3-25-238/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTühistada Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri 2024. a korralduse nr 1620 punkt 2.3.1. Mõista Rae vallalt Altius Capital OÜ kasuks välja menetluskulud 5 074 eurot 80
Legislator headnote
AI generated3-25-238/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: oktoobri 2024. a korralduse nr 1620 punkt 2.3.1. Mõista Rae vallalt Altius Capital OÜ kasuks välja menetluskulud 5 074 eurot 80
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Maarja Oras
Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruaril 2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-25-238
Haldusasi Altius Capital OÜ kaebus Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri
2024. a korraldusele nr 1620 ja Rae Vallavalitsuse
31. detsembri 2024. a korraldusele nr 2027
Menetlusosalised Kaebaja Altius Capital OÜ (registrikood 11951112), esindaja
vandeadvokaat Margus Reiland
Vastustaja Rae vald, esindaja Meeli Vaarik
Kolmas isik Osaühing KIILI KVH, esindaja vandeadvokaat
Silja Holsmer
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Altius Capital OÜ kaebus.
2. Tühistada Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri 2024. a korralduse nr 1620 punkt 2.3.1.
3. Tühistada Rae Vallavalitsuse 31. detsembri 2024. a korraldus nr 2027.
4. Mõista Rae vallalt Altius Capital OÜ kasuks välja menetluskulud 5 074 eurot 80
senti.
5. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11. märtsil 2026
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-25-238
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Altius Capital OÜ-le kuuluvad Tuuleveski tee 2 (katastritunnus 65301:001:2814) ja
Tuuleveski tee 4 (katastritunnus 65301:001:2815) kinnistud, mis asuvad Rae vallas,
Kurna külas. Tuuleveski tee 2 ja Tuuleveski tee 4 kinnistud on moodustatud ja nende
kinnistute osas kehtib Rae Vallavolikogu poolt 28. juuli 2008. a otsusega nr 419
kehtestatud Rebasepõllu ja Läänerebase kinnistute detailplaneering.
2. Kiili ja Rae vald sõlmisid 7. detsembril 2006 halduslepingu (digitoimiku leheküljed
(dtl)
32–33), mille kohaselt liidetakse Kurna külas asuvad Rebasepõllu ja Läänerebase kinnistud
Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK). Rae Vallavolikogu 16. veebruari 2016. a
otsusega nr 138 (dtl 35) määrati Kurna küla vee-ettevõtjaks Osaühing Kiili KVH.
3. Kiili KVH OÜ väljastas 24. novembril 2017 Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistute eelmisele
omanikule veevarustuse- ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused, millele ei olnud
lisatud kõrvaltingimusi. Kaebaja sai Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistute omanikuks 27.
oktoobril 2022. Arendajaks sai Allstore Assets OÜ. Altius Capital OÜ kavandas
Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistutele nutiladude kompleksi.
4. Arendaja esitas 16. novembril 2022 kinnistute suhtes Kiili KVH OÜ-le taotluse
väljastada ehitusprojekti koostamiseks tehnilised tingimused kinnistute vee ja
kanalisatsiooniga liitumiseks, kuivõrd 24. novembril 2017 väljastatud tehnilised
tingimused olid aegunud. OÜ Kiili KVH väljastas 9. detsembril 2022 kinnistute
veevarustuse ja kanalisatsiooni uued tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks
(dtl-d 38 ja 41), milles märkis, et Kiili valla põhjaveevaru on ammendunud ning
taotluse esitaja peaks omal kulul projekteerima ja rajama ühe kahest alljärgnevast
variandist: 1) projekteerima ja rajama O-C puurkaevu koos veetöötlusjaama, mahutite,
ühendustorustikuga või 2) projekteerima ja rajama ühenduse Kiili KVH OÜ ja AS
Tallinna Vesi vahel, sõlmima nende isikute vahelise lepingu, rajama veetorustike
ringistuse ja teostama muud vajalikud tööd.
5. Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2023 taotluse Kiili KVH OÜ-le väljastada tehnilised
tingimused kinnistute vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks ilma kõrvaltingimusteta ning
võimaldada kinnistutel liituda olemasoleva ÜVK-ga vastavalt kehtivale ühisveevärgi
arendamise kavale ning kinnistute detailplaneeringutele (dtl 44).
2(15)
3-25-238
6. OÜ Kiili KVH väljastas 24. aprillil 2023 Tuuleveski tee 2 ja Tuuleveski tee 4
kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused ehitusprojekti
koostamiseks (dtl-d 58 ja 59) ilma kõrvaltingimusteta.
7. Kinnistu arendaja taotles 18. mail 2023 ehitusluba ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonitorustike rajamiseks Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistutele. Ehitusloa
menetluse kestel väljastas OÜ Kiili KVH 12. septembril 2024 Tuuleveski tee 2 ja 4
kinnistutele uued veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused ehitusprojekti
koostamiseks (tehnilised tingimused nr 1270 ja 1271, dtl-d 60–63)), milles oli
kõrvaltingimus, mille kohaselt detailplaneeringuala asub vastavalt Kiili ja Rae valla
ÜVK arendamiste kavadele AS Tallinna Vesi pinnaveetoitele üle viidaval alal ning AS
Tallinna Vesi pinnaveetoitele üleminekuks vajalikud tööd teostatakse liituja kulul.
Tehniliste tingimuste kohaselt enne nimetatud tööde lõpetamist OÜ Kiili KVH
detailplaneeringualal veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid ei osuta.
8. Rae Vallavalitsus väljastas 15. oktoobril 2024 korralduse nr 1620 (dtl-d 68–70),
millega andis ehitusloa Kurna küla Tuuleveski tee kinnistute piirkonnas ühisveevärgi-
ja -kanalisatsioonitorustike rajamiseks. Ehitusloa p 2.3.1 sätestab järgmise
kõrvaltingimuse: „Detailplaneeringuala asub vastavalt Kiili valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 ja Rae valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024–2035
järgi (edaspidi ÜVK arendamise kavad) AKTSIASELTS TALLINNA VESI
pinnaveetoitele üle viidaval alal. Vastavalt ÜVK arendamise kavadele teostatakse
AKTSIASELTS TALLINNA VESI pinnaveetoitele üleminekuks vajalikud tööd liituja
kulul. Enne nimetatud tööde lõpetamist ja alal veeteenuse osutamiseks vajaliku
õigusselguse saavutamist Osaühing Kiili KVH detailplaneeringualal veevarustuse- ja
kanalisatsiooniteenuseid ei osuta.“
9. Altius Capital OÜ esitas 18. novembril 2024 Rae vallavalitsusele vaide (dtl-d 72–75),
milles taotles tunnistada kehtetuks Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri 2024. a korralduse
nr 1620 punkt 2.3.1. Vaides märgiti, et nii kinnistute detailplaneering kui ka Rae valla
ja Kiili valla vahel sõlmitud haldusleping näevad ette kinnistute vee ja
kanalisatsiooniga liitumise Kiili ühisveevärki. Samuti kehtisid Kiili uue ÜVK
arengukava vastuvõtmisel kinnistutele veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised
tingimused ehitusprojekti koostamiseks (nr 1118 ja 1119), milles ei olnud mistahes
kõrvaltingimusi. Kõrvaltingimuste seadmine haldusmenetluse kestel, mil vaide esitaja
projekteeris vee- ja kanalisatsioonitorustikke vastavalt projekteerimise alguses
kehtinud projekteerimistingimusele, rikub õiguskindluse põhimõtet, samuti ei ole
reaalne eluline olukord vahepealse 5 kuuga oluliselt muutunud. Vee-ettevõtja OÜ Kiili
KVH ega ka Rae Vallavalitsus ei saa seega seada ehitusloa nr 1620 punktis 2.3.1
märgitud tingimust.
10. Rae Vallavalitsus tegi 31. detsembril 2024 vaideotsuse nr 2027 (dtl-d 85–91), millega
jättis kaebaja vaide täies ulatuses rahuldamata. Vaideotsuse põhjendustes viidati Rae
Vallavolikogu 20. mai 2024 otsusega nr 46 vastu võetud „Rae valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024–2035“
punktile 10, mille kohaselt on Kurna külas Osaühing Kiili KVH tegevuspiirkonnas
võimalik arendustegevusi teostada vaid juhul, kui arendusaladele rajatava(te)
ettevõtte(te) initsiatiivil teostatakse täiendav põhjaveevarude uuring ja/või
investeering, et suurendada pinnavee võimalikku võttu AS Tallinna Vesi süsteemist või
3(15)
3-25-238
suurendada olemasolevat põhjavee ressurssi. Rae valla territooriumil asuvate kinnistute
veega varustamine OÜ Kiili KVH tegevuspiirkonnas ei saa Kiili Vallavalitsuse
hinnangul toimuda Kiili valla territooriumile eraldatud põhjaveevarude arvelt ning see
tuleks ette näha kas Rae valla territooriumile rajatavast puurkaevust ja Rae valla
põhjaveevarude arvelt või OÜ Kiili KVH ja AS Tallinna Vesi vahel täiendava
ühenduse loomise teel. Vastavad kulud tuleb kanda uutel liitujatel Rae valla
territooriumil ja loodavalt ühenduselt püsivalt vett saavatel uutel liitujatel.
Vaideotsuses viidati ka arengukava punktile 3.1, milles on toodud, et vallas on
kehtestatud detailplaneeringuid, mille veevarustus on lahendatud puurkaevude baasil,
aga vaba põhjaveeressurssi tulenevalt kehtestatud veeerikasutus- ja keskkonnalubadest
ei jätku 2030. aastani kehtestatud põhjaveevarudest. Rae Vallavalitsus põhjendab
vaideotsuses, et Rae valla üldises piirkonnas puudub vaba põhjaveeressurss, mille tõttu
ei ole alternatiivsete (puurkaev) lahenduste kasutamine võimalik. OÜ Kiili KVH
määrati piirkonna vee-ettevõtjaks 2016. aastal ehk ajal, mil detailplaneering oli
kehtestatud, seega pidi OÜ Kiili KVH arvestama arendamise kava koostamisel ning
tegevuste planeerimisel kehtestatud detailplaneeringuga. Rae Vallavalitsus märkis ka,
et kuna vaide esitaja ei ole tehnilisi tingimusi halduskohtus vaidlustanud, järeldas Rae
Vallavalitsus, et vaide esitaja on nõustunud tehniliste tingimustega.
11. Tallinna Halduskohus registreeris 30. jaanuaril 2025 Altius Capital OÜ kaebuse
nõuetega tühistada täielikult Rae Vallavalitsuse 31. detsembri 2024. a korraldus nr
2027 ja tühistada osaliselt Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri 2024. a korraldus nr 1620
punkti 2.3.1 osas, mis sätestab kõrvaltingimuse Kiili ühisveevärgiga liitumise osas,
alternatiivselt, tühistada Rae Vallavalitsuse 31. detsembri 2024. a korraldus nr 2027 ja
tühistada Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri 2024. a korraldus nr 1620 täies ulatuses ning
kohustada Rae Vallavalitsust ehitusloa taotlus uuesti lahendama ja väljastama
Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistutele ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustike rajamiseks
ehitusluba vastavalt kehtivale detailplaneeringule ilma Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri
2024. a korralduse nr 1620 punktis 2.3.1 esitatud kõrvaltingimuseta, alternatiivselt,
tuvastada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1, 7. detsembri
2006. a halduslepingust ja kehtivatest detailplaneeringutest tulenev Rae Vallavalitsuse
kohustus korraldada Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistute veega varustamine Kiili valla
ühisveevärgi baasil.
12. Kohus võttis 31. jaanuaril 2025 kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Rae
Vallavalitsuse 31. detsembri 2024. a korraldus nr 2027 ning tühistada osaliselt Rae
Vallavalitsuse 15. oktoobri 2024. a korraldus nr 1620 punkti 2.3.1 osas, mis sätestab
kõrvaltingimuse Kiili ühisveevärgiga liitumise osas, või alternatiivselt, tühistada Rae
Vallavalitsuse 15. oktoobri 2024. a korraldus nr 1620 täies ulatuses ning kohustada Rae
Vallavalitsust ehitusloa taotlust uuesti lahendama ja väljastama Tuuleveski tee 2 ja 4
kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike rajamiseks ehitusloa vastavalt
kehtivale detailplaneeringule ilma Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri 2024. a korralduse
nr 1620 punktis 2.3.1 esitatud kõrvaltingimuseta. Kohus tagastas kaebuse alternatiivse
tuvastamisnõude osas. Kohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna OÜ Kiili KVH.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
13. Kaebaja palub tühistada osaliselt Rae Vallavalitsuse poolt 15. oktoobril 2024 antud
ehitusloa osas, mis sätestab kõrvaltingimuse Kiili ühisveevärgiga liitumise osas, alternatiivselt
palub kaebaja ehitusloa tühistada täielikult ning kohustada vastustajat ehitusloa taotlust uuesti
4(15)
3-25-238
lahendama ning andma ehitusluba ilma vaidlustatava kõrvaltingimuseta. Samuti palub kaebaja
tühistada vastustaja 31. detsembri 2024. a vaideotsuse.
13.1.
Kolmanda isiku väljastatud tehniliste tingimuste esitamine ehitusloa kõrvaltingimusena
ei ole õiguspärane. Vee-ettevõtja väljastatud tehnilised tingimused ei ole
ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 3 kohane kõrvaltingimus, kuivõrd tehniliste tingimuste
näol ei ole tegemist õigusaktides sätestatud nõuetega, millele ehitis peab EhS § 42 lg 1
kohaselt vastama. Vee-ettevõtja tehnilised tingimused ei ole seotud ehitusloa kohase
ehitustegevusega, vaid on oma sisult n-ö eeltingimused liitumislepingu sõlmimiseks
ning puudutavad eelkõige vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku vahelist ning
kohtupraktika kohaselt eraõiguslikku suhet.
13.2.
Eristada tuleb kooskõlastajaid (EhS § 42 lg 7 p 1) ja arvamuse andjaid (EhS § 42 lg 7 p
2). Kooskõlastada saab haldusorganitega, kelle pädevuses on ehitusloa andja
tähelepanu juhtida seadusest tulenevatele kohustustele või keeldudele. Kolmas isik ei
ole selline haldusorgan.
13.3.
