2-24-141938/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu hageja osaline loobumine hagist (s.o intressinõudest 444,32 eurot ja lepingujärgsest viivisenõudest 586,29 eurot) ja menetleda hagi 26.06.2025. a
Legislator headnote
AI generated2-24-141938/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: a
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Addis Tammiku
Kohtujurist
Kaja Aljama
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.02.2026, Rapla
Tsiviilasja number
2-24-141938
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3460,60 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),
lepinguline esindaja PP
Kostja XX (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist (s.o intressinõudest 444,32 eurot ja
lepingujärgsest viivisenõudest 586,29 eurot) ja menetleda hagi 26.06.2025. a
menetlusdokumendis toodud nõuete osas. Ülejäänud nõuete osas lõpetada menetlus.
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr x
tulenevalt põhivõlg 2933,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 165,26 eurot ja
sissenõudmiskulud 35 eurot.
4. Mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (2933,28 eurot) alates
07.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määraga.
5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 420 eurot (hagilt tasutud
riigilõiv).
7. Mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt
alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määraga.
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9. Tagastada hagejale enammakstud riigilõiv 70 eurot B2 Impact OÜ arvelduskontole
nr x, viitenumber x.
10. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale
tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lõikele 1.
11. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel
väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda
riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099
Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse
selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu
tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise
korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja asjaolud
1. B2 Impact OÜ (avaldaja, hageja) esitas 09.11.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale
maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-i (võlgnik, kostja) vastu 3657,45 euro saamiseks.
Kohus tegi 21.11.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul
kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 30.01.2025 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses
olev nõue üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue
hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.
2. Hageja esitas 06.03.2025 (täiendatud 22.04.2025, 26.06.2025 ja 01.07.2025) kohtule kostja
vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja lepingust nr x tulenevalt põhivõlg
2933,28 eurot, intress 444,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 586,29 eurot ja
sissenõudmiskulud 35,00 eurot, lisaks edasiulatuv viivis põhinõude tasumata osalt kuni selle
kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast s.o alates 07.03.2025 kuni põhinõude
rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja
jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.
3. Hageja nõude aluseks on ESTO AS-i ja kostja vahel 20.03.2024 sõlmitud tähtajatu
arvelduskrediidi leping nr x krediidilimiidiga 2900 eurot, esialgses intressimääras 42% aastas
ehk 0,12% päevas, krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 51,11 % aastas.
Krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja
kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt
igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, vähemalt 10 eurot, intress
ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt
arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,12% päeva intressist (nt.
saadud krediit 2900* 0,12%= 3,48 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja
1/60 laenusummast (st. 2900/60= 48,33 eurot). Kostja on perioodil 20.03.2024 kuni
09.05.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 3029,80 eurot. Kostja on tagasimakseid
teostanud kokku summas 156,43 eurot, sh põhiosa 96,52 eurot, intress 40,01 eurot, kiire
väljamakse tasu 19,90 eurot. Kostja ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes viivitusse
kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Krediidiandja ütles 14.09.2024 lepingu üles.
Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
Kohtu põhjendused
4. 26.06.2025 esitas hageja hagist osalise loobumise avalduse. Hageja loobub intresside
nõudest ja esitab viivise üksnes seadusest tulenevale viivise protsendile. Hageja märkis, et
palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr x sissenõutavaks muutunud põhiosa
2933,28 eurot, viivise 165,26 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot ning edasiulatuva viivise
käesoleva hagi resolutsiooni punktis 2 nimetatud lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle
kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 07.03.2025 kuni põhinõude
rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Poolte menetluskulud palub
jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja esitas taotluse enammakstud riigilõivu 70 euro
tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab
loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama
nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Kohus võtab osalise loobumise vastu.
5. Hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte
toimetatuks loetud 29.05.2025. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
6. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,
kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel
juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult
hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse
korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava
osata (TsMS § 444 lg 3).
Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud
andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud
maksimaalset krediidi kulukuse määra (mis 20.03.2024 oli 17,36%x3=52,08%).
Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et laenu andmise
eel hinnati kostja krediidivõimelisust ja finantsolukorda kostja pangakonto väljavõtte ja
laenutaotluse alusel. Krediidiandja kohaldas sissetulekuna pangakontol tuvastatud 4 kuu
keskmist sissetulekut summas 701,22 eurot, võlgniku finantskohustustena kohaldati 100 eurot
ja majapidamiskuludena 304 eurot. Krediidiandja süsteem tuvastas pangakonto väljavõtte
pinnalt võlgniku kohustused kokku summas 343 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja
taust.ee andmebaasidest ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info
analüüsimisel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohus loeb
need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse
täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud
andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud kohustusi täita.
7. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale
või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või
elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,
mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib
menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud
nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega
rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile
vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei
olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Menetluskulud
8. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud
menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1
teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskuluks on riigilõiv.
Kui esisalgu oli hagihind 4325,95 eurot ja kuulus tasumisele riigilõiv 490 eurot, siis hagilt
hinnaga 3460,60 eurot (muudetud nõue) tuli tasuda 420 eurot riigilõivu. Hageja esitas taotluse
enammakstud riigilõivu 70 euro tagastamiseks tulenevalt TsMS § 66 lg-st ja TsMS § 150 lg 1
p 2. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks
põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt
hageja kasuks välja menetluskuludena 420 eurot riigilõivu kulu. Hagilt tasutud riigilõiv on
põhjendatud ja vajalik kulu.
9. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et
hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates
(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Addis Tammiku
kohtunik