1-25-7119/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-7119

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kriminaalasi

J. K. kahtlustuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

Taotlus

Prokurör

Lõpetada kriminaalmenetlus J. K. suhtes

Helen Puks

Kahtlustatav

J. K., isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht:

XXX; tel. XXX, e-post:

XXX;

XXX; XXX.

Kriminaalkorras karistamata - Tartu Maakohtu

22.05.2024. a otsusega nr 1-24-2515 tunnistati süüdi

KarS § 121 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning vabastati

karistusest, kohaldades KarS § 87 lg 1 p 6, lg 4 alusel

mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist 1

aastaks. Ühtlasi pandi lisakohustused KarS § 75 lg 4

alusel. Väärteokorras karistatud. Tõkendit kohaldatud ei

ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, § 202 lg 2 p 1, 3, § 202 lg 4 sätetest, kohus määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-25-7119 kriminaalmenetlus J. K. suhtes

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise

tõttu.

2. Jätta kannatanute M. V., M. V. ja M. S. tsiviilhagid läbi vaatamata.

3. KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 3 alusel kohustada J. K. hiljemalt 11. juuniks 2026:

-

tasuma kriminaalmenetluse kulu katteks 50 eurot;

-

tegema 10 tundi üldkasulikku tööd.

Riigituludesse makstav summa 50 eurot tuleb tasuda Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302

Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792

LHV Pank või EE604204278601694436 Coop Pank, märkides viitenumbri 99926900000075

ning selgituse „Menetluskulude katteks kriminaalasjas nr 1-25-7119”.

4. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda kriminaalmenetluse kulust 2050 eurot.

5. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud,

ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel

kriminaalmenetluse oma määrusega.

6. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite laos akti

nr 24ATT00101 alusel hoiul olevad suitsukonid, alkoholipudel ja plekkpurk (pakendid

nr 1, 2, 3, 4, 5, 6) pärast seda, kui J. K. on täitnud talle käesoleva kohtumäärusega

pandud kohustused.

7. Kohtumäärus edastada J. K., prokurörile, kannatanutele ning teadmiseks

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 10 alusel ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

Prokuratuuri taotlus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust

11.06.2023 KarS § 266 lg 2 p 1 tunnustel selles, et J. K., ajavahemikul mai 2023 kuni

11.06.2023, tungis ukse avamise teel valdaja tahte vastaselt sisse XXX asuvasse M. V.

kuuluvasse korterisse nr 4, XXX asuvasse M. S. kuuluvasse korterisse nr 5 ja XXX asuvasse

K. K. kuuluvasse korterisse nr 6.

Oma tegevusega pani J. K. toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks.

KarS § 266 lg 2 p 1 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Seega tegemist on teise astme

kuriteoga, mille eest on võimalik mõista isikule muuhulgas rahaline karistus, st juba

seadusandja poolt on süüdistatavale süüks pandav tegu hinnatud suhteliselt madalaks. Süü

suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-s toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust

kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust,

isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

J. K. on talle etteheidetava kuriteo toimepannud ajavahemikus mai 2023 – 11.06.2023, ehk

rohkem kui 2 aastat tagasi. 22.05.2024 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega nr 1-

24- 2515 on J. K. süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest, mis toimus 29.11.2023. Kohtuotsusega vabastati J. K. karistusest ning

tema suhtes kohaldati KarS § 87 alusel mõjutusvahendit – 1 aastaks käitumiskontrollile

allutamine. Lisaks määrati J. K. kohustus 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest asuda

tööle või võtta ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas, hiljemalt 10 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest registreerima ennast psühhiaatri vastuvõtule ravivajaduse

hindamiseks ning ravivajaduse tuvastamisel alluma ettenähtud ravile ning lisaks pidi J. K.

kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 10 päeva jooksul registreerima ennast SA Omanäolise

Kooli Arenduskeskuse STEP-programmi tugiisikuteenusele.

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna ettekandest nähtub, et kriminaalhoolduse

perioodil J. K. talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ei rikkunud.

2 (5)

Kuna käesolevas kriminaalmenetluses olev kuritegu pandi toime varem kui 29.11.2023

kuritegu, siis oli J. K. õiguspärane ootus, et tema suhtes menetletavad kuriteod lahendatakse

ühe kriminaalasja raames. Tulenevalt sellest peab prokurör võimalikuks taotleda seaduses

sätestatud minimaalse üldkasuliku töö tundide arvu rakendamist J. K.

KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on

kohtule esitatud aga seepärast, et menetluskulud (DNA ekspertiis) on antud asjas 2100 eurot.

Prokuröri hinnangul ei ole J. K. võimeline kriminaalmenetluse kulusid täies mahus tasuma. J.

K. puhul on tegemist noore inimesega, kes on XXX, kellel XXX ning kelle igakuine

sissetulek koosneb XXX – isiku igakuine sissetulek on umbes XXX eurot. J. K. on määratud

XXX poolt eluruumi tagamise teenus. Igakuisest sissetulekust peab ta tagama enda

ülalpidamise ning tasuma ka kommunaalkulusid. J. K. avaldas, et ta on võimeline maksma 50

eurot menetluskulusid. Suuremate lisaväljaminekute tasumine ei ole J. K. jõukohane.

Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel on võimalik jätta menetluskulud

isikult osaliselt välja mõistmata vaid kohtu loal, siis arvestades isiku

resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, taotleb prokurör kohtult KrMS § 180 lg 3

alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o 2050 eurot riigi kanda ning J. K. välja mõista 50 eurot

menetluskulude tasumiseks.

Kriminaalasjas on M. V. esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud varalise kahju nõudes

summas 2533 eurot. M. V. on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud varalise kahju nõudes

summas 642,67 eurot. M. S. on esitanud tsiviilhagi sissetungimisega tekitatud varalise kahju

nõudes 80 eurot.

Käesolevas kriminaalasjas on 13.11.2024 J. K. suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud KarS §

199 lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

Kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et J. K. oleks toime pannud varguse

grupis ja sissetungimisega. Seega puudub alus M. V. ja M. V. tsiviilhagide välja mõistmiseks

J. K. Kriminaalasjas jätkati menetlust KarS § 266 lg 2 p 1 osas, kuid kriminaalmenetluse

toimiku materjalidest nähtub, et ei ole võimalik tõendada, et M. S. kuuluv põrandalamp, mille

osas ta on tsiviilhagi esitanud, on lõhutud J. K. poolt. Seega ei ole võimalik J. K. välja mõista

M. S. poolt esitatud tsiviilhagi.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, taotleb abiprokurör lõpetada kriminaalasjas

nr 23278050779 kriminaalmenetlus. Jätta M. V., M. V. ja M. S. tsiviilhagid läbi vaatamata.

Kohustada J. K. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma DNA ekspertiisi maksumusest 50 eurot ja

tegema KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel 10 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks

määrata 11.06.2026.

PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laus akti nr 24ATT00101 alusel hoiul olevad suitsukonid

(pakendid nr 1, 2, 3, 4) plekkpurk (pakend nr 5) ja alkoholipudel (pakend nr 6) hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kohtu seisukoht

Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt

määrusega. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise

astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või

asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale

kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7)

prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud.

3 (5)

Kohus, tutvunud lisaks prokuratuuri taotlusele ka kriminaalasja materjalidega, leiab, et

eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu

kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks J. K. suhtes rahuldamisele.

Kohus nõustub prokuröriga, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest

vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja J. K. karistamine vajalik. Kriminaalasjas J.

K. etteheidetav kuritegu on pandud toime 2023 aasta suvel ehk siis enam kui 2,5 aastat tagasi,

mil J. K. oli vaid 18-aastane. Ühtlasi nähtub materjalidest, et kui esialgu heideti J. K. ette ka

korteritest – mida ei kasutatud püsivalt elamiseks ja kannatanud käisid neis harva – asjade

varastamist, lõpetati tema suhtes selles osas menetlus 13.11.2024. Talle jäi etteheidetavaks

vaid korterisse omavoliliselt sissetungimine. Selle teo pani ta asja materjalide kohaselt toime

pigem uudishimust ja sõbraga ajaveetmise käigus. Seega võib kohtu hinnangul nentida, et

tema süü teo toimepanemisel ei olnud suur. Lisaks eelnevale selgub, et see tegu on pandud

toime ka enne seda, kui J. K. mõisteti Tartu Maakohtu 22.05.2024. a otsusega nr 1-24-2515

süüdi ja peeti võimalikuks tema karistusest vabastamist ühes käitumiskontrollile allutamise ja

talle lisakohustuste panemisega. Tallinna Vangla 30.06.2025. a ettekandest ja 14.10.2025. a

vastuskirjast nähtub, et J. K. läbis kriminaalhoolduse igati edukalt, täites selle jooksul

korrektselt nii registreerimiskohustust kui ka muid talle pandud kohustusi. Lisaks on

kriminaalhooldaja leidnud, et J. K. hakkas aru saama õigusrikkumiste toimepanemise mõjust

nii talle endale kui ka ühiskonnale. Viimases pole kohtu hinnangul ka alust kahelda. Eriti

arvestades, et J. K. karistusregistri andmetest selguvalt pani ta viimased õigusrikkumised

toime aprillis 2024 ja on nende eest mõistetud väärteokaristused ka juba täitnud.

Seega, arvestades eelnevat kogumis, nendib kohus, et J. K. on pärast etteheidetava teo

toimepanemist toimunud positiivsed muutused ja ta on nii selle kui ka talle rakendanud

käitumiskontrolli foonil olnud pikema aja jooksul seaduskuulekas. Seetõttu, nagu kohus juba

märkis, ei ole tema kriminaalkorras karistamine tingimata vajalik, vaid nende muutuste

kinnistamiseks ja tema edasise seaduskuulekuse tagamiseks piisab kohustuste määramisest.

Käesolevas asjas on menetluskuluks DNA-ekspertiisi maksumus 2100 eurot. Arvestades, et J.

K. ei ole asja materjalide kohaselt XXX ja tema igakuiseks sissetulekuks on vaid XXX eurot,

millest tuleb katta igakuised vajadused, sh kulud toidule ja elamisele, nõustub kohus

prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud sellest kulust enamus, s.o 2050 eurot

jätta riigi kanda. Ülejäänud 50 euro tasumine peaks J. K. olema jõukohane. Ühtlasi nõustub

kohus prokuröriga selleski, et sobilikuks kohaldatavaks meetmeks on üldkasuliku töö

tegemine.

Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrab kohus

käesolevalt J. K. KrMS § 202 lg 2 p-de 1, 3 alusel kohustuseks: 1) hüvitada

kriminaalmenetluse kuludest 50 eurot ja 2) teha 10 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades

kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses märgitut ja vastavalt KrMS § 202 lg-s 3 sätestatule

tuleb J. K. need kohustused täita hiljemalt 11. juuniks 2026. J. K. on andnud nende kohustuste

täitmiseks enda nõusoleku.

KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus

prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega, kui J. K. ei täida käesolevas määruses märgitud

kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri

taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.

4 (5)

PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite laos on akti nr 24ATT00101 alusel hoiul suitsukonid,

alkoholipudel ja plekkpurk (pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6). Kohus on seisukohal, et eelloetletu

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast seda, kui J. K. on täitnud talle käesoleva

kohtumäärusega pandud kohustused.

Kriminaalasjas on J. K. vastu esitanud tsiviilhagid M. V. 2533 euro, M. V. 642,67 euro ja M.

S. 802 euro nõudes. Materjalide kohaselt on kriminaalmenetlus osaliselt, s.o KarS § 199 lg 2

p-de 7, 8 alusel lõpetatud nii J. K. kui ka tema kaaskahtlustatava suhtes (vastavalt 13.11.2024.

a ja 23.10.2023. a määrustega), kuna polnud tuvastatav, et korterist kadunud asjad varastasid

nemad. Seega, arvestades eelnevat ja seda, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral jäävad

tsiviilhagid (üldjuhul) läbi vaatamata (KrMS § 2962, § 310 lg 2), toimib kohus nendega nii ka

käesolevalt. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviil- või

halduskohtumenetluse korras (KrMS § 2962).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik

5 (5)