Juhul kui leida, et vee-ettevõtja tehnilised tingimused võiks olla käsitletavad EhS § 42
lg 7 p 2 kohase puudutatud isiku arvamusena, siis oli vastustajal kohustus sisuliselt
kaaluda esitatud arvamust ning hinnata selle õiguspärasust. Arvamus ei ole kohalikule
omavalitsusele siduv. Vastustaja ei ole ehitusloa p-s 2.3.1 välja toodud kõrvaltingimust
mistahes moel kaalunud.
13.4.
Ehitusloa p-s 2.3.1 sätestatud kõrvaltingimuse osas ei ole vastustaja välja selgitanud,
kuidas kaebajal on võimalik kõrvaltingimust ellu viia ja milline on kõrvaltingimuse
täpne kulu. Kui vastustaja oleks uurimiskohustust täitnud, siis oleks ta jõudnud
arusaamiseni, et ehitusloa p-s 2.3.1 esitatud kõrvaltingimust ei ole kaebajal
tegelikkuses võimalik täita. Kõrvaltingimuse täitmine tähendaks eelduslikult, et
kaebaja peaks projekteerima ja rajama (või korraldama projekteerimise ja rajamise)
ning finantseerima ühenduse olemasolevatest Kiili ühisveevärgi torustikest Tallinna
linna ühisveevärgini. Kaebaja peaks kõrvaltingimuse nr 2.3.1 kehtimise korral
vajaduse tekkel finantseerima täiendavate survetõstepumplate, transiittorude ja
siibrisõlmede rajamist. Selgusetuks jääb, kuidas ja millise õigussuhte alusel toimub
kolmanda isiku ja AS Tallinna Vesi torustike ühendamine ning milline roll on selles
kaebajal. Isegi juhul, kui sellist tingimust oleks võimalik täita, siis välistaks
kõrvaltingimuse täitmise kulu Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistute arendamise.
13.5.
Piirangu eesmärgiks peaks olema lubada kaebajal liituda kolmanda isiku hallatava
veevõrguga. Juhul, kui kaebaja katab AS Tallinna Vesi ühisveevärgiga ühendamise
kulud, siis saavutatakse eesmärk, kus kaebaja saab tegelikkuses oma vee AS-lt Tallinna
Vesi ja AS Tallinna Vesi ühisveevärgi kaudu, mitte kolmanda isiku kaudu Kiili vallast.
13.6.
Kiili vald saab ise luua ühenduse kolmanda isiku ja AS Tallinna Vesi veetorustike
vahel ning sõlmida vajaminevad lepingud vee saamiseks ja selleks, et täita 2006. aasta
halduslepingust ja kehtivatest DP-dest tulenevaid kohustusi. Samuti on võimalik, et
liitumise kulud katab Rae vald, kes täidab sellega KOKS § 6 lg-st 1 tulenevat
kohustust. Võimalik on välja mõelda mitmeid alternatiivseid lahendusi, mis koormaks
kaebajat vähem kui ehitusloa p-s 2.3.1 sätestatud kõrvaltingimus.
13.7.
Kaebajale tuleneb kehtivatest Rebasepõllu ja Läänerebase detailplaneeringust ning
5(15)
3-25-238
Saare detailplaneeringust ning 2006. aasta halduslepingust subjektiivne õigus, et Tuuleveski
tee 2 ja 4 kinnistud saab ühendada Kiili valla ühisveevärki ning kaebaja ei pea ise looma või
oma kulul tagama, et piirkonda tekiks sisuliselt uus ühisveevärk.
13.8.
Ehitusloa kõrvaltingimus on vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse
(ÜVVKS) § 5 lg-ga 3 ja § 17 lg-ga 1. Õigusvastane on panna kinnistu omanikule, kes
soovib vastavalt kehtivatele õigusaktidele saada oma kinnistutele sisuliselt elamu
mahus vett, kohustuse projekteerida ja arendada välja kogu ÜVK ala veevärk, mille
maksumus on tõenäoliselt sadu tuhandeid eurosid, ja seda olukorras, kus kinnistute
suhtes kehtiv detailplaneering ning 2006. aasta haldusleping näevad ette kinnistute
ühendamise olemasoleva Kiili ühisveevärgiga ilma mistahes täiendavate
kõrvaltingimusteta.
13.9.
Kiili valla ÜVK arendamise kava 2023–2034 ei välista Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistute
liitumist Kiili valla ühisveevärgiga. Kiili ÜVK arendamise kava ei ole õigusakt, vaid
õiguslikult mittesiduv vastava valdkonna strateegia. Kiili valla ÜKV arendamise kavas
ja Rae valla ÜVK arendamise kavas 2024 – 2035 esitatud alternatiivsed lahendused on
arenduskavadele kohased ettepanekud, mida Kiili Vallavalitsus saab tulevikus
potentsiaalselt tekkiva probleemi lahendamiseks kaaluda. Praegusel juhul on vastustaja
ehitusloa kõrvaltingimuse p-s 2.3.1 tingimuseks seadnud kõige rangema võimalikest
ettepanekutest (s.o ettepanek nr 3) ning seda ilma õigusliku aluse ja analüüsita.
13.10. Kiili ega Rae valla ÜVK arendamise kavast ei tulene, et liitumisprotsessiga juba
alustanud kinnistute osas peaks kolmas isik planeeringualal veeteenuse osutamisest
keelduma. Kiili valla uus ÜVK arendamise kava jõustus alles 9. juulil 2023 ehk üle
aasta pärast seda, kui kaebaja oli juba alustanud taotlemist Kiili ühisveevärgiga
liitumiseks, ning rohkem kui 2 kuud pärast seda kui kaebaja oli esitanud ehitusloa
taotluse. Rae valla ÜVK arendamise kava jõustus alles 2. juunil 2024. Seega ei saa
kaebajat käsitada kui „uut liitujat“.
13.11. Kaebajale teadaolevalt ei eksisteeri tegelikkuses olukorda, kus Kiili valla veevarud ei
võimalda Tuuleveski tee 2 ja 4 kinnistute liitumist. Kolmas isik on võimaldunud
järjepidevalt uute kinnistute ühisveevärgiga liitumist ning Kiili valla põhjaveeressurss
ei ole ammendumas.
13.12. Kolmas isik ei ole küll Tallinna linna veele üleminekuks vajalike tööde täpset
maksumust kaebajale avaldanud, kuid kaebaja võib eeldada vajalike tööde mahtu ja
maksumust Tuuleveski tee 2 ja Tuuleveski tee 4 kinnistutele 2022. aastal väljastatud
tehniliste tingimuste põhjal, kus on toodud, et kolmanda isiku ja AS-i Tallinna Vesi
vahel ühenduse loomiseks tuleb projekteerida ja rajada maakraanid, puurkaev,
veetöötlusjaam ja pumpla ning kokku ca 3 km torustikku.
13.13. AS-i Tallinna Vesi pinnaveetoitele üleminekuks vajalikud toimingud võivad võtta
aastaid aega. Selleks on vaja läbida planeerimismenetlus ja ehitusloamenetlus ning
seejärel teostada ehitustööd. Planeerimis- ja ehitusloamenetluste käigus tuleb saada
mitmeid kooskõlastusi ning vajadusel ka erinevate kinnistute omanike nõusolekud
juhul, kui torustik peab läbima kolmandate isikute kinnistuid. Ehitustööde teostamine
sõltub omakorda aastaajast ja ilmastikutingimustest. Seetõttu ei ole Tuuleveski tee 2 ja
4 kinnistutel ehitamise ajal ning suure tõenäosusega ka pikema aja vältel pärast
kavandatud ehitiste valmimist võimalik tagada veevarustuse olemasolu. Sellest
6(15)
3-25-238
tulenevalt ei ole kinnistule rajatavatele ehitistele võimalik aastaid saada kasutusluba
ega kinnistut selle sihtotstarbele vastavalt kasutada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Kaebus on põhjendamatu ja vastustaja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
14.1.
Isegi kui vastustaja tunnistaks ehitusloa punkti 2.3.1. kehtetuks, ei oleks kaebajal
võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna kolmanda isiku väljastatud tehnilised tingimused
nr 1270 ja 1271 kehtivad. Kaebaja ei ole tehnilisi tingimusi vaidlustanud, millest vastustaja
järeldas, et kaebaja on nendega nõustunud. Vastustaja lähtus EhS § 42 lõike 7 punktist 1 ning
on seotud ehitusloa andmisel kolmanda isiku kui ehitusloa taotluse esemega seotud pädeva
asutuse esitatud tingimustega. Juhul kui kaebaja ei nõustunud kolmanda isiku poolt 12.
septembril 2024 väljastatud tehniliste tingimustega, oleks ta pidanud need vaidlustama ja
jätma 26. septembril 2024 esitamata korrigeeritud taotluse ehitusloa menetlusse.
14.2.
Vastustajal puudub õiguslik alus muuta iseseisvalt pädeva asutuse poolt väljastatud
tehnilisi tingimusi.
14.3.
Ekslik on kaebaja seiskoht, et EhS § 42 lõikes 3 sätestatud kõrvaltingimuste loetelu on
ammendav. Vastustajal oli seega õigus lisada ehitusloas pädeva asutuse tehnilised tingimused
kui kõrvaltingimused.
14.4.
Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et aegunud tehniliste tingimuste asemel
väljastatakse täpselt samasugused tehnilised tingimused, seda enam, et kaebaja enda
tegevusetuse tõttu aegusid tehnilised tingimused nr 1118 ja 1119. Uute tehniliste tingimuste
andmise ning nende täpsema sisu otsustab vee-ettevõtja, lähtudes olemasolevast ja tulevasest
tehnilisest võimekusest ning kehtivatest õigusaktidest, sh Rae valla ÜVK arengukavast.
14.5.
Nii Kiili vallas kui ka Rae vallas on põhjaveevaru ammendumas ning Kiili vald ja Rae
vald otsivad alternatiive, et probleemi lahendada. Hetkel ei ole teada, kas põhjaveevaru on
võimalik suurendada või mitte. Seega jääb alternatiiv viia piirkond, kus asuvad ka Tuuleveski
tee 2 ja 4 kinnistud, üle Tallinna ühisveevärgi (pinnavee) toitele. Kolmanda isiku ja AS
Tallinna Vesi vahel täiendava ühenduse loomine ei tähenda seda, et kolmas isik ei jää teenuse
osutajaks.
14.6.
Ehitusloa kõrvaltingimus ei muuda detailplaneeringut. Detailplaneering on endiselt
elluviidav ning osaliselt ka ellu viidud. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks on kaebaja
väitnud, et ehitusloa lahendus on vastuolus DP-ga. Kaebaja on ehitusloa taotluses sellist
lahendust taotlenud. Ehitusloaga ehitada lubatud trass ei ole DP-ga vastuolus, see asub sama
maaüksuse piires, ainult teisel pool teed ehk seda ei saa lugeda DP põhilahenduse oluliseks
muutmiseks. Vaidlusalune kõrvaltingimus ei takista trassi rajamist ja hoonete ehitamist.
14.7.
ÜVVKS § 66 lõige 7 ei reguleeri järelevalvepädevust vee-ettevõtja üle tehniliste
tingimuste väljastamisel. Vee-ettevõtja on ette näinud tingimused, mille alusel tagatakse
kaebajale ÜVVKS § 33 lõikes 1 sätestatud teenust. Vastustajal puudub kehtiva õiguse alusel
õigus teha järelevalvet Kiili valla tegevuse üle.
14.8.
Kõik liitujad, kes tänaseks ei ole sõlminud liitumislepingut, on uued liitujad.
Liitumisleping sõlmitakse selle aja õiguse ja tingimuste alusel, mis kehtivad liitumise hetkel.
Kaebajal ei ole õigust nõuda, et talle kohaldatakse detailplaneeringu ajal kehtinud
7(15)
3-25-238
liitumistingimusi. Kaebaja ei saa eeldada, et detailplaneeringu kehtestamise ajast tänaseni ei
muutu õiguslik või faktiline olukord, sh vajadus luua täiendav ühendus, et tagada piirkonna
veevarustus.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
15. Kolmas isik ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
15.1.
Kaebaja
ehitusloa
taotluse
esemeks
oli
kinnistutel
ühisveevärgi-
ja -kanalisatsioonitorustike rajamine. Vastavate rajatiste eesmärgiks on kinnistute varustamine
ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, mis eeldab liitumist. Seega oli kaebaja ehitusloa taotlus
otseselt seotud kolmanda isiku pädevusega, kuna kinnistusiseste torustike rajamise eesmärgiks
on ühendus kolmanda isiku ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Vastustaja pidi ehitusloa
taotluse menetlemisel välja selgitama kaebaja kinnistute ühendamise ühisveevärgi ja
kanalisatsiooniga.
15.2.
Kaebajal puuduvad mistahes takistused ehitustööde teostamiseks väljastatud ehitusloa
alusel. Küsimus, kas kaebaja on liitunud vee- ja kanalisatsioonitrassiga, on pigem
kasutusloa andmise küsimus, kuivõrd kasutusloa andmiseks peab olema võimalik
ehitist kasutada kasutusotstarbe kohaselt.
15.3.
Vaidlusaluse ehitusloa esemeks ei ole liitumise väljaehitamine. Asjaolu, et vastustaja
selgitas kaebaja ehitusloa taotluse menetlemisel välja ka vee-ettevõtja seisukoha ning
esitas vastava seisukoha ehitusloa väljastamise korralduses, ei mõjuta kaebaja õigust
enda kinnistul ehitada.
15.4.
Kohalik omavalitsus ei otsusta ehitusloa väljastamisel ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga liitumise tingimuste üle, vaid üksnes edastas vee-ettevõtja seisukoha
ehitusloa väljastamise otsustamise haldusaktis. Juhul kui kohalik omavalitsus vastavat
tingimust ei oleks vaidlustatud korralduses eraldi esile toonud, oleks kaebaja jaoks
olukord sama – kaebajal oleks võimalik enda kinnistutel ehitustöid teostada vastavalt
väljastatud ehitusloale, kuid kinnistutega liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga
peab arvestama vee-ettevõtja poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
15.5.
Vastustaja on tsiteerinud kolmanda isiku poolt väljastatud tehnilistes tingimustes
kajastatut, mitte ei ole kaebajale mistahes kohustusi seadnud. Vastustaja on seega
uurimispõhimõtet rakendanud ning välja selgitanud kõik kaebaja ehitusloa taotlusega
(sh liitumisega) seonduva.
15.6.
Kaebajale ei ole seatud mistahes dokumendiga kohustust asuda projekteerima ja
ehitama ühendust Kiili ühisveevärgi torustikust Tallinna linna ühisveevärgini. ÜVK
arendamise kavad näevad ette ühisveevärgi ühenduse üleviimise AS Tallinna Vesi
pinnaveetoitele ning vastavate tööde kulude kandmise liitujate poolt. Tööde maksumus
on välja selgitamisel. Samuti on võimalik, et lisaks kaebaja kinnistutele liituvad ka
teised kinnistud ning kulud jaotuvad erinevate liitumisest huvitatud isikute vahel. Kõik
asjaolud selguvad liitumismenetluse raames ega ole kuidagi seotud ehitusloaga.
15.7.
Nii Kiili kui Rae valla ÜVK arenduskavad näevad tulenevalt põhjaveeressursi
ammendumise ohust ette tingimused uute liitumiste võimaldamiseks.
15.8.
Praegusel hetkel on ainus võimalus lähtuda Kiili valla ÜVK arenduskavas toodud
ettepanekust 3, kuna eelnevad ei ole praegusel hetkel kasutatavad. Kaebajal on soovi
8(15)
3-25-238
korral võimalus oodata liitumisega 2030. aastani, kui on selgunud ettepanekute 1 ja 2
kasutamise võimalus.
15.9.
Kaebaja ei ole esitanud ühtegi argumenti, millest lähtuvalt ei peaks kaebaja kinnistute
liitumisel arvestama käesoleva hetke faktilise ja õigusliku olukorraga.
15.10. ÜVK arendamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud ÜVK
arendamise kava. Detailplaneeringu alusel on lubatud rajada ÜVK ainult siis, kui ÜVK
arendamise kava puudub ja kui ÜVK vastab omavalitsusüksuse ÜVK arendamise
põhimõtetele. Kui ÜVK arendamiskava on kehtiva detailplaneeringuga vastuolus,
tuleb lähtuda ÜVK arendamiskavast. Kaebajal puudub õiguslik alus nõuda ÜVK-ga
liitumist 2008. a ja 2010. a kehtestatud detailplaneeringutest lähtuvalt. ÜVK
arendamiskava ülesanne on tagada ühtne ja terviklik ÜVK rajamine ühtsetel
põhimõtetel. Juhul kui saaks iga detailplaneeringu alusel ehitusprojektide koostamisel
lähtuda detailplaneeringu kehtestamise ajal kavandatud lahendustest, ei oleks täidetud
ÜVK arendamise kava eesmärk.
15.11. Haldusleping näeb ette, et vaidlusaluseid kinnistuid varustatakse Kiili valla
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni baasil, kuid ei sisalda mistahes konkreetset tehnilist
lahendust. Praegusel juhul ongi esitatud tehniline lahendus lähtuvalt Kiili valla ÜVK
arenduskavast.
KOHTU PÕHJENDUSED
16. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning tühistada Rae Vallavalitsuse 15. oktoobri
2024. a korralduse nr 1620 punkt 2.3.1, mis sätestab kõrvaltingimuse Kiili ühisveevärgiga
liitumise osas, samuti tühistada Rae Vallavalitsuse 31. detsembri 2024. a korraldus nr 2027.
Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
17. Kaebaja hinnangul ei ole kolmas isik haldusorgan, kellelt tulnuks EhS § 42 lg 7 p 1
kohast kooskõlastust küsida. Samas on vastustaja lähtunud kolmandat isikut ehitusloa
menetlusse kaasates sellest, et vee-ettevõtja on kooskõlastaja EhS § 42 lg 7 p 1 tähenduses.
Kohtu hinnangul ei tulene õigusaktidest, sh ÜVVKS-st ega EhS-st vastustajale kohustust
ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike rajamiseks nõutava ehitusloa menetluses küsida
veeettevõtja kooskõlastust ehitusprojektile. EhS § 42 lg 7 p 1 kohaselt esitab pädev asutus
ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev
pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Kohtu hinnangul ei saa vee-ettevõtjat pidada
EhS § 42 lg 7 p-s 1 nimetatud kooskõlastavaks asutuseks. Sellisele järeldusele jõudis Tallinna
Halduskohus ka 21. detsembri 2016. a otsuses haldusasjas nr 3-16-1269 (vt p 8) leides, et
ehitusloa taotluse esitamisel vastava kooskõlastuse nõudmine vee-ettevõtjalt ei olnud
õiguspärane. Kohus märkis viidatud otsuses, et vastustajal on üksnes õigus küsida vee-
ettevõtja arvamust seoses kaebaja ehitusloa taotlusega.
Niisamuti on EhS eelnõu (555 SE) seletuskirjas1 EhS § 42 lg 7 p 1 kohta toodud, et vastava
valdkonna asutuste all on eelkõige silmas peetud riikliku järelevalve teostajaid riikliku
järelevalve peatüki järgi. Kuna ei saa välistada, et taotlus koos teiste dokumentidega tuleb
esitada ka teistele asutustele, on loetelu jäetud lahtiseks. Eristada tuleb kooskõlastajaid ja
arvamuse andjaid. Kooskõlastada saab haldusorganitega, kelle pädevuses on ehitusloa andja
tähelepanu juhtida seadusest tulenevatele kohustustele või keeldudele. Kooskõlastaja
1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c
- beb8
- 476c
- 897c
- f9b761fb9b92/ehitusseadustik/
.
9(15)
3-25-238
seisukoht on lõppotsustajale siduv. Arvamuse andmiseks võib taotluse esitada ehitusloa andja
valitud isikutele, kelle arvamus on ehitusloa menetluses lõppotsuse suhtes tähtis. Kuivõrd vee-
ettevõtjat ei saa pidada riiklikku järelevalvet teostavaks asutuseks, kelle pädevuses oleks
ehitusloa menetluses juhtida vastustaja tähelepanu seadusest tulenevatele kohustustele või
keeldudele, ei kohaldu vee-ettevõtja suhtes ka EhS § 42 lg 7 p 1.
Järeldust, mille kohaselt ei saa vee-ettevõtjat pidada EhS § 42 lg 7 p 1 tähenduses
kooskõlastavaks asutuseks, toetab ka asjaolu, et kooskõlastuse küsimise vajadus on
õigusaktides reeglina expressis verbis välja toodud (vrd nt EhS §-s 126 sätestatud
Keskkonnaametilt kooskõlastuse küsimine). Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustiku
rajamiseks nõutava ehitusloa menetluse tarbeks ei ole sellist vee-ettevõtjaga kooskõlastamise
nõuet kehtestatud.
Eeltoodust järeldab kohus, et vastustajal ei tulnud ehitusloa menetluses kolmandalt isikult EhS
§ 42 lg 7 p 1 tähenduses kooskõlastust küsida.
18. EhS § 42 lg 7 p 2 sätestab pädevale asutusele õiguse esitada ehitusloa eelnõu vajaduse
korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või
ehitamine puudutada. Haldusasjas nr 3-16-1269 leidis kohus, et kuigi pädeval asutusel ei ole
alust ehitusloa menetluses küsida vee-ettevõtjalt kooskõlastust, on tal õigus küsida vee-
ettevõtja arvamust seoses kaebaja ehitusloa taotlusega. Ka käesolevas asjas on põhjendatud
asuda seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et ehitusloa esemeks on ühisveevärgi- ja -
kanalisatsioonitorustikud, mille edasine eesmärgipärane kasutus sõltub liitumisest ÜVK
võrguga, on asjakohane küsida ehitusloa menetluses vee-ettevõtja arvamust võimaliku
liitumise ja selle tingimuste kohta. Kohtu hinnangul on mõistlik juba ehitusloa menetluses läbi
mõelda küsimused, mis seonduvad rajatavate torustike ühendamisega ÜVK võrku selleks, et
vältida olukorda, kus juba valmis ehitatud torustiku ühendamine üldse võimalikuks ei osutugi.
Vee-ettevõtja arvamus võib oluline olla ka ehituslikes küsimustes.
EhS eelnõu (555 SE) seletuskirjas on EhS § 42 lg 7 p 2 kohta selgitatud, et punktis 2 on
sätestatud võimalus pädevale asutusele esitada ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks
isikutele, kelle huve võib ehitusluba puudutada. Seletuskirjas on toodud näitlikustatud loetelu.
Seega võib pädev asutus vastava vajaduse korral ehitusloa menetluses küsida arvamust ka
vee-ettevõtjalt,
kui rajatav ehitis (praegusel juhul ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud) puudutab tema
huve. Kuivõrd rajatav torustik soovitakse selle valmimise järgselt ÜVK võrku ühendada, on
mõistlik vastavat teenust osutav vee-ettevõtja ehitusloa menetluses arvamuse andmiseks
kaasata. Nii nõustub kohus kolmanda isikuga selles, et vastustaja ei eksinud, kui asus
ehitusloa menetlemisel välja selgitama kaebaja kinnistute ühendamise võimalust ÜVK-ga.
19. Kaebaja on seisukohal, et ehitusloa punktis 2.3.1 kajastatud kõrvaltingimus ei ole EhS
§ 42 lg 3 kohane kõrvaltingimus ja seda ei oleks vastustaja pidanud ehitusloas kajastama.
Vastustaja leiab samas, et EhS § 42 lg 3 loetelu ei ole ammendav. Kohus nõustub, et EhS § 42
lg 3 loetleb tingimused, mida ehitusloa kõrvaltingimusena võib eelkõige sätestada, kuid ei
piira neid tingimusi ammendavalt (vastasel korral poleks kasutatud sõna „eelkõige“). Seega ei
ole välistatud, et ehitusloa kõrvaltingimusena võiks põhjendatud juhul kehtestada ka tingimusi
seonduvalt vee-ettevõtja poolt antud arvamusega või lähtuvalt vee-ettevõtja antud tehnilistest
tingimustest.
10(15)
3-25-238
20. Omaette küsimus on aga selles, missugune roll on vastustajal kõnealuste tingimuste
õiguspärasuse hindamisel ja nende põhjendatuse kaalumisel, juhul kui ta otsustab vee-
ettevõtja väljastatud tehnilised tingimused ehitusloa kõrvaltingimusena kehtestada.
Olukorras, kus ehitusloa menetluses ei tule ehitusprojekti vee-ettevõtjaga kooskõlastada, kuid
vee-ettevõtja on esitanud oma arvamuse ehitusloa taotluse kohta, ei ole arvamus
lõppotsustajale (vastustajale) siduv (vt ka EhS 555 SE seletuskiri EhS § 42 lg 7 p 2 kohta).
Vastustaja saab veeettevõtja arvamuses toodud märkustega või väljastatud tehniliste
tingimustega ehitusloa andmisel arvestada või kui jätab nendega arvestamata, siis tuleb tal
seda vastavalt põhjendada. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kui vastustaja otsustas
ehitusloa menetluses küsida kolmanda isiku arvamust ning kolmanda isiku väljastatud
tehnilisi tingimusi kajastada ka ehitusloa kõrvaltingimusena, tuli vastustajal kõnealuste
tingimuste kehtestamist ehitusloa osana ka sisuliselt kaaluda ja nende õiguspärasust hinnata –
sarnaselt nagu tehakse näiteks naabrite arvamustega. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et ta
oli ehitusloa andmisel seotud kolmanda isiku väljastatud tehniliste tingimustega. Vastustajal ei
ole küll õigust muuta vee-ettevõtja väljastatud tehnilisi tingimusi – kui tehniliste tingimuste
taotleja (praegusel juhul kaebaja) ei nõustu veeettevõtja väljastatud tehniliste tingimustega, on
tal võimalik need vaidlustada tsiviilkohtumenetluse raames maakohtus. Samas ei saa öelda, et
vastustajal ei oleks kaalumisruumi või -kohustust (kõrval)tingimuste osas, mis on antud
ehitusloa väljastamist otsustavas haldusaktis. Nimelt on ehitusloa kõrvaltingimus osa
ehitusloast ja sellisena ehitusloa väljastaja pandud siduv kohustus. Mistahes kõrvaltingimuse
kehtestamist tuleb kaaluda ning põhjendada. Nii ei nõustu kohus kolmanda isiku seisukohaga,
mille kohaselt vastustaja üksnes edastas veeettevõtja seisukoha ehitusloa väljastamise
otsustamise haldusaktis, kuid ei pannud sellega kaebajale kohustusi.
Vastustaja on ehitusloa kõrvaltingimust kehtestades, mille põhjendatust ta ei ole sisuliselt
kaalunud ega selle õiguspärasust hinnanud, teinud kaalutlusvea, s.t jätnud kaalutlusõiguse
teostamata. Ehitusloa punktis 2.3.1 toodud kõrvaltingimuse kehtestamisel ei saanud vastustaja
üksnes nentida, et on seotud vee-ettevõtja seisukohaga ja mingit kaalumisruumi ei ole.
Vastustajal ei olnud praegusel juhul kohustust muuta vee-ettevõtja väljastatud tehnilisi
tingimusi kõrvaltingimusena ehitusloa osaks. Olukorras, kus kaebaja kinnistute liitumise osas
oli õiguslikult ebaselge olukord, võinuks vastustaja jätta vaidlusaluse kõrvaltingimuse ka
kehtestamata. Juhul kui vastustaja ei oleks vaidlusalust kõrvaltingimust ehitusloas kajastanud,
olnuks kaebaja risk, kas ehitusluba realiseerides väljastatakse talle hiljem ka kasutusluba,
arvestades, et ehitise (ÜVK torustiku) kasutamiseks on vajalik liitumislepingu sõlmimine vee-
ettevõtjaga.
Sellisel juhul olnuks kaebajal võimalik kas vee-ettevõtja tehniliste tingimustega nõustuda või
vaidlustada need maakohtus. Selliselt peab paika vastustaja seisukoht, mille kohaselt
veeettevõtja tehnilised tingimused kehtinuks kaebajale ka juhul, kui vastavaid tingimusi
ehitusloas ei oleks kajastatud.
Kuigi on asjakohane juba ehitusloa menetluses selgitada välja rajatavate ÜVK torustike
liitumise asjaolud, nõustub kohus kolmanda isiku seisukohaga, et ÜVK-ga liitumine on pigem
kasutusloa andmise küsimus, kuivõrd selleks hetkeks peab olema võimalik ehitist kasutada
kasutusotstarbe kohaselt. Seega ei oleks vee-ettevõtja tehniliste tingimuste vaieldavus olnud
iseenesest takistuseks ehitusloa taotluse menetlemisel ega ehitusloa andmisel.
21. Vaidlusaluse ehitusloa punkti 2.3.1 kohaselt asub detailplaneeringuala AS Tallinna Vesi
pinnaveetoitele üle viidaval alal ning AS Tallinna Vesi pinnaveetoitele üleminekuks
11(15)
3-25-238
vajalikud tööd teostatakse liituja kulul; enne nimetatud tööde lõpetamist ja alal veeteenuse
osutamiseks vajaliku õigusselguse saavutamist Osaühing Kiili KVH detailplaneeringualal
veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid ei osuta. Kuigi kolmas isik on kinnitanud, et
kõnealune tingimus ei tähenda, et kaebaja peaks ise asuma projekteerima ja ehitama
ühendust AS Tallinna Vesi ja Kiili valla veevõrgu vahel, on kohtu hinnangul ehitusloa
punktis 2.3.1 kajastatud kõrvaltingimus ebaselge osas, mis puudutab kõnealuse ühenduse
rajamiseks vajalike tööde finantseerimist. Kõrvaltingimuse sõnastus jätab põhjendatult
kaebajale mulje, et vastava ühenduse rajamise kulud tuleb katta kaebajal üksi („liituja
kulul“ on ainsuses). Kolmanda isiku selgituste kohaselt võib potentsiaalseid liitujaid veel
lisanduda, millisel juhul kuuluksid ühenduse rajamise kulud liitujate vahel jagamisele.
Samas nähtub kõrvaltingimuse sõnastusest, et detailplaneeringualal enne vastava
ühenduse rajamise osas selguse saamist ÜVK teenust ei osutata, mistõttu võib tingimusest
välja lugeda, et kaebaja kinnistute liitumine ÜVK võrguga sõltub täiendava ühenduse
rajamisest AS-ga Tallinna Vesi, mis omakorda sõltub sellest, kas kaebaja on valmis katma
need kulud ka olukorras, kus teisi liitujaid ei ole. Seega on praegusel hetkel ebaselge,
millised kulud kaasnevad kaebaja jaoks Kiili valla ÜVK võrguga liitumisel läbi täiendava
ühenduse rajamise AS Tallinna Veega. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse
ülesanne mh korraldada vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni. ÜVVKS § 5
lõikes 3 on sätestatud, et liitumispunkt määratakse nii, et see ei tooks tarbimiskoha
omanikule ega veeettevõtjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Kuivõrd kolmas
isik on selgitanud, et täpsemad liitumisega seonduvad kulud ja muud asjaolud selgitatakse
välja alles liitumismenetluse käigus, ei ole selge, kas ehitusloa punktis 2.3.1 sätestatud
tingimus on põhjendatud ning proportsionaalne. Vastustaja on need asjaolud jätnud
ehitusloa punktis 2.3.1 toodud kõrvaltingimuse kehtestamisel välja selgitamata ja
kaalumata.
Samuti tõi kaebaja vaides (dtl 73) välja, et vee-ettevõtja ei osanud öelda, kas ja millal üldse
hakatakse teostama AS Tallinna Vesi pinnaveetoitele ülemineku töid. Seega ei ole ka üheselt
selge, kas ja millal on ehitusloa realiseerimise ning torustike valmimise järel kaebaja kinnitute
liitumine ÜVK võrguga ning vastava teenuse osutamine kolmanda isiku poolt võimalik.
Vastustaja ei ole kaebaja poolt vaides toodud küsimust vaideotsuses käsitlenud ega selles osas
seisukohta võtnud. Seega on jäänud hindamata, kas kaebajale täiendava ühenduse rajamise
(finantseerimise) kohustuse panemine tagab kaebajale lõppkokkuvõttes mõistliku võimaluse
liituda ÜVK võrguga.
22. Vastustaja märkis, et kuivõrd kaebaja ei vaidlustanud vee-ettevõtja tehnilisi tingimusi, sai
eeldada, et kaebaja on nendega nõustunud. Vastustaja hinnangul oleks kaebaja pidanud
seega jätma 29. septembril 2024 esitamata korrigeeritud taotluse ehitusloa menetlusse.
Kohtu hinnangul ei ole vastustaja selline seisukoht asjakohane. Kaebaja eesmärk
ehitusloa menetluses oli saada ehitusluba ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike
ehitamiseks. Seega ei saa kaebajale ette heita, et selle eesmärgi saavutamiseks esitas ta
ehitusloa menetluses dokumente, millega kõrvaldada võimalikud puudused ehitusloa
taotluses ning seega ka takistused ehitusloa andmiseks. Vee-ettevõtja tehniliste
tingimustega nõustumine ei olnud eelduseks ehitusloa andmisel, vaid tegemist oli eraldi
menetlustega. Nagu eelpool märgitud, saanuks kaebaja taotleda samal ajal nii ehitusloa
väljastamist kui ka vee-ettevõtja tehniliste tingimustega mittenõustumisel need maakohtus
vaidlustada. Vastustaja on ka ise nentinud, et vee-ettevõtja väljastatud tehnilised
tingimused kehtivad ka juhul, kui vastustaja neid ehitusloa kõrvaltingimusena ei oleks
kehtestanud. Seega ei saa kaebaja poolt tehniliste tingimuste vaidlustamist või
12(15)
3-25-238
mittevaidlustamist tuua õigustuseks ehitusloa punktis 2.3.1 toodud kõrvaltingimuse osas
kaalutlusõiguse teostamata jätmisel.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et olukorras, kus vastustaja otsustas ehitusloa
menetluses küsida kolmanda isiku kui vee-ettevõtja arvamust ning vee-ettevõtja seatud
tehnilised tingimused seada ehitusloa kõrvaltingimuseks, oli vastustajal kohustus sisuliselt
kaaluda sellise kõrvaltingimuse seadmise põhjendatust ning hinnata selle õiguspärasust.
Vastustaja ei olnud ehitusloa andmise menetluses ning selle kõrvaltingimuste
kehtestamisel seotud kolmanda isiku arvamusega ning vastustajal ei olnud kohustust
õiguslikult ebaselges olukorras veeettevõtja tehnilisi tingimusi ehitusloa
kõrvaltingimusena kehtestada. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva
haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse
§ 54). Kuivõrd kaalutlusõiguse teostamata jätmine on kaalutlusviga, on vaidlusalune
ehitusluba vastavas, punkti 2.3.1 puudutavas osas, õigusvastane. Kohus leidis eespool, et
ehitusloa andmisel ei ole nõutav vee-ettevõtja poolt esitatud ÜVK-ga liitumise tingimuste
kajastamine ning sellise tingimuse esitamata jätmine ei takista vee-ettevõtjat liitumisele
oma tingimusi seadmast, mille üle pooled saavad seejärel vajaduse korral vaielda
tsiviilkorras. Selle tingimuse ehitusloast väljajätmine ei kahjusta seega avalikku huvi ega
kolmanda isiku õigusi, mistõttu on HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt lubatav tühistada
haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsioonist eraldi. Seega rahuldab kohus
kaebuse ning tühistab vastustaja 15. oktoobri 2024. a korralduse nr 1620 punkti 2.3.1, mis
sätestab kõrvaltingimuse Kiili ühisveevärgiga liitumise osas. Kuivõrd vastustaja jättis 31.
detsembri 2024. a korraldusega nr 2027 rahuldamata kaebaja vaide korralduse nr 1620
punktile 2.3.1, kuulub kaebus ka selles osas rahuldamisele ning vaideotsus tuleb
tühistada.
24. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse esimese alternatiivi (15. oktoobri 2024. a korralduse nr
1620 osaline tühistamine) osas, puudub vajadus analüüsida vaidlusaluse ehitusloa täies
ulatuses tühistamise vajalikkust. Pooled ei vaidle ehitusloa õiguspärasuse üle ülejäänud
osas.
25. Kuigi kohus ei asu käesoleva haldusasja raames üksikasjalikult analüüsima veeettevõtja
seatud tehniliste tingimuste ning ehitusloa punktis 2.3.1 toodud kõrvaltingimuse sisulist
põhjendatust, peab kohus vajalikuks siiski märkida, et vastustajal tulnuks ehitusloa
punktis 2.3.1 toodud kõrvaltingimuse kehtestamisel mh arvesse võtta Rae valla ja Kiili
valla vahel 2006. aastal sõlmitud halduslepingus kokku lepitud kohustusi. Kohus ei saa
küll nõustuda kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on ÜVK arendamise kava üksnes
õiguslikult mittesiduv vastava valdkonna strateegia (vt nt ÜVVKS § 16 lg 1), kuid samas
ei saa ÜVK arendamise kavade kõrval tähelepanuta jätta ka 2006. aastal sõlmitud
halduslepingus kokku lepitut. Kuigi ÜVK võrguga liitumisel tuleb arvestada ka käesoleva
hetke faktilise ja õigusliku olukorraga (sh saadaoleva põhjaveeressursiga ning kehtestatud
ÜVK arendamise kavadega), on 2006. aastal sõlmitud haldusleping kehtiv ning osa
käesoleva hetke õiguslikust situatsioonist. Halduslepinguga on Kiili vald võtnud
kohustuse Harjumaal Kurna külas asuvad Rebasepõllu ja
Läänerebase kinnistud liita Kiili valla veevarustuse-,kanalisatsiooni- ja gaasivõrkudega ning
kinnistute vee-, kanalisatsiooni- ja gaasivarustus hakkab toimuma täies ulatuses Kiili valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning gaasivõrkude baasil. Kuivõrd halduslepinguga on kokku
lepitud, et nimetatud kinnistute vee- ja kanalisatsioonivarustus hakkab toimuma täies ulatuses
Kiili valla ÜVK võrkude baasil, ei ole piisav vastustaja positsioon, et täiendava ühenduse
13(15)
3-25-238
loomisel AS-ga Tallinna Vesi jääb vee-ettevõtjaks ikkagi kolmas isik. Seni, kuni ÜVK
arendamise kava koostamise raames pole otsustatud kõnealust halduslepingut lõpetada, on
tegu kehtiva lepinguga, mis üksikjuhtumit reguleeriva aktina prevaleerib ÜVK arendamise
kava kui üldise akti ees. Nii on vastustaja ka ise vaideotsuse punktis 5.6 (dtl-d 90–91)
märkinud, et kolmas isik pidi arvestama arendamise kava koostamisel ning tegevuste
planeerimisel (arvestades detailplaneeringu kehtestamist 2008. aastal, halduslepingu
sõlmimist 2006. aastal ning veeettevõtjaks määramist 2016. aastal) kehtestatud
detailplaneeringuga. Isegi kui pidada võimalikuks tõlgendust, mille kohaselt haldusleping ei
anna vaidlusalustele kinnistutele eristaatust võrreldes teiste Kiili valla kinnistutega, ei tohi
kohelda kaebajat ebasoodsamalt teistest Kiili valla ÜVK-ga liituda soovijatest. Halduslepingu
valguses on asjakohatud kolmanda isiku viited sellele, et välistatud on Rae valla territooriumil
asuvate kinnistute veega varustamine Kiili vallale eraldatud põhjaveevarude arvelt – just
selles on halduslepingus kokku lepitud.
26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse
rahuldamisel tehti otsus vastustaja kahjuks.
27. Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2026 menetluskulude nimekirja ning taotluse mõista
vastustajalt välja kaebaja menetluskulud kokku 4 016 eurot 60 senti, mis hõlmab
õigusabikulusid 3 996 eurot ja 60 senti (ilma käibemaksuta) ja riigilõivu 20 eurot.
Kaebaja esitas 28. jaanuaril 2026 menetluskulude nimekirja ning taotluse täiendavalt
mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1 289 eurot 20 senti (ilma
käibemaksuta). Kaebaja kinnitab, et arved tasunud Allstore Assets OÜ on
käibemaksukohustuslane, ning palub õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta.
Kokku taotleb kaebaja seega menetluskulude hüvitamist 5 305 euro ja 80 sendi ulatuses.
Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2026 ka menetluskulude hüvitamise kokkuleppe (dtl 172), mille
kohaselt kohustub kaebaja hüvitama Allstore Assets OÜ-le seoses haldusasjaga 3-25-238
kantud menetluskulud ulatuses, milles kohus vastustajalt menetluskulud välja mõistab.
28. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need
muu isik (HKMS § 109 lg 5). Kuivõrd kaebaja on esitanud kokkuleppe, mille kohaselt
kaebaja kohustub hüvitama Allstore Assets OÜ poolt kantud menetluskulud, ei välista
kaebaja kasuks menetluskulude välja mõistmist asjaolu, et kõnealused kulud on algselt
kandnud menetlusväline isik (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2022. a otsus
nr 3-20-1310/52, p 37.1).
29. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
Kaebaja on 14. jaanuari 2026. a menetluskulude nimekirja lisana esitanud arve nr 202502259
(dtl 175) summas 286 eurot 44 senti (käibemaksuta 231 eurot). Arve kirjelduses on toodud:
„12.08.2025 ettevalmistus, nõupidamine kliendiga“. Kohtule ei nähtu üheselt, millise
käesoleva haldusasja menetlustoiminguga on kõnealune toiming seotud arvestades, et vastus
kaebusele laekus 5. märtsil 2025 ning järgmise menetlustoiminguga määras kohus 16.
detsembril 2025 asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Arve kirjeldusest ei selgu üheselt,
kuidas on kõnealuse arve alusel osutatud õigusabiteenus seotud käesoleva haldusasjaga, sh
puudub kirjeldusest haldusasja number. Seega peab kohus põhjendatuks vastava summa osas
kaebaja poolt taotletud menetluskulude summat vähendada.
14(15)
3-25-238
Ülejäänud osas on kohus seisukohal, et kaebaja menetluskulud ja nende seos kohtuasjaga on
tõendatud ning neid pole alust pidada põhjendamatuks või mittevajalikuks. Kohus mõistab
seega vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku 5 074 eurot 80 senti, mis
hõlmavad kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot ning õigusabikulusid 5 054 eurot 80 senti (ilma
käibemaksuta).
30. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu
poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda
kanda (HKMS § 108 lg 8). Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse, jäävad vastustaja ja
kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.
Maarja Oras
/allkirjastatud digitaalselt/
15(15)