2-25-118159/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-118159

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-118159

Tsiviilasi

W.N.S hagi KSC GROUP OÜ ja M.M-i vastu põhivõla,

intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

5113,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.N.S (registrikood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Priit Kirotar

Kostja I: KSC GROUP OÜ (registrikood 14935929)

Kostja I seaduslik esindaja: juhatuse liige M.M

Kostja II: M.M (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.N.S hagi KSC GROUP OÜ ja M.M-i vastu osaliselt.

2. Mõista välja KSC GROUP OÜ-lt ja M.M-ilt solidaarselt W.N.S kasuks 4186,53 eurot,

millest põhivõlg on 2556,92 eurot, intress 164,36 eurot, haldustasu 15,90 eurot,

sissenõudmiskulud 80 eurot ja 09.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt 1369,35 eurot.

3. Mõista välja KSC GROUP OÜ-lt ja M.M-ilt solidaarselt W.N.S kasuks viivis põhivõlalt,

2556,92 eurolt 0,25% päevas alates 10.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 927,31 eurot.

4. Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.

5. Jätta poolte menetluskulud 84% ulatuses solidaarselt KSC GROUP OÜ ja M.M-i kanda

ning 16% ulatuses W.N.S kanda.

6. Mõista välja KSC GROUP OÜ-lt ja M.M-ilt solidaarselt W.N.S kasuks menetluskulud

summas 1216,77 eurot.

7. Mõista välja KSC GROUP OÜ-lt ja M.M-ilt solidaarselt W.N.S kasuks

menetluskuludelt, 1216,77 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

2-25-118159

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.N.S (hageja) esitas 21.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KSC

GROUP OÜ (kostja I) ja M.M-i (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjad esitasid

makseettepanekule vastuväite, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohus menetluse ja andis asja

lähendamiseks hagimenetluses üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus kohustas hagejat

15.08.2025 määrusega esitama nõuetekohase hagiavalduse

2. Hageja esitas 26.08.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu. Hageja taotleb

hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla summas

2556,92 eurot, intressi summas 164,36 eurot, muud kõrvalnõuded summas 95,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 386,19 eurot ning alates 19.08.2025 viivise põhivõlalt,

2556,92 eurolt 0,4% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1910,47

eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 19.04.2023 krediidilepingu nr XXX , mille

kohaselt andis hageja kostjale I laenu 3430 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja I tasuma

laenusumma kasutamise eest intressi määras 2,42% kuus, maksma haldustasu 7,95 eurot kuus

ning ühekordselt lepingutasu 430 eurot. Kostja I kohustus tagastama hagejale laenu koos

intressiga igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel hiljemalt 19.04.2026. Poolte kokkuleppel

muudeti 14.03.2024 maksegraafikut ja muudetud maksegraafiku kohaselt tuli laen koos

intressiga tagastada hiljemalt 14.03.2027. Hageja ja kostja II sõlmisid 19.04.2023

käenduslepingu, millega kostja II võttis vastutuse laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste

täitmise eest hageja ees, rahalises maksimumsummas 6860 eurot. Kostja I rikkus laenulepingust

tulenevat maksekohustust. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletuskirjadele kostja I

võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles alates 17.07.2025.

Laenulepingus olid pooled kokku leppinud, et juhul kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid

rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,4% nõuetekohaselt

tasumata summalt päevas. Lepingus oli ka kokku lepitud nõuda laenusaajalt iga meeldetuletuse

saatmise eest kuni 5 euro suuruse hüvitise ja ülesütlemise teatise saatmise eest kuni 20 euro

suuruse hüvitise tasumist.

3. Kohus võttis hagiavalduse 03.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile

kirjalikult vastama.

4. Kostjad esitasid 18.09.2025 kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidlevad hagile vastu. Kostjad

taotlevad, et tunnistaks laenulepingu intressimäära ja viivisemäära osaliselt tühiseks või

vähendaks neid mõistlikule tasemele, kuna tegemist on neid koormavate ja tarbijat kahjustavate

tingimustega. Kostja I on tasunud hagejale kokku alates 2023. aastast kuni 2025. aastani 2806,19

eurot. Kostjad leiavad, et tasutud summa tuleb arvestada laenu põhiosa katteks. Kostjad

selgitavad, et laen võeti kostja I poolt äritegevuse eesmärgil. Kostja I ettevõte on pidanud silmitsi

seisma raskustega seoses projektimahtude vähenemise ja klientidelt hilinenud maksetega. Need

asjaolud on ajutiselt mõjutanud ettevõtte maksevõimet, kuid ettevõte tegutseb edasi ja on valmis

2-25-118159

oma kohustusi täitma, samas on kogu ulatuses hageja nõuete täitmine kostjatele ülejõukäiv.

5. Hageja esitas 01.10.2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et kostjate vastuväited ja taotlused on

põhjendamata, sest tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, vaid laenu anti äriühingule. Hageja

leiab, et viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur, sh on lepingus kokkulepitud viivise määr

kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.

6. Kohus otsustas 20.10.2025 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ja määras pooltele

tähtaja täiendavate avalduste, dokumentide, tõendite ja taotluste esitamiseks.

7. Kostjad esitasid 10.11.2025 kohtule seisukoha, milles jäid oma hagivastuse juurde.

8. Hageja esitas 11.11.2025 ja 21.11.2925 enda täiendavad seisukohad. Hageja selgitas, et

võlgnevuse katteks on laekumisi toimunud 3386,78 eurot, millest hageja on arvestanud 430 eurot

lepingutasu katteks, 48,83 viivise katteks, 305 eurot muude kõrvalnõuete katteks, 1729,07 eurot

intresside katteks ja 873,08 eurot laenu põhiosa katteks. Hageja toob välja, et selline laekumiste

arvestamise järjekord on kokku lepitud lepingus. Hageja leiab jätkuvalt, et laenulepingus kokku

lepitud viivise määr, s.o 0,4% tasumata summalt päevas, ei ole ebamõistlikult suur ega seadusega

vastuolus.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et W.N.S (hageja) hagi KSC GROUP OÜ (kostja I) ja M.M-i (kostja II) vastu on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

10. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Arvestades hagi hinda menetleb kohus asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras ja TsMS

§ 444 lg 2 alusel piirdub otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite

märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 19.04.2023 laenulepingu

(krediidilepingu) nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 3430 eurot. Samuti

ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja II sõlmisid 19.04.2023 käenduslepingu, mille

kohaselt vastutab kostja II kostjaga I solidaarselt laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste

täitmise eest hageja ees rahalises maksimumsummas 6860 eurot.

Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et kostja I rikkus laenulepingust tulenevat

maksmiskohustust ja hageja ütles laenulepingu kostja I rikkumise tõttu ennetähtaegselt üles alates

17.07.2025. Kostjad on vaidlustanud aga hageja nõude suuruse. Kostja leiavad, et laenulepingus

kokku lepitud intressi ja viivise määr on ebamõistlikult suured ja kostja I poolt laenulepingu

alusel tehtud maksed tuleb arvestada laenu põhiosa katteks.

12. Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav VÕS § 401 lg 1

mõttes krediidilepinguna. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on selline krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu,

tarbijakrediidileping.

2-25-118159

Vastavalt VÕS § 1 lg-le 5 on tarbija selle seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis

ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I on juriidiline isik ega ole seetõttu VÕS tähenduses tarbija.

Seega ei ole hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediidilepingu puhul tegemist VÕS § 402 lg 1

mõttes tarbijakrediidilepinguga ning tehingule ei kohaldu VÕS imperatiivsed sätted

tarbijakrediidilepingu kohta, sh VÕS § 4034 vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohta, samuti krediidikulukuse määra, s.o krediidi kogukulu (sh intress) ülempiiri kohta.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on

tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

Kuna kostja II puhul on tegemist füüsilise isikuga, siis temaga sõlmitud käendusleping on VÕS §

143 järgi tarbijakäendusleping. VÕS § 143 lg 2 näeb ette, et tarbijakäendusleping on tühine, kui

ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingus lepiti kokku

käendaja vastutuse maksimumsumma 6860 eurot (dtl 53). Seega VÕS § 143 lg 2 järgi tehingu

tühisuse alust ei esine ja kostja II vastutab krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest

hageja ees kostjaga I kui põhivõlgnikuga solidaarselt.

13. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise

eelduseks on seega kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine.

Kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vajalik eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu.

Kostja I oli kohustatud tagastama hagejale laenusumma koos intressiga vastavalt

maksegraafikule. Vastavalt hageja poolt esitatule, rikkus kostja I enda maksekohustusi, mistõttu

ütles laenuandja lepingu 17.07.2025 üles. Lepingu järgi on kostjal I tasumata põhivõlg summas

2556,92 eurot, intress summas 164,36 eurot ja haldustasu 15,90 eurot.

VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja

intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks

muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 järgi ei või võlgnik

võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi lõikes 8 sätestatust

erinevat järjekorda.

Hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediidilepingu üldtingimuste punkti 5.2 kohaselt kui laenusaaja

tasutud summadest ei jätku kõigi lepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste

täitmiseks, arvestatakse tasutud summade arvelt esimeses järjekorras täidetuks viivise maksmise

kohustus, seejärel muud laenusaaja lepingu alusel maksmisele kuuluvad edaspidi nimetamata

summad, seejärel intressi maksmise kohustus, ja ülejäänud summad arvestatakse laenu põhiosa

tagasimaksmise kohustuse täitmiseks (dtl 39).

Hageja arvestanud kostja I pool tehtud maksete arvel täidetuks kohustused vastavalt lepingus

kokkulepitule, mis on kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 8. Hageja on arvestanud 430 eurot lepingutasu

katteks, 48,83 viivise katteks, 305 eurot muude kõrvalnõuete katteks, 1729,07 eurot intresside

katteks ja 873,08 eurot põhivõla katteks. Võlausaldajal ei ole kohustust arvestada laekumisi

esmalt põhivõla katteks ja seejärel alles muude nõuete katteks. Seega on hageja laekumisi

korrektselt arvestanud. Kuivõrd kostja I sai laenu 3430 eurot ning kostja I on tasunud põhivõla

katteks 873,08 eurot, kuulub tagastamisele veel põhivõlg 2556,92 eurot.

14. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

2-25-118159

ei ole ette nähtud teisiti.

Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 2,42% kuus, st 29,04% aastas. Kohus leiab, et

kokku lepitud intressimäär ei ole liigselt koormav ega ebamõistlikult suur. Selline intressimäär

vastab tavapäraselt majandus- ja kutsetegevuses kasutatavale intressimäärale.

Kostja I jäi võlgnevusse 9. intressi osamakse tasumisega summas 60,52 eurot, 10. intressi

osamakse tasumisega summas 56,67 eurot ja 11. intressi osamakse tasumisega kuni lepingu

ülesütlemiseni summas 47,17 eurot. Seega on intressivõlgnevus kokku summas 164,36 eurot.

15. Hageja ja kostja I on krediidilepingu punktis 2.4 leppinud kokku haldustasus, mille suurus on

7,95 eurot kuus (dtl 37). Hageja nõuab haldustasu 9. ja 10. osamakselt, seega on haldustasu

võlgnevus kokku summas 15,90 eurot.

16. Hageja ja kostja I on krediidilepingu punktis 5.4 leppinud kokku, et kui laenusaaja viivitab

oma rahaliste kohustuste täitmisega rohkem kui 14 päeva, on laenuandjal õigus saata laenusaajale

meeldetuletusi võlgnevuse kohta iga viie (5) kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga

meeldetuletuse saatmise eest kuni 5 euro suuruse hüvitise ning ülesütlemise teatise saatmise eest

kuni 20 euro suuruse hüvitise tasumist (dtl 39).

Hageja on kostjale I saatnud 12 tasulist meeldetuletust 17.05.2025, 22.05.2025, 27.05.2025,

01.06.2025, 06.06.2025, 11.06.2025, 16.06.2025, 21.06.2025, 26.06.2025, 01.07.2025,

06.07.2025 ja 13.07.2025. Samuti on hageja kostjale I saatnud 14.07.2025 ülesütlemise teatise.

Seega on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue kokku 80 eurot (12*5+20).

17. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,4% päevas. Hageja

on arvestanud 18.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 386,19 eurot ja

edasiulatuvalt nõuab viivist 2556,92 euro suuruselt põhinõudelt 0,4 % päevas, kui kokku mitte

rohkem kui põhinõue. Kohtuotsuse tegemise, s.o 09.02.2026 seisuga moodustaks viivis nõutavas

määras kokku 2176,03 eurot (386,19 + 1789,84 eurot)

Kohus leiab, et kostjate taotlusel on põhjendatud viivist vähendada.

VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõude selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määr (0,4% päevas) on rohkem kui 10 korda suurem

kui on alates lepingu sõlmimise ajast olnud seadusjärgne viivise määr (VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Kostjad on põhjendanud, et kostja I

ettevõte sattus makseraskustesse seoses projektimahtude vähenemise ja klientide hilinenud

maksete tõttu ning majandusliku seisundi tõttu on kostjatele hageja nõude täitmine ülejõukäiv.

Riigikohus on leidnud, et viivist määras 0,25% päevas ei saa krediidisaaja majandustegevuses

2-25-118159

sõlmitud lepingute puhul pidada nii kõrgeks, et see oleks lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav.

Neid asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks vähendada viivise määra 0,25%-ni päevas.

Sellises määras moodustab viivis kohtuotsuse tegemise aja, s.o 09.02.2026 seisuga 1369,35 eurot

(18,09+58,82+55,59+49,27+45,13+ 1142,45).

Hageja on vastavalt hagiavaldusele soovinud piirata välja mõistetavate kõrvalnõuete kogusummat

põhinõudega. Seega on edasiulatuva viivise nõue piiratud 927,31 euroga (2556,92-164,36-15,90-

80-1369,35).

18. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 2556,92 eurot, intressi 164,36 eurot, haldustasu

15,90 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, 09.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

1369,35 eurot ja edasiulatuvalt alates 10.02.2026 viivise põhivõlalt, 2556,92 eurolt 0,25% päevas

kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 927,31 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata

suuremas osas viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt

hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu, haldustasu ja sissenõutavaks

muutunud viivist, kokku summas 3203,37 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt

lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas

4993,24 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 4186,53

eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 84% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 84%

ulatuses kostjate kanda ning 16% ulatuses hageja kanda.

20. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

21. Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.

21.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

595 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 595 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluses 153,42 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 441,58 eurot.

Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 595 eurot saab

lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.

21.2. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 853,53 eurot.

Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 140 eurot ühe töötunni eest (millele lisandub käibemaks,

st tunnitasu on 173,60 eurot) ning menetluses on lepinguline esindaja teinud toiminguid kokku 4

tundi ja 55 minutit.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul

põhjendatud tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja lepinguline esindaja on

advokaat.

2-25-118159

Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 4 töötunni ja 55

minuti eest kokku 853,53 eurot (koos käibemaksuga).

21.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 84% ulatuses, s.o

summas 1216,77 eurot (595+853,53 * 84%) kostjalt hageja kasuks välja.

21.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik