2-20-135812/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.02.2026, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-135812

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi ABCviimistlus OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4038,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia tn 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10118);

Hageja lepinguline esindaja: B J (isikukood xxx, e-post

xxx);

Kostja: ABCviimistlus OÜ (registrikood 14208069,

asukoht Vana-Soosaare, Reola küla, Ülenurme vald,

61712, Tartumaa, e-post xxx);

Kostja viimane juhatuse liige: A L (isikukood xxx);

otsene osalus G T, isikukood xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi põhivõla ja intressi nõudes täielikult ning viivise nõudes jätta

hagi rahuldamata.

2. Mõista kostjalt ABCviimistlus OÜ-lt hageja Swedbank AS kasuks välja põhivõlg

2277,04 eurot ja intress 94,62 eurot.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule

vastastikku menetluskulusid hüvitada.

4. Toimetada kohtuostus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Swedbank AS (hageja) esitas 29.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse G Tlt ja ABCviimistlus OÜ-lt 6612 euro saamiseks. 30.09.2020 tegi Pärnu

Maakohus solidaarvõlgnikele makseettepaneku, mis on ABCviimistlus OÜ-le avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded kätte toimetatud 25.11.2020. Vastuväidet tähtaegselt ei

esitatud. ABCviimistlus OÜ suhtes koostas kohus 21.12.2020 eraldi määrusega maksekäsu.

2. 30.03.2021 esitas solidaarvõlgnik ABCviimistlus OÜ (võlgnik või kostja) määruskaebuse,

milles taotles tühistada 21.12.2020 koostatud maksekäsk, kuna makseettepanek toimetati

võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; võlgnik ei saanud

dokumentatsiooni; ja eeltoodud põhjustel ei saanud võlgnik vastuväiteid õigeaegselt esitada.

3. Pärnu Maakohtu 13.05.2021 määrusega kohus rahuldas kostja määruskaebuse Pärnu

Maakohtu 21.12.2020 määrusele, s.o maksekäsule ja tühistas maksekäsu. Kohus andis hageja

nõude ABCviimistlus OÜ vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4. Tartu Maakohus jättis 17.05.2021 määrusega avalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas

04.06.2021 kohtule hagiavalduse.

5. Tartu Maakohtu 08.06.2021 määrusega anti tsiviilasi 2-20-135812 kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse

27.07.2021.

6. Harju Maakohus võttis hagi 16.08.2021 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile

10.12.2021 ning esitas kohtu palvel täienduse 23.12.2021. 18.02.2022 esitas hageja kostja

vastusele omapoolse seisukoha.

7. 12.09.2022 määrusega taandas Harju Maakohtu kohtunik Triin Siimpoeg end tsiviilasja

menetlemisest. Seejärel jagati asi lahendamiseks kohtunik Helina Lukseppale.

8. Kohus esitas 11.10.2022 menetlusosalistele täiendavaid küsimusi ning andis võimaluse

täpsustuste ja täiendavate seisukohtade esitamiseks.

9. Hageja vastas kohtu kohtunõudele 08.11.2022. Kostja kohtunõudele vastust ei esitanud.

30.11.2022 lõpetas kohus eelmenetluse ning andis pooltele tähtaja menetluskulude

esitamiseks ning vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks.

Hagi ese ja hagi aluseks olevad asjaolud

10. Hageja palub välja mõista kostjalt laenulepingust nr xxx tulenev võlg 4038,27 eurot, mis

koosneb põhivõlast 2277,04 eurot, intressist 94,62 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest

1666,61 eurot.

11. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:



13.12.2018 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxx (edaspidi leping), mille alusel andis

hageja kostjale laenu 8 400 eurot , intressimääraga 6 kuu Euribor + 9,00% aastas ja

laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.12.2021. Laenusumma graafiku alusel

tagasimaksete tähtpäevadeks oli iga kuu 12. kuupäev.



Kostja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks

graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt kostja pangakontol

olemas.



Lepingu punkti 10.1. kohaselt, kui kontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress)

täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal

õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale

järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel (0,150%

päevas).



Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata

laenusumma tagasimaksed.



Tulenevalt Lepingu punktist 2.16.1 ja 2.16.2 oli lepingu tagatiseks G T (isikukood

xxx) käendus vastavalt käenduslepingule nr xxx ja Euroopa Investeerimisfondi

(edaspidi: EIF) garantii, mille maht on 56% pangale tagasi maksmata laenusummast.



Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata

laenusumma tagasimaksed. Hageja saatis kostjale 05.08.2020 lepingu ülesütlemise

tahteavalduse, milles andis täiendava tähtaja 22.08.2020 võlgnevuse tasumiseks.

Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles.



Kostja Lepingust tulenev võlg hageja ees on kokku 4038,27 eurot, mis koosneb

põhivõlast 2277,04 eurot, intressist 94,62 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest

1666,61 eurot.

12. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad v.a

riigilõiv).

Kostja vastuväited

13. Kostja teatas, et leping nr xxx 11.12.2018, lõpetati põhjendamatult. Kostja ei saanud kätte

teadet lepingu lõpetamisest. Kostja arvab, et võlanõude kohustub maksma käendaja G T,

käendus vastavalt käenduslepingule nr xxx ja Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi: EIF)

garantii, mille maht on 56% pangale tagasi maksmata laenusummast.

14. Kostja õigusabikulud on 660 euro, mille moodustasid alusdokumentidega tutvumine ja

nende analüüs; hagiavalduse vastuse ettevalmistamine ja koostamine; dokumentide esitamine

kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi

kanda.

16. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme

ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §

230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).

17. Kohus saatis pooltele 11.10.2022 e-kirja, milles selgitas vaidluse seniseid asjaolusid,

poolte tõendamiskoormust ning tegi ettepaneku esitada oma täiendavad selgitused ja tõendid

(dtl 292). Hageja selgitas oma nõudeid, kostja kohtu kirjale ei reageerinud.

18. Poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt seisneb vaidluse olemus järgmises:

Kostja sõlmis pangaga laenulepingu ja laenulepingust tulenevaid nõudeid tagas G T´i

käendus, kes oli lepingute sõlmimise hetkel kostja juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja.

Laenuleping sõlmiti tagasimaksegraafikuga ning kuna kostja raha tagasi ei maksnud, ütles

hageja laenulepingu üles ja hakkas laenu sisse nõudma. Kostja ei vaidle vastu hagi nõudele,

võla suurusele ega muudele asjaoludele, välja arvatud järgmisele: hageja on laenulepingu

alusetult üles öelnud ja liiatigi pole kostja lepingu ülesütlemise teadet üldse kätte saanud.

Täiendavalt leiab kostja, et laenu peaks hagejale tagastama G T.

19. Lähtudes kostja poolt vaidlustamata asjaoludest loeb kohus TsMS (eelnevalt ja edaspidi

Tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

13.12.2018 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxx (dtl 186-194), mille alusel

andis hageja kostjale laenu 8 400 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 9% aastas

(punkt 2.7) ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.12.2021 (punkt 2.4).

Laenusumma tagasimaksete tähtpäevadeks lepiti kokku iga kuu 12. kuupäev. Kostja

kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt

maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt kostja pangakontol olemas. Lepingu

punkti 10.1 kohaselt, kui kontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval rahalisi

vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise

arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast

arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel (0,150% päevas). Sellistel

tingimustel lepingu sõlmimisele ei ole kostja vastu vaielnud.

-

Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata

laenusumma tagasimaksed alates 12.04.2020 (see nähtub ka hageja esitatud lepingul

sooritatud operatsioonide kokkuvõttest; dtl 200-2003). Seda asjaolu pole kostja

vaidlustanud.

-

Swedbank AS andis 05.08.2020 teatega (dtl 204) kostjale täiendava tähtaja võla

tasumiseks ning selle möödumisel ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles alates

26.08.2020 (dtl 229).

-

Kostja pole võlga tasunud.

20. Kostja on väitnud, et ta ei ole lepingu ülesütlemise teadet kätte saanud.

Kohus leiab, et hageja on ülesütlemise teate kostjani toimetamise tõendanud. Hageja on

esitanud tõendid selle kohta, et ta on 05.08.2020 teate lepingu ülesütlemise kohta juhul, kui

kostja ei tasu võlga hiljemalt 22.08.2020, jätnud kostja asukohas postkasti pärast seda, kui

kuller oli tulutult püüdnud mitmel korral kostjale teadet üle anda allkirja vastu (dtl 205-206 ja

208-209). Kostja asukohaks äriregistri andmetel on xxx. Sellele aadressile ongi hageja teate

saatnud.

Lepingu üldtingimuste p 15.5 kohaselt vormistatakse lepinguga seotud teated kirjalikult ja

saadetakse teise poole aadressil.

Kohus leiab, et juriidiline isik vastutab ise selle eest, et tema aadressile saadetud post vastu

võtta. Kui kostja ei ole korraldanud talle saadetud posti haldamist, siis vastutab selle

tagajärgede eest kostja ise.

21. Hageja on selgitanud, et luges laenulepingu ülesöelduks alates 26.08.2020 (dtl 299).

Kostja postkasti jäeti lepingu ülesütlemise teade 10.08.2020 (dtl 209). Seega teatamise aja ja

lepingu ülesütlemise vahele jäi 16 päeva. Kohtu hinnangul on see piisav, et lugeda teade

lepingu ülesütlemise kohta üle antuks ja lepingu lõppemine toimunuks 26.08.2020 (VÕS §

186 p 6).

22. Isegi, kui pooled ei ole lepingus otseselt kokku leppinud, millal loetakse poole aadressil

saadetud kirjalik teade kätte antuks, pidi kostja hiljemalt 30.03.2021, kui ta esitas

määruskaebuse Pärnu Maakohtu 21.12.2020 maksekäsu vaidlustamiseks, olema lepingu

ülesütlemisest teada saanud (vt ka 10.12.2021 kostja vastus hagile, p 2.4; dtl 227 ning dtl

233).

23. Kuni lepingu ülesütlemiseni saab hageja arvestada intressi laenusummalt, seega oleks

lepingu hilisem lõppemise kuupäev kostjale selles osas kahjulikum.

24. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooltevaheline leping lõppes 26.08.2020 hagejapoolse

lepingu ülesütlemisega, kuna kostja rikkus laenu tagastamiseks sõlmitud maksegraafikut.

Kohus tuvastab seega, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 27.08.2021

(Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 2; § 135 lg 1).

25. Eeltoodu ja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg 1 alusel tuvastab kohus, et kostja sai

laenulepingu ülesütlemise teate kätte ja nõue muutus seega sissenõutavaks 27.08.2020 (t lk

299).

26. Kostja pole tõendanud, et ta on laenu tagastamise maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud.

Juhul, kui kostja lepingu lõpetamise teadet kätte ei saanud, oleks ta pidanud maksegraafikut

täitma, kuid kostja seda ei teinud.

27. Kostja ei ole vaidlustanud põhivõla 2277,04 euro suurust.

28. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõla VÕS §

396 lg 1 alusel.

29. Kohus jätab tähelepanuta kostja väite, et hageja on temaga laenulepingu (nr xxx,

11.12.2018) lõpetanud põhjendamatult, sest kostja pole oma väite kinnitamiseks ega

tõendamiseks rohkem teavet esitanud – kostja pole selgitanud, miks oli lepingu lõpetamine

põhjendamatu ega ümber lükanud ka hageja väiteid, et kostja rikkus laenu tagasimaksmise

kohustust (mis oli lepingu ülesütlemise aluseks).

30. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja väite, et laenu peaks tagasi maksma hoopis käendaja G

T. 31. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Praegu ei nähtu,

et hageja ja G T vahel sõlmitud käenduslepingus oleks kokku lepitud teisiti (dtl 42). Seega

vastutab kostja koos G Tga hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest

solidaarselt.

32. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õigus ise valida, millise solidaarvõlgniku vastu ta

nõude maksmapanemist taotleb.

Intress

33. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist 94,62 eurot. 08.11.2022 selgitustes täpsustab

hageja, et intressi periood on 12.04.2020-26.08.2020 määraga 9% aastas ja intressi summa on

215,04 eurot.

34. Intressi perioodile, määrale ja ka intressi summale pole kostja vastu vaielnud. Siiski lähtub

kohus intressi kostjalt väljamõistmisel hagiavalduses esitatud intressisummast, milleks on

94,62 eurot, sest hageja ei ole nõude suurendamise avaldust esitanud ega esitanud nõuet

intressi väljamõistmiseks suuremas summas kui 94,62 eurot.

35. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu ja VÕS § 397 lg 1 alusel

laenulepingu lõppemise kuupäeva 26.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud intressi 94,62

eurot.

Sissenõutavaks muutunud viivis

36. Hageja nõuab kostjalt laenu põhiosalt arvestatud viivist 1666,61 eurot.

37. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei ole hageja oma nõuet viivise osas täpsustanud (kohtu

11.10.2022 kiri pooltele, dtl 292). Hageja ei ole välja toonud viivise kujunemist ega viivise

arvestust. Hageja pole täpsustanud, millisest ajast viivist on arvestatud ja millisest summast

ning kuidas on hageja saanud tulemuseks hagis näidatud viivise summa.

38. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kohus ei pea nõude asjaolusid

otsima lisades või tõenditest – hagi asjaolud tuleb hagiavalduses endas välja tuua. (vt

Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13 p 17 ja lahend tsiviilasjas nr 2-17-18305 p 17.)

39. Hageja on hagiavalduses viisise nõuet esitades viidanud lepingu punktile 10.1 (kui

arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi

vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist

puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu

põhitingimustes fikseeritud määra alusel (Lepingu 1 punkti 2.15 kohaselt 0,150% päevas).

Kuna kostja on olnud viivituses ka varem, kui 12.04.2020, siis ei ole kohtule teada, kuidas ja

mis summalt ja millal on hageja viivist arvestanud.

Kohus ei saa hakata ise oletama, millise arvestuse järgi võiks hageja nõue olla esitatud (TsMS

§ 4 lg 1 esimene lause ja lg 2 ehk kohus menetleb tsiviilasja ainult juhul, kui selleks on

esitatud avaldus või taotlus ja hagimenetluse eseme määravad ainult pooled).

40. Kuna hageja viivisenõue on ebaselge ja hageja pole hagi selles osas täpsustanud, ei saa

kohus hageja viivisenõuet rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

42. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

43. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Sellisel viisil

jaotatud menetluskulude korral, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

(TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1).

44. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik