2-24-144531/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-144531

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5689,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja: X (isikukood XXX)

Kohtuistung

22. jaanuar 2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu Multitude Bank p.l.c ja X vahel 21.

veebruaril 2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja laenulimiidi

suurendamiseks sõlmitud lepingu lisadest tuleneva põhivõla,

sissenõudmiskulu ja viiviste nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 5. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 5930,72 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei

õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 31. märtsil

2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 6. mail 2025 hagiavalduse (täpsustatud 29. mail 2025), milles

palub mõista kostjalt välja põhivõla 4815,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

302,98 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhivõlalt alates 7. maist 2025 kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud

koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (krediidiandja)

ja kostja 21. veebruaril 2019 tähtajatu tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis

krediidiandja kostjale limiiti kuni 1000 eurot.

21. veebruaril 2019 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr oli 59,87% aastas. Krediidi

kulukuse määra arvutamise aluseks on krediit 1000 eurot, intress 47,8515% aastas ning

eeldus, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi

12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest

krediidi kasutusse võtmisest.

22. jaanuaril 2020 ja 7. veebruaril 2021 sõlmisid krediidiandja ja kostja lepingu lisad

laenulimiidi suurendamise kohta. 22. jaanuaril 2020 lepingu lisaga suurendati

laenulimiiti 2000 euroni. Krediidikulukuse määraks oli 61,79% aastas. Krediidi

kulukuse määra arvutamise aluseks on krediit 2000 eurot, intress 49,09% aastas ning

eeldus, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi

12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest

krediidi kasutusse võtmisest.

7. veebruaril 2021 lepingu lisaga suurendati laenulimiiti 5000 euroni. Krediidi kulukuse

määr oli 61,79% aastas. Arvestuse aluseks on laenulimiit 5000 eurot, intress 49,90% ja

eeldus, et laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning

makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.

Kostja kasutas laenulimiiti kokku 6821 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 12

647,91 eurot, millest 2005,96 eurot arvestati põhinõude katteks, 194,63 eurot kulude

katteks ja 10 447,32 eurot intressi katteks.

Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust krediit tagasi maksta. Kostja jättis

tagastamata 2024. a juuli osamakse 252,29 eurot, 2024. a augusti osamakse 262,33

eurot, septembri osamakse 272,62 eurot ja oktoobri osamakse 282,59 eurot.

Krediidiandja edastas 4. oktoobril 2024 kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest

e-posti teel. Krediidiandja hoiatas, et võla tasumata jätmisel lõpeb leping. Kuivõrd

kostja võlga ei tasunud, lõppes leping 19. oktoobril 2024. Kostjat teavitati 5. novembri

l2024 nõude loovutamisest hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4815,04 eurot (kasutusse võetud krediit

6821-tagasimaksed 2005,96). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (20. oktoober 2024) kuni hagiavalduse

esitamiseni 6 mail 2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, s.o 302,98 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis

seadusjärgses määras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367).

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel sissenõudmiskuludena 35 eurot.

Krediidiandja esitas järgmised selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise

kohta. Krediidiandja kontrollis Rahvastikuregistrist kostja isikusamasust. Kostja märkis

taotlusele, et tema kuu keskmine netosissetulek oli 430 eurot ja keskmised kohustused

kuus 90,95 eurot. Krediidiandja lähtus kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel

kostja esitatud andmetest. Krediidiandja kontrollis, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud

kostja suhtes maksehäireid. Krediidiandja viis läbi finantsolukorra analüüsi ja vestles

kostjaga telefoni teel. Krediidivõimelisuse hindamiseks oli eelnev piisav. Täiendavaid

dokumente ja tõendeid ei ole hagejal võimalik kohtu ette tuua.

Krediidileping sõlmiti 2019. aastal ja krediidivõimelisust hinnati 2019. aastal. Tänaseid

nõudeid ei saa kohaldada 2019. aastal sõlmitud lepingule.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja

lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6.1.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 21. veebruaril 2019 tarbijakrediidilepingu.

Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediidilimiit 1000 eurot.

Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 31. novembri

2018 20,01% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr

on 60,03%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 59,87% (dtl 73), st see ei ületanud

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu

krediidisumma võetakse kohe kasutusse, krediidisumma 1000

eurot,

krediidiintressimäära 47,8515% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi

kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 152-153). Seega on krediidi kulukuse

määr kooskõlas seadusega.

6.2.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 22. jaanuaril 2020 limiidi suurendamise lepingu,

mille alusel suurendati limiiti 2000 euroni. Limiidi suurendamise lepingu sõlmimise

ajaks oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 31. novembri 2019 seisuga

20,61%. Selle kolmekordne määr on 61,83%. Limiidi suurendamise kokkuleppes on

krediidi kulukuse määraks 61,79% (dtl 87), st see ei ületanud Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse

krediidilimiit 2000 eurot ja intressimäära 49,09% aastas. Hageja on nõuetekohaselt

selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 153). Seega

on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.

6.3.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 7. veebruaril 2021 limiidi suurendamise lepingu,

mille alusel suurendati limiiti 5000 euroni (dtl 89). Limiidi suurendamise lepingu

sõlmimise ajaks oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 31. novembri 2020

seisuga 20,09%. Selle kolmekordne määr on 60,27%. Limiidi suurendamise

kokkuleppes on krediidi kulukuse määraks 61,79% (dtl 87), st see ei ületanud Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse

krediidilimiit 5000 eurot ja intressimäära 49,09% aastas. Hageja ei ole nõuetekohaselt

selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 153), vaid

on leidnud, et limiidi suurendamine 5000 euroni on sama krediidi kulukuse määr, mis

2000-eurose limiidi puhul. Seega ei ole hageja esitanud kohtule kontrollivaid tõendeid

ja arvutusi, kas krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p-d 15-16).

Hageja teatas 22. jaanuari 2026 istungil, et tal ei ole krediidi kulukuse määra arvutust

esitada. Järelikult on krediidilimiidi 5000 eurole suurendamise leping tühine VÕS §

4062 lg 1. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lg-s

1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu

tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta

intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

Krediidiandja loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale (dtl 129).

7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Hageja märkis, et krediidiandja on kontrollis kostja isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Krediidiandja tuvastas, et lepingu

sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 139). Krediidiandja lähtus kostja

sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud andmetest (dtl 137) ja kostjaga

peetud telefonivestlusest (dtl 140). Hageja istungil antud selgituste kohaselt on

krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimelisust üksnes algse lepingu sõlmimisel,

millega võimaldati kostjale krediidilimiiti 1000 eurot. Samas ei ole kostja

krediidivõimelisust kontrollitud limiitide suurendamisel 2000 ja 5000 eurole.

Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja

taotlus + maksehäire registri tõend + telefonivestlus) leidis krediidiandja, et kostja on

krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline

oma kohustusi täitma.

Kostja laenutaotluse andmetel oli tema sissetulek 430 eurot ja keskmised kohustused

kuus 90,95 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kas ja kuidas krediidiandja kostja esitatud

andmeid sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollis (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 20). Hageja esitatud helifail on võõrkeelne. Hageja selgitas 22.

jaanuari 2026 istungil, et telefonivestluses kostja kinnitas, et saab aru, millele alla

kirjutab. Hageja ei pidanud vajalikuks tõlke esitamist. Kohus leiab, et tõlke esitamine ei

oleks asja lahendamisel ka määrav, sest telefonivestlusega ei saa krediidiandja

nõuetekohaselt hinnata kostja laenutaotluses märgitud andmeid.

Kohus ei nõustu hagejaga, et praegusel juhul olid muud tõendid piisavad tuvastamaks,

et kostja oli krediidivõimeline. Hageja ei ole selliseid muid tõendeid esitanud ega neile

viidanud. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet

tarbija kohustuste kogusumma kohta.

Lisaks ei nähtu hageja esitatud selgitustest, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja

majandamiskulude suurust või kas tal oli ülalpeetavaid.

Samuti on krediidiandja jätnud täiesti kontrollimata kostja krediidivõimelisuse lepingute

muutmisel 22. jaanuaril 2020 ja 7. veebruaril 2021.

Kohus ei nõustu hagejaga, et krediidiandja ei pidanud 2019. aastal sõlmitud lepingu

puhul krediidivõimelisust sama hoolikalt hindama nagu käesoleval ajal sõlmitud

lepingute sõlmimisel. VÕS § 4034 tulenevad kohustused kehtisid krediidiandjatele ka

2019. aastal.

9. Kohus on eelnevat arvestades tuvastanud, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet juba algse tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.

Samas on kohus seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud ka

krediidilimiidi suurendamise lepingute sõlmimisel, kuivõrd krediidiandja kontroll

puudus täielikult (ei küsitud isegi kostjalt andmeid tema varalise seisundi kohta). Samuti

on eelpool tuvastatud, et 7. veebruari 2021 limiidi suurendamise (5000 eurole) leping on

tühine.

10. Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja on rikkunud enda

kohustust omandada teave, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus) (VÕS § 4034 lg 3 esimene lause ja lg 2 teine ja kolmas lause).

Pangakonto väljavõtte küsimata jätmisel on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud

pingutused omandamaks piisava teabe ja kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS §

50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga

laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on

tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Seega on osaliselt kokkuleppelise intressi osas tühised 21. veebruari 2019

krediidilimiidi sõlmimise leping ja 22. jaanuaril 2020 limiidi suurendamise leping. 7.

veebruaril 2021 krediidilimiidi suurendamise leping on tervikuna tühine krediidi

kulukuse määra arvutuse esitamata jätmise tõttu. Kuivõrd tagajärjed on sisuliselt samad

(kostja pidi tasuma krediidiandjale intressi seadusjärgses määras ja muid tasusid ei või

kostjalt nõuda), siis käsitleb kohus lepingut ja selle lisasid alljärgnevalt koos.

12. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles

öelnud. Hageja viitas hagis, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes

tagastamata kokkuleppelised 2024. a juuli, augusti, septembri, oktoobri osamaksed.

Hageja ei ole kohtule esitanud ümberarvestust, mille alusel saaks kohus kontrollida, kas

ümberarvestuse kohaselt oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude

ümberarvestuse korral. Seega leiab kohus, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv.

13. Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud krediiti kasutada kokku 6821 ning

kostja on tagasimakseid teinud 12 647,91 eurot.

Seega on kostja tagastanud enam, kui ta on krediiti saanud. Kohus märgib, et ei saa ilma

ümberarvestuseta hagi (osaliselt) rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma

esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste

järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole seda teinud, põhjendades

seda sellega, et kostja on tagastanud enam, kui põhivõlg.

Eelnevat arvestades on hageja põhivõla nõue põhjendamata ja tõendamata ning tuleb

jätta rahuldamata.

14. Kuivõrd põhjendamatu on hageja põhivõla nõue, ei kuulu rahuldamisele ka

kõrvalnõuded (viivis ja sissenõudmiskulud).

Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi rahuldamata.

15. Hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal

toimikust nähtuvad menetluskulud puuduvad. Seetõttu määrab kohus, et

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui

avalikult (vt 18. augusti 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule

jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada

avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus

või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea

kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg

1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)