2-24-134990/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-134990

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-24-134990

Aktiva Finance Group OÜ hagi P. R. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2506,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

10149 Harju maakond), lepinguline esindaja

S. R.

(jurist@julianus.ee);

Kostja: P. R. (isikukood xxx; elukoht xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt P. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank

Finance ja kostja vahel 14.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89009478418

tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Laenu põhiosa makse

15.03.2027

18,06 eurot

15.04.2027

18,06 eurot

15.05.2027

18,06 eurot

15.06.2027

18,06 eurot

15.07.2027

18,06 eurot

15.08.2027

18,06 eurot

15.09.2027

18,06 eurot

15.10.2027

18,06 eurot

15.11.2027

18,06 eurot

15.12.2027

4,48 eurot

2-24-134990

3. Käesoleva otsuse p-s 2 märgitud põhiosa osamakse tasumise kohustuse täitmisega

viivitamisel tuleb kostjal P. R. tasuda viivist 25% aastas alates iga kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuste täitmiseni.

4. Välja mõista kostjalt P. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank

Finance ja kostja vahel 23.07.2022 sõlmitud (28.12.2023 muudetud)

tarbijakrediidilepingust nr L89014734765 tulenev laenu põhiosa võlgnevus 659,72

eurot ja viivis võlgnevuselt 659,72 eurot lepingujärgses määras 18% aastas alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse (659,72 eurot) tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista kostjalt P. R. välja

põhivõlgnevus 909,81 eurot, intress 116,76 eurot, haldustasu 20 eurot, võla

sissenõudmiskulud 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 38% ulatuses kostja ja 62% ulatuses hageja kanda.

2. Mõista kostjalt P. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 245,10 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245,10 eurot) tuleb kostjal P. R. tasuda

hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank -

EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor

Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise

avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

2-24-134990

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1736,55 eurot, intress 116,76 eurot,

haldustasu 20 eurot, võla sissenõudmiskulud 8 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot

ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 454,88 eurot lepingujärgses määras 25% aastas alates

05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 1281,67 eurot

lepingujärgses määras 18% aastas alates 05.02.2025 kuni põhinõude 1281,67 eurot täitmiseni.

2. Hagi kohaselt AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 14.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89009478418, mille alusel sai kostja krediiti kauba ostmiseks maksumusega 455,99 eurot.

Lepingu nr L89009478418 kohaselt on krediidi kulukuse määr 39% aastas ja intressimäär 25%

aastas. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 23.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89009267564, mille alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot. 28.12.2023 sõlmiti kokkuleppe

lepingu muutmiseks (maksepuhkus). Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab

leping numbrit L89014734765. Lepingu nr L89014734765 kohaselt on krediidi kulukuse määr

30,01% aastas ja intressimäär 18% aastas. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 17.06.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.06.2024 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohtu põhjendused

3. Kostja sai 12.02.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 15.02.2025

menetlusdokumentide postkasti jätmisega TsMS § 326 alusel. Kostja kohtule tähtaegselt

vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine,

kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat

on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud,

et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult

põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi

tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt

TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 14.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89009478418, mille alusel krediidiandja finantseeris kauba ostmist maksumusega 455,99 eurot

ning kostja pidi tagastama laenusumma 455,99 eurot koos sellelt arvestatud intressiga 25%

aastas vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 37-47). AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid

23.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009267564, mille alusel sai kostja laenu summas 2000

eurot ning pidi tagastama laenusumma koos sellelt arvestatud intressiga 18% aastas vastavalt

kokkulepitud maksegraafikule (dtl 49-54). Mõlema eelnimetatud lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Laenuandja on lepingujärgse põhikohustuse täitnud ning laenu

välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.

2-24-134990

5. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30%=

48,90%. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli 39%, 25,93% ja 30,01% aastas

(lepingu muutmise kokkulepe) (dtl 37, 49, 56), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

6. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

7. AS Inbank Finance saatis 17.06.2024 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 61). 27.06.2024 saatis AS Inbank

Finance kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta (dtl 62). Kostja sai krediiti 455,99 eurot

kauba soetamiseks ja 2000 eurot laenu (dtl 37, 60) ning kostja jäi krediidi tagastamisega

võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud

vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses

kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist

kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama

(VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

9. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule

laenutaotlused ja maksehäire väljavõtte. Kohtule nähtub, et maksehäire väljavõte kannab

04.02.2025 kuupäeva (dtl 66), mistõttu ei tõenda eelnimetatud väljavõte, et krediidiandja oleks

kontrollinud kostja kohta avalikustatud maksehäireid 14.08.2022 ja 23.07.2022 lepingute

sõlmimisel. Ka kostja laenutaotlused (dtl 64-65) ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist laenulepingute sõlmimisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et krediidiandja oleks

laenutaotluses märgitud andmeid kontrollinud, st seda, et laenutaotluses märgitud info, et kostja

igakuised kohustused on 0 eurot, vastab tõele. Arvestades kohtupraktikat, ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte kontrollimiseks piisav laenutaotlusele ning maksehäirete puudumisele

tuginemine. Isegi kui laenuandja kasutab laenuteenindamise piirmäärasid, ei ole ilma pangakonto

väljavõtteta võlgniku tegelike kohustuste suurust kindlaks tehtud. Kuigi 14.08.2022

tarbijakrediidilepingu nr L89009478418 alusel kauba ostmiseks antud laenusumma 455,99 eurot

ei ole suur, siis enne seda andis sama krediidiandja kostjale laenu summas 2000 eurot, mistõttu

2-24-134990

ka täiendava (olgugi et mitte suure) laenu andmisel summas 455,99 eurot tulnuks krediidiandjal

kontrollida kostja krediidivõimelisust. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Seega on

krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet nii 23.07.2022 kui 14.08.2022

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

11. Hageja 20.02.2025 ümberarvestuse kohaselt kostja sai lepingu L89009478418 alusel laenu

kokku summas 455,99 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 288,97 eurot. Kostjal

tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 167,02 eurot (455,99-288,97). Hageja tõi esile, et

arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

27.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

15.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 55,81 eurot, kostja on tasunud

põhiosa katteks 288,97 eurot. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel alates 15.03.2027 kuni 15.12.2027 maksetähtpäevale järgnevast

päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis

intressimääraga võrdses määras 25% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

12. Hagile lisatud lepingu kohaselt võimaldati kostjale krediiti kauba ostmiseks summas 455,99

eurot (dtl 37). Kostja vastuväite puudumise tõttu, loeb kohus tuvastatuks, et kostja on kauba kätte

saanud, mistõttu tekkis tal kohustus kauba ostmiseks antud krediit tagasi maksta. Hagi kohaselt

tegi kostja tagasimakseid summas 288,97 eurot. Seega on tasumata laenu põhiosa summas

167,02 eurot, mis ei ole käesoleva otsuse seisuga veel sissenõutavaks muutunud. TsMS § 369

võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei

ole pikema aja jooksul täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid kostja

tähtaegselt ei tasu. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva võlgnevuse

summas 167,02 eurot vastavalt uuesti määratud osamaksete tagastamise graafikule.

13. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis lepingujärgses viivisemääras 25% aastas põhiosa

summadelt, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib

tarbijalt maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS

§ 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siinsel

juhul leppisid krediidiandja ja kostja Inbank Järelmaksu lepingus nr L89009478418 kokku, et nii

intressi kui viivise määr on 25% (dtl 37), mis ületab VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset

määra. Seega on hageja nõue põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2025 otsus

tsiviilasjas nr 2-24-104976, p 22). Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise lepingujärgses määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt

nende tasumisega viivitamise korral.

2-24-134990

14. Hageja 20.02.2025 ümberarvestuse kohaselt kostja sai lepingu L89014734765 alusel laenu

kokku summas 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 1340,28. Kostjal tuleb

tagastada lepingu alusel saadud summa 659,72 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude

katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. 20.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud

põhiosa summas 1370,62 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1340,28 eurot seega

võlgnevuses on 30,34 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 30,34 eurot

kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 18% aastas. Hageja palub samuti välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale

järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis

intressimääraga võrdses määras 18% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni perioodil 20.02.2025 kuni 20.10.2025.

15. Hagile lisatud lepingust ja maksekorraldusest nähtub, et kostja sai lepingu nr L89014734765

alusel laenu 2000 eurot (dtl 49, 60). Hagi kohaselt on kostja tasunud laenulepingust tulenevate

nõuete täitmiseks kokku 1340,28. Käesoleva otsuse seisuga on leping nr L89014734765 tähtaja

möödumise tõttu lõppenud, mistõttu kogu tasumata põhiosa võlgnevus on sissenõutavaks

muutunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata laenu põhiosa 659,72 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele viivis lepingujärgses määras 18% aastas alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni võlgnevuse 659,72 eurot tasumiseni.

16. Hageja ei ole intressi nõude osas ümberarvestust esitanud, mistõttu intressinõue 116,76 eurot

jääb terves ulatuses rahuldamata. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne,

siis jääb rahuldamata ka hageja haldustasu nõue summas 20 eurot. Kuivõrd vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu polnud kostja lepingute erakorralise lõppemise ajal

võlgnevuses ning lepingute ülesütlemine ei olnud põhjendatud, siis jääb rahuldamata ka hageja

võla sissenõudmiskulude nõue 80 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

ning alternatiivse arvestuse puudumise tõttu on hageja viivise nõue lepingu nr L89014734765

osas põhjendatud üksnes alates otsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1

alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud

hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning

esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120

eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav

tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja

puhul mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele maksimaalselt 2 tundi. Seega leiab

kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120

eurot). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 645 eurot (385+20+240).

2-24-134990

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi

rahuldatakse ligikaudu 38% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 245,10 eurot (38% 645 eurolt) ning viivis menetluskuludelt (245,10

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

19. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid

kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja

menetluskulude rahalist suurust.

20. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse

täitmist ühe konkreetse pangakontoga.

21. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik