vähese nihkega. Lisaks roietes vanu fraktuure. Vasakus kopsus üla- ja alasagaras dorsaalsel

kontusioonikolded. Vasakul minimaalne pneumotooraks ja dorsaalsel vähest pleuraefusiooni.

Vasaku abaluu vähese nihkega fraktuur. Vaagnaluud ja lülisammas on fraktuurita. Paremal

roietes vanu murrujärgseid deformatsioone. Intraabdominaalsel akuutse leiuta. Vaba vedelikku

ega vaba gaasi ei ole. Neerude karikate tippudes on lubjastusi. Diagnoos - Roiete hulgimurd.

Traumaatiline hemopneumotooraks. Abaluumurd. Rangluumurd. Pt. on hospitaliseeritud IROsse.

Haiguse kulg: raske seisundi ja süveneva hingamispuudulikkuse tõttu pt. kell 21-50 intubeeritud

ja viidud üle MV-le. 25.06. on rajatud pleuradreen vasakul (saadud vähe õhku) ja 27.06

pleuradreen eemaldatud. Täna hommikul on saadud teave laborist - verekülvis on Gram-positiv

mikroobi kasv (tema tundlikus veel teadmata) 27.06. Pt. konsulteeritud TÜK III intensiivi arstiga

- otsustatud suunata pt. TÜK-sse edasiseks raviks. Kl. 12.05 pt. antud reanimobiili brigaadile üle

TÜK-sse transporteerimiseks.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum hageja statsionaarse epikriisi (tl 14-16) järgi viibis hageja

anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ajavahemikul 27.06. – 04.07.2022 ning ajavahemikul

04.07. – 13.07.2022 Kopsukliiniku torakaalkirurgia ja kopsusiirdamise osakonnas. Põhihaiguse

(S22.4 - Roiete hulgimurd) tüsistusteks on J96.0 - Äge hingamispuudulikkus, S27.2 -

Traumaatiline hemopneumotooraks, S27.3 - Muud kopsuvigastused, J18.9 - Täpsustamata

kopsupõletik. Anamneesis on märgitud rindkerevalu, lisahapniku vajadus. Patsient

hospitaliseeriti TÜK 3. intensiivraviosakonda Narva haiglast polütrauma tõttu – 24.06.22

kukkumine tõukerattaga, vigastustest vasakul 2.-10. roide murrud ja hemopneumotooraks,

vasaku kopsu kontusioon, vasaku abaluu- ja rangluumurd. Patsient oli väljakirjutatud paranenud

seisundis.

Kohus leiab viidatud epikriisidega ja nendes sisalduva anamneesidega tõendatuks, et hagejal on

tekkinud tervisekahju.

Põhjuslik seos

Kohus leiab, et kostja tegevusetus on liiklusõnnetuse ja selle läbi hagejale tekkinud tervisekahju

põhjuseks.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatult arvata, et kui kostja oleks toiminud

õiguspäraselt ja paigaldanud liikluskorralduse vahendeid vastavalt nõuetele, siis ei oleks hageja

maha kukkunud ning tal ei oleks tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustust. Nõuetele vastavate

liikluskorraldusvahendite puudumine oli liiklusõnnetuse põhjuseks.

Seega on hageja tõendanud kostjale etteheidetava teo (tegevusetuse) ja hagejal tekkinud kahju

vahel põhjuslikku seost küll.

Õigusvastasus

Hageja tervisele kahju tekitamist kostja tegevusetusega, s.o liikluskorraldusvahendite

paigutamata jätmisega, saab pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt on

10(

Tsiviilasi nr 2-22-15172

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega.

Sel korral kostja teo (tegevusetuse) õigusvastasus eeldatakse.

Süü

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi.

VÕS § 104 lg 1 näeb ette, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma

kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et süü

vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg-st 3 nähtub, et hooletus on käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine.

Kostjal tulnuks seega tõendada süü puudumist, s.o hoolikat käitumist.

Kostja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist ei tõendanud.

Seega eeldatakse, et kostja oma teoga (tegevusetusega) tekitanud hagejale kahju õigusvastaselt ja

väliselt hooletult.

Mittevaraline kahju

VÕS § 134 lg-st 2 nähtub, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega

tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt arvestatakse

mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist

ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Hageja mittevaralise kahju nõue on seotud hagejal kehavigastuste ja tervisekahju tekitamisega.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju summas 5000 eurot.

Kohus on tuvastanud, et kostja vastutab hagejale tekitatud kehavigastuse ja tervisekahjustuse

tekitamise eest. Sel korral tuleb mittevaralise kahju, s.o füüsilise ja hingelise valu tekkimist,

eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea hageja tõendama midagi muud peale

selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest.

Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, siis määrab kohus hüvitise

suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2 ja 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega

asjaolude alusel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks piisab üldjuhul kui tõendatakse neid

asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust

ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22). Lisaks

arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel hüvitiste suurust sama liiki

asjade kohtupraktikas (RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-105-01).

Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte

taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku

11(

Tsiviilasi nr 2-22-15172

olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine

võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKKKo 11.11.2021, 1-20-3535, p 18).

Kohus ei leidnud lahendeid, milles oleks mittevaralise kahju hüvitis välja mõistetud just

elektritõukerattalt kukkumise tagajärjel saadud vigastuste eest.

Riigikohtu koostatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022.

aastal“ kohaselt jäid kohtute väljamõistetavad hüvitised kehavigastuse tekitamise või tervise

kahjustamise eest vahemikku 100–12 000 eurot, mediaan 1000 eurot ja keskmine hüvitis 1752

eurot. Sama analüüsi kohaselt on kohtud teinud mõned lahendid, kus kohtud mõistsid välja

mittevaralise kahju hüvitisi seoses kukkumisega libeduse tõttu ning sellest põhjustatud

kehavigastuse või tervise kahjustamise eest 100–500 eurot. Muul põhjusel kummisega tekitatud

kehavigastuse või tervise kahjustamise eest on välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi kahel

korral, s.o 1500 eurot ja 4000 eurot. Analüüsi kohaselt on välja mõistetud väikseim hüvitis

olnud 100 eurot (ja seda ka juhul, kui kehavigastus või tervisekahjustus on seotud kukkumisega).

Kõige suuremad kahjuhüvitised on väga harva ja väga raskete kehavigastuste puhul välja

mõistetud. Sedasi mõisteti kõige suurem mittevaralise kahju hüvitis 12 000 eurot välja siis, kui

tekitati nimmelülimurrud ja isik oli liikumisvõimetu. Samas on lülisamba nimmeluu ja

vaagnaluu murru puhul välja mõistetud hüvitiseks ka vaid 200 eurot.

Hagejale mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada, et SA Narva Haigla hageja

statsionaarsest epikriisist (tl 6-13) nähtuvalt on hagejal tuvastatud roiete hulgimurd, murdusid ka

abaluu ja rangluu. Tekkis tüsistus traumaatilise hemopneumotooraksi (veriõhkrind) ja

täpsustamata septitseemia näol. Hageja seisund oli raske, ta oli teadvusel, kuid kontakt oli

raskendatud valu tõttu. Raske seisundi ja süveneva hingamispuudulikkuse tõttu oli hageja

intubeeritud ja viidud üle MV-le (hageja väitel koomasse). Rajatud pleuradreen vasakul (saadud

vähe õhku).

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum hageja statsionaarsest epikriisist (tl 14-16) nähtuvalt hagejat

hospitaliseeriti TÜK 3. intensiivraviosakonda Narva haiglast polütrauma tõttu. Põhihaiguse

(S22.4 - Roiete hulgimurd) tüsistusteks on J96.0 - Äge hingamispuudulikkus, S27.2 -

Traumaatiline hemopneumotooraks, S27.3 - Muud kopsuvigastused, J18.9 - Täpsustamata

kopsupõletik. Anamneesis on märgitud rindkerevalu, lisahapniku vajadus. Patsient

hospitaliseeriti TÜK 3. intensiivraviosakonda Narva haiglast polütrauma tõttu – 24.06.22

kukkumine tõukerattaga, vigastustest vasakul 2.-10. roide murrud ja hemopneumotooraks,

vasaku kopsu kontusioon, vasaku abaluu- ja rangluumurd. Patsient oli väljakirjutatud paranenud

seisundis.

Hageja viibis haiglates ajavahemikul 24. juunist kuni 13. juulini 2022.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatult mittevaralise hüvitise määramisel arvestada SA Narva

Haigla statsionaarne epikriisiga (tl 17-20), mille kohaselt viibis hageja teraapiaosakonnas ravil

ajavahemikul 03.08 – 11.08.2022 diagnoosiga J12.9 - Täpsustamata viiruspneumoonia. Hagejal

viiruspneumoonia tekkimist ei saa ilmtingimata olla põhjuslikus seoses kostja tekitatud kahjuga,

see ei tulene esitatud tõenditest. Hageja ise kohtuistungil vande all ülekuulamisel möönis, et

viiruspneumoonia võis tekkida ka sõltumatult elektritõukerattalt kukkumise järel tekkinud

kehavigastusest.

Võttes arvesse hagejal tuvastatud vigastused, on eluliselt usutav, et hageja pidi taluma

kehavigastuste tõttu suurt valu ning raviks kulus hulk aega, isiku igapäevased tegevused olid

piiratud.

12(

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel on hageja nõutud mittevaralise kahju hüvitise suurus

5000 eurot mõistlik.

Kahjustatud isikust tulenevad asjaolud (VÕS § 139 lg 1)

Kostja väitel on alust eeldada, et hageja oli alkoholijoobes. Samuti et hagejal kahju tekkimine

toimus hageja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu (hagejal ei olnud kaitsmeid).

VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse kahju juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

LS § 2 p 27 kohaselt on liiklejaks isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina.

Elektritõukerattas on kergliikur LS § 2 p 211 esimeses lauses sätestatud mõttes, mille kohaselt on

kergliikuriks käesoleva seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud

istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. LS § 87 lg 12 järgi ei tohi kergliikuri

valmistajakiirus olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, välja arvatud

tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti.

LS § 33 lg 11 p 2 järgi on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis

või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis

isikule.

LS § 69 lg-st 1 nähtub, et juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud

alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Kohtule ei ole esitatud teavet selle kohta, et hagejal oleks joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatud korrakaitseseaduses sätestatud korras. Joobeseisund ei nähtu ka kohtule

esitatud meditsiinidokumentidest.

Seadus ei näe ette täiskasvanu kergliikuri juhi puhul kiivri kandmise kohustust, kuid see on küll

soovitatav ohutuse tagamiseks.

Kohus leiab aga, arvestades hagejal esinevate kehavigastuste lokalisatsiooni, et isegi kui tal oleks

kiiver peas, ei aidanuks see välistada ega vähendada tervisekahjustusi.

Kohus on seisukohal, et alused hageja mittevaralise kahjuhüvitise vähendamiseks, s.o et hagejal

tekkis kahju osaliselt temast tulenevatel asjaoludel, jäid tõendamata.

Kohus peab põhjendatuks ja õiglaseks hüvitiseks hageja toodud ja tõendatud asjaolusid arvesse

võttes mittevaralist kahjuhüvitist 5000 eurot.

Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistab kostjalt

hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot välja.

Hageja palub kohustada kostjat kandma määratud hüvitise hageja pangakontole XXX.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra

ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks.

Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus.

13(

Tsiviilasi nr 2-22-15172

MENETLUSKULUD

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool,

kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud.

Hagi rahuldati täies ulatuses, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab

kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda

menetluskulud.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 punkti 12 kohaselt

ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu tervisekahjustuse, samuti toitja surma tõttu tekitatud

kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest.

Kuna käesolevas asjas riigilõivu tasumise kohustust ei tekkinud, puudub alus mõista riigilõivu

hagi rahuldamise korral välja ka kostjalt. Riigilõivu kui menetluskulu saab välja mõista üksnes

juhul, kui see on seaduse järgi tasumisele kuulunud.

Seega käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